www.militaar.net

Pööran (teab mitmendat korda) Sinu tähelepanu sellele, et Sinu erinevad väited on pidevalt omavahel vastuolus. Reservarmee puhul tuleb alati formeerida ja seetõttu EI OLE VÕIMALIK tekitada olukorda, kus üksus ei ole formeerimise hetkel ühes kohas koos. Olenemata sellest, kui palju varustust reservväelastel on kodus. Palun mõtle korrastatult ja ära vaidle iseendale vastu.

On suur vahe, kas alal viibib koos terve pataljon või korraga üks kompanii (peale mida tuleb peale järgmine). Kukub sinna sisse 4 Iskanderit, on laipade arv kas 1000 või 200. On (ka) suur vahe, kas protsess alal kestab 4 või 24 tundi. Eriti konflikti eel, kus sündmused arenevad kiiresti. Loomulikult on võimalik oskusliku tegutsemisega käkkida ära ka iseformeeruva KL kompanii kogunemine - küsimus on vaid ajas ja ressursis. Kuid nii taktika aluste põhjal võiks arvata, et 1000 meest 1x1 km alal 24 tundi on lihtsam sihtmärk kui 1000 meest samal alal 4 tundi?

Praegu on Sinu väide järgmine - see, mida kaitsevägi praegu teeb, on aeglane, Sinul aga on välja pakkuda kiirem variant. Arusaadav, aga kohe tekib (vähemalt) kaks küsimust - kas see Sinu variant on piisavalt kiire või saab sedagi vaidlustada? Mis on piisava kiiruse mõõdupuu? Ja kas Sinu pakutud lahendused

Lp VVP, loe palun mõttega kasvõi läbi siin toodud tsitaadid osalenute kogemusest. Sealt ei paista kuskilt ei kiirust ega kuigi mõtestatud organiseerimist. Juba ainuüksi jahmerdamine riietamisega võtab tunde. Inimesed on eri suurusega! Pole nii, et lükkame mingi kasti ette, kus sees on ühesugused automaadid ja ongi korras.

Kapten Trumm kirjutas: "Iseformeerimine" tähendab, et üksuse koosseis suudab formeerimise ise, ilma spetsiaalse formeerimismeeskonnata, läbi viia. Selleks võib varustus olla kodus, kuid seda saab teha ka nii, et üksus läheb vile korral ise lattu, avab neile mõeldud konteineri ja võtab sealt oma äranägemisel, mida vaja.

See on nüüd jälle mingi huvitav lähenemine, mida mina lahti ei rehkenda.

Kui "iseformeeruv" üksus läheb lattu ja võtab sealt oma äranägemisel seda, mida vaja, näeb see igatahes välja nii, et üksuse sees tekitatakse oma spetsiaalne formeerimismeeskond, kes väljastab seda, mida vaja. Või, kui juba eelnevalt oli juttu kompanii kaupa formeerumisest, siis kas sa pead silmas seda, et 160 tüüpi lendavad laole tormi ja valivad omale sobivatelt alustelt seda, mis arvatakse puudu olevat? Ma arvan, et pigem ei.

Kui nüüd on sellegipoolest paar-kolm-neli isikut, kes näitavad kätte, milliselt aluselt midagi saab, siis mis seal vahet on, kas konkreetse kompanii formeerimise lõpetamisel liituvad varustust kätte andnud isikud varustuse saanud üksusega või jäävad ka järgmisele kompaniile varustust väljastama? Või veel enam, mulle tundub, et kui varustust panna väljastama mõni eakam kaitseliitlane/reservväelane, siis oleme me hoopis omadega plussis - füüsiliselt suutlikum noorem kontingent ei pea alustes sobramise ja välipudelite loendamisega tegelema.

Kui maailm oleks ideaalne, siis Trummi poolt kirjeldatav "kõigil on varustus kodus" oleks ilmselgelt parem ja kiirem. Päriselus tekivad sellega igasugused ikaldused, mis kipuvad praeguses olukorras saadavat kasu ära nullima. Kui oleks reaalne oht, et kuu või paari pärast võiks mitteõppe-"vile" tulla, siis oleks ilmselt lood pisut teised ning siis võiks ka varustuse osale üksustest koju anda. Ma arvan, et praegusel ajal oleks äärmisel juhul mõistlik igaühele kaasa anda "mõõdu järgi" väljastatav riietus ehk välivorm, jope ja müts. See võimaldaks minu isikliku ja vahetu visuaalse hinnagu kohaselt u. 50% varustuse väljastamisel kuluvast ajast kokku hoida. Samas, see hinnang põhineb ainult sellele, mida ma ise näinud ja kogenud olen, ning ma olen kindel, et mõne siinse foorumlase laual on mõnevõrra täpsem ettekanne sellest, mis ja kui kaua aega võtab.

