Nursipalust, Keskpolügoonist jm KV harjutusväljadest

[nimetu]

Nojah, meest sõnast ....

[alax]

Põlva kohalikus lehes "Koit" oli intervjuu Põlva maavanema Igor Taroga, kes käis koos kaitseminister Tsahknaga vaatamas Nursipalu polügooni. Taro avaldas toetust Nursipalu laskevälja rajamisele, sest sellele pole alternatiivi. Käia kuskil kaugel harjutamas, pole lihtsalt võimalik, eriti veel kaitseliitlastel,kes teevad seda oma vabast ajast. Taro sõnum oli, hinnake aega, see on hinnaline ressurss. Kütusekulu ka muidugi lisaks.
Vaadates Võrumaa kaarti, pole üldse sobivamaid kohti. Huvitav, kas keegi suudab leida Võrumaal veel kohta laskeväljale?
Hakka või tagantjärele tänama NLiidu sõjardeid, kellelt jäid järgi maa-alad, mida ei tagastatud omandireformi käigus.

[teet82]

Elan ise siin Nursipalu lähedal ja see kant on enam-vähem tuttav kõik. Olen neid arengukavasid uurinud, et kuhu peaks miinid langema hakkama jne., midagi väga erilist seal kandis minu meelest ei ole, mets ja võsa nagu igal pool mujalgi. Kui teemasse ei süvene, siis võib-olla on vale ettekujutus asjast, et kogu see 3200 hektarit läheb kasutusse ja sihtmärgiala on kuskil keset raba. Kaartide põhjal on need uued alad kokku pressitud praeguste lasketiirude lähedale, mingit meeletut ja mõttetut looduse hävitamist seal küll ei ole.

Silma on jäänud, et Nursipalu harjutusala Rõuge poolne külg on väga tihedalt jahimeeste varitsuspukke täis ehitatud, võib-olla neil on omad huvid mängus seal. Kuskil artiklis keegi Rõuge jahimees rõhus ka selle kotkapesa peale. Meenub mingi saade, kus jahimeeste haavlitest pliimürgituse saanud kotkaid raviti, suhteliselt suva on neil tegelikult nendest merikotkastest ja nende pesadest.

[Kriku]

Kodanikuliikumine: kaitseminister Tsahkna läheb Nursipalu küsimuses seadustega vastuollu.

Läinud nädalal kinnitas kaitseminister Margus Tsahkna, et vastuoluline Nursipalu polügoon ehitatakse igal juhul valmis.

"Tegelikult ei tohiks kaitseminister avalikku arvamust niimoodi survestada, kuna polügooni arendusprojekti keskkonnamõjude hindamine (KMH) on alles pooleli ning mitte Tsahkna arvamus, vaid spetsialistide poolt teostatud KMH otsustab, kas polügooniarendus kahjustab Keretül elavaid kaitsealuseid liike või mitte," leiab kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaator Linda-Mari Väli.

Sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) esindaja Siim Vahtre sõnul pole keskkonnaministeeriumil mingit õiguslikku kohustust lähtuda kaitsealade projekteerimisel-planeerimisel riigikaitseliste objektide arendusplaanidest.

„Looduskaitseseaduse paragrahv kaheksa näeb ette just vastupidise võimaluse – õiguse peatada mõne muu arendusprojekti menetlus selleks ajaks, kui kaitseala luuakse, et teha selgeks, kas arendustegevus on looduskaitselisi piiranguid arvestades võimalik,“ selgitas Vahtre. Ometi on Keretü kaitseala ja Nursipalu polügooniarenduse puhul talitatud täpselt vastupidises järjekorras.

Võitlus Keretü looduse säilimise eest on kestnud juba üle kümne aasta eelkõige kohalike elanike ja üksikute keskkonnaametnike eestvedamisel. Rõuge ja Sõmerpalu valda kavandatava looduskaitseala piirkonda on moodustatud kaksteist püsielupaika ja registreeritud üheksa vääriselupaika. Keskkonnaameti tellimusel valminud eksperthinnanguga leidsid Säästva Eesti Instituudi (SEJ) eksperdid Meelis Uustal ja Kaja Peterson juba neli aastat tagasi, et piirkonnas asuvaid püsi- ja vääriselupaiku ohustab killustumise tõttu hääbumine. Sellegipoolest on ekspertide poolt vajalikuks peetav ühtne kaitseala tänini loomata, samal ajal kui Kaitseministeerium surub jõuliste meetoditega läbi oma plaani: enam kui neljakümne kaitsealuse liigi mõjuväljas pommitamispolügooni suuremastaabilist arendust.

Arenduse tarbeks tahab ministeerium raadata pea kahe ruutkilomeetri suuruse põlismetsamassiivi otse merikotka ja teiste kaitsealuste liikide püsielupaikade kõrval. Pinnast hakataks kuivendama, endise metsaelustiku asemele rajataks teedevõrgustik, sinna toodaks sõjaväetransport ning üle looduskaitseala hakkaksid lendama miinid. Kuigi Nursipalu polügooniarenduse vastu on korduvalt tõstnud häält nii Rõuge vallavalitsus kui ümberkaudsete külade piirkonna elanikud, avaldab Kaitseministeerium kohalikule omavalitsusüksusele Nursipalu arendusprogrammi läbi surumiseks endiselt survet.

„On selge, et ohustatud, inimpelglikud vana metsa elanikud nagu must-toonekurg, merikotkas, metsis või laanerähn polügooni laiendamisega kaasnevat sõjaväeinvasiooni vastu ei pea,“ leiab EMA koordinaator. Ometi pole Kaitseministeerium tänini veenvalt põhjendanud, miks on kavandatav polügooniarendus võimalik vaid Keretü soos ja selle ümbruses, pealegi veel põlismetsa hävitamise hinnaga. Nursipalu asukohavalik tundub paljudele asjaosalistele ebamõistlik, sest soine keskkond pole kavandatavaks õppetegevuseks tegelikult soodne. Ala kuivendamiseks näeb Kaitsevägi ette maaparandustöid, ent need tekitavad piirkonna loodusväärtustele veelgi ohte, samuti lisakulutusi. Juba 2013. aasta Säästva Eesti Instituudi koostatud eksperthinnangus on märgitud, et ala hüdroloogilise režiimi rikkumine võib kaitsealust piirkonda kahjustada. Sellegipoolest leiab Kaitseministeerium igasugust vastuolu tunnistamata, et arendus peab toimuma just Nursipalus. Kodanikud soovivad selgust sellise asukohavaliku põhjenduste osas.

EMA esitas riigikogule, keskkonnaministeeriumile ja kaitseministeeriumile palve selgelt põhjendada, miks on polügooniarendus võimalik vaid Nursipalus. Samuti nõuavad kodanikud, et Keretü kaitseala piiride määramisel lähtutaks sealse elustiku vajadustest. “Mida suurem ning terviklikum kavandatav kaitseala saab, seda kindlamalt sealsete liikide eluvõimalused säilivad,” on kodanikuliikumise lõplik seisukoht ka keskkonnaministeeriumile, kaitseministeeriumile ja riigikogule üle antud pöördumises.

Kodanikel on plaanis alustada Nursipalu küsimuses üle-Eestilist teavitustööd ning -kampaaniaid.

[Roamless]

Kodanikel on plaanis alustada Nursipalu küsimuses üle-Eestilist teavitustööd ning -kampaaniaid.

Siis peaks ajakirjandus uurima, kes neid korraldatavaid kampaaniaid rahastama hakkab. Ei usu ma mingeid Kremli kõrvu, kuid tõenäoliselt näitaks rahastajate nimekiri kätte asjast huvitatud inimeste nimed (ala nende erahuvid st mingisuguse turismitaristu arendus või isiklik suvila lähikonnas), sest kui rangelt asjale läheneda, siis ei tohiks Eestis kuhugi mingit sõjaväelist taristut rajada, sest konkreetselt igal pool on meil olemas erinevad ohustatud liigid. Neid leiaks tõenäoliselt ka kaevanduspiirkondadest.

[Fucs]

"Tegelikult ei tohiks kaitseminister avalikku arvamust niimoodi survestada, kuna polügooni arendusprojekti keskkonnamõjude hindamine (KMH) on alles pooleli ning mitte Tsahkna arvamus, vaid spetsialistide poolt teostatud KMH otsustab, kas polügooniarendus kahjustab Keretül elavaid kaitsealuseid liike või mitte," leiab kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaator Linda-Mari Väli.

Nojah. See KMH võib "otsustada" midaiganes.
LKS (Looduskaitseseadus) § 9. järgi võib alustada loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust (ja seda menetlust ainult läbi viia)

(1) Keskkonnaministeerium, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, arvestades käesoleva seadusega sätestatud eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks.
(2) kohalik omavalitsus.

LKS § 10 järgi võtab loodusobjekti kaitse alla

(1) Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus.
(2) Ala võtab püsielupaigana kaitse alla valdkonna eest vastutav minister.
(3) Liigid võtab I või II kaitsekategooria kaitse alla Vabariigi Valitsus
(4) III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister
(5) Eesti looduses esineva haruldase või ohustatud kivistise võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister
(6) Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla valdkonna eest vastutav minister.
(7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võtab kaitstava loodusobjekti kaitse alla volikogu

LKS § 111 sätestab kaitse alla võtmisest keeldumise võimaluse

(1) Kui menetluse kestel selgub, et loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine algatati, ei ole otstarbekas või võimalik kaitse alla võtta, keeldutakse kaitse alla võtmisest. Loodusobjekti kaitse alla võtmisest keeldumise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga ning loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmisest keeldumise otsustab kaitse alla võtmise menetluse algataja.
(2) Kaitse alla võtmisest keeldumise otsus jõustub selle allakirjutamisel.

Ma ei näe seal LKS-sis § mis kohustaks midagi kaitse alla võtma default

LKS § 8

(3) Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku (edaspidi ekspert).
(4) Kui ekspertiisi tulemusest nähtub, et loodusobjektil puuduvad käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused või kaitse alla võtmine ei ole otstarbekas, võib kaitse alla võtmise algataja keelduda kaitse alla võtmise menetluse algatamisest, edastades ettepaneku tegijale kaitse alla võtmise algatamisest