Kui "iseformeeruv" üksus läheb lattu ja võtab sealt oma äranägemisel seda, mida vaja, näeb see igatahes välja nii, et üksuse sees tekitatakse oma spetsiaalne formeerimismeeskond, kes väljastab seda, mida vaja.

Üksuse sees on olemas ju omad "tagalamehed", kes korraldavadki varustuse väljavõtmise, hoolduse ja tagastamise. Kompanii puhul on selleks kompaniiveebel oma tagalarühmaga pluss selliste asjadega tegelevad ka rühmavanemad ja poolikud. Ei ole vaja mingit spetsiaalset formeerimismeeskonda. Formeerimine on lihtsalt üks reservarmee funktsioone nagu rünnak või rännak. Kui see ei õnnestu, ei tule ka rünnakust ja rännakust suuremat välja. Rühmavarustus on RV mure, jaovarustus JÜA mure, kompaniivarustus ja relvad kompaniiveebli/tagalarühma mure - kõik on leiutatud juba.

See võimaldaks minu isikliku ja vahetu visuaalse hinnagu kohaselt u. 50% varustuse väljastamisel kuluvast ajast kokku hoida

Neid nüansse on veel, me siin takerdume sellesse riidevarustusse. Näiteks allüksusevarustus on autodele juba paigutatud. Autod on korras ja tangitud ning nendega sõidetakse vähemalt kord kvartalis. Selline korraldus võimaldab lihtsalt käivitada mootorid, võtta kolonni, istuda meeskondadel peale ja ära sõita.

Ma ei ole kindel, et ise formeerides asi kiiremini sujub - näiteks kui juhtub nii, et üksusesisesed formeerijad jõuavad kohale viimaste hulgas ja kompaniiveebel ning kompaniiülem peavad kahekesi tegelema formeerimisega ning andma sõduritele ülesandeid ja kontrollima tegevust. Oma tööga nad tegeleda ei saa (käskude ettevalmistamine, rännaku planeerimine jne), sest formeerimine võtab aja ära.

Oleks olemas kaitseliitlastest formeerimismeeskond, kes on seda asja harjutanud ja mitu korda läbi teinud, oleks üksus saanud kiiremini formeeritud. Kui on olemas inimesed, kellel pole võimalik anda mingeid sõjaajaülesandeid näiteks nende füüsilise vormi või vanuse tõttu, siis on ikkagi mõistlik kasutada neid seal, kus nad abistada saavad.

Seda juttu, et pensioniealistest KL meestest (ja kaadri juhitav) formeerimine midagi kiiresti teeb, sellist juttu mulle müüa ei õnnestu. Minu kogemus näitab vastupidist - iseformeerimine on (teatud harjutatusse tasemel) kiirem. Vähemalt seal, kus mina teenin. Seepärast ma käingi alati kohal, et minu aega ei raisata ja ma ei taha omasid alt vedada. Kui ma praegu satuks kuskile, kus ma pean kõigepealt kasarmus 12 tundi aega tapma ja siis 8 tundi varustuse sabas seisma, siis vaevalt ma sinna teist korda üldse tulekski. Olen juba piisavalt vana ja mul on elus rida muid kohustusi kah.

Kindlasti võib tuua ka näiteid, kus kehvasti organiseeritud ja ettevalmistatud iseformeerumine võtab kaua-kaua.

Kui tihti peaks kv reservistid sellise taseme saavutamiseks rõkil käima?

Arvan, et korda 5 ja rohkem. Muidugi see harjutamine peaks olema süstemaatiline, mitte kohtumine kord aastas "vaatame, kuidas õnnestub".
Kui me räägime sellest reservarmee suuruse kasvatamise võtmes (eeldame, et muuks raha leitakse), siis reservistide rolli tuleb niiehknaa hakata suurendama, andes neile rohkem ülesandeid, vastutust ja väljaõpet. See saab muidugi väljakutse olema.

Et mitte viriseda, siis pakun välja pisikese idee, et järgmine formeerimine kulgeks kiiremalt.
Nimelt saab koos kutsega elektroonilises formaadis saata inimestele ka viite netilehele, kus ta paneb kirja oma jalanumbri, pikkuse ja vöö-rinna ümbermõõdu ning peanumbri. Need kes need andmed eelnevalt ära saadavad saaksid kogunemispunkti jõudes juba oma "õiged" asjad hetkega kätte ja saaksid aidata järgmistel formeeruda, ehk komplekteerida samasuguseid komplekte oma jao ja rühmakaaslastele. See nõuab pisikest ja mitte väga keerulist arendust, ilmselt peaks varustusele ka masinloetavad vöötkoodid peale panema ja ladu ei peaks paberi ja pliiatsiga ringi jooksma. See nõuab muidugi ka samasugust "käppa" nagu on Selveri ja Rimi iseteenindus kassades.

Tux kirjutas:Et mitte viriseda, siis pakun välja pisikese idee, et järgmine formeerimine kulgeks kiiremalt.
Nimelt saab koos kutsega elektroonilises formaadis saata inimestele ka viite netilehele, kus ta paneb kirja oma jalanumbri, pikkuse ja vöö-rinna ümbermõõdu ning peanumbri. Need kes need andmed eelnevalt ära saadavad saaksid kogunemispunkti jõudes juba oma "õiged" asjad hetkega kätte ja saaksid aidata järgmistel formeeruda, ehk komplekteerida samasuguseid komplekte oma jao ja rühmakaaslastele.

See on ju puhas Murphy seaduste Brooks’i seadus – hilinevale projektile inimeste lisamine suurendab hilinemist

Tux kirjutas: ilmselt peaks varustusele ka masinloetavad vöötkoodid peale panema...

Irw..ära keera nuga haavas. Teema millega tegeletud oioi kui kaua ja tulemust...?

Aga täna on ju riidevarustusel triipkood peal või milles see sarkasm?

Kapten Trumm kirjutas:Arvan, et korda 5 ja rohkem. Muidugi see harjutamine peaks olema süstemaatiline, mitte kohtumine kord aastas "vaatame, kuidas õnnestub".

Reservväelane peaks olema kuumas reservis vist 3a, see tähendab iga poole aasta tagant formeerimisõppust?

Markko kirjutas:Aga täna on ju riidevarustusel triipkood peal või milles see sarkasm?

Tootjatel pole mingit probleemi etiketile või pakendile triipkood tekitada (see nõue on ka hangetes sees). Selle rakendamisega aga ei tulda toime.

No viimane LÕK tuli ju ootamatult ka formeerijatele. Mille poolest erineb üksuse oma formeerijate hilisem saabumine kaitseliidu rindeteenistuseks sobimatute formeerijate hiljemsaabumisest. Või kaitseliidu pereinimestest nais-formeerijate, kes ennekõike tegelevad oma laste evakueerimisplaanide käivitamisega, õigeaegsest saabumata jätmisest. Noored hakkajad seni veel üksikud mehed saabuvad kogunemisalale 70-80%-liselt, aga formeerimismeeskonda pole veel jõudnud ning kui jõuab, siis 30-40%-lises koosseisus. Kes pakib siis meestele neid eeltäidetud formulaaride kohaseid vormikomplekte? Ma pakun, et eelpool viidatud artiklis kurdetud pikka passimist oleks kordades vähem olnud, kui formeerimismeeskonna ametikohad oleks olnud võimalikult kohe alguses 100%liselt täidetud. Küsimus ongi, et kuidas saaks see ootamatus olukorras nii olema.

Me oleme seni leidnud olema kõige effektiivsema iseformeerumismeeskonna isemoodustumise. Esimene saabuja hakkab oma üksust vastu võtma, kirja panema ja edasi suunama, teine võtab käsile järgmise etapi jne. Isetekkinud formeerimismeeskonna vahetavad välja need esimesed mehed, kes on oma varustuse kätte saanud ja kogunemiskohta ära paigutanud, või siis järkjärgult eelpool nimetatud kaitseliitlastest formeerimismeeskond. Kohapeal piisab hakatuseks ühest teadlikust inimesest, kes sellele esimesele saabujale formeerimismeeskonna positsioonide juhendid pihku pistab ja ütleb, mis nendega teha.

Kui üksus ise teab, kus mis asub ja kuidas neid kätte saada (ja saab ka vastavad võtmed), siis pole see kaadri/formeerijate kohalolek eriti vajalik. Pigem tekitab täiendavat pidurit ("äkki peab pärast vastutama?"). Täna realistlikult - esimene liigutus, kus on kaader vajalik, on relvade/moona välja andmine.

Kui aga sama varustus (nt autod) on kasutusel mitme üksuse poolt (ja RA ka väljaõppes), on oodata probleeme. Tõenäoliselt on osa katki, osa eitea kus jne.
Iseformeerimise edukus sõltub sellest, kas kogu varustus on teadaolevas kohas ja kas see on ka korras ja komplektne. Loomulikult on siit teatud ruumi improvisatsiooniks (nt topime 2 rühma ühte autosse), aga see pole soovitatav.

Ja last but not least - üks lihtsamaid ja efektiivsemaid ajasäästjaid on minu hinnangul isiklik varustus kodus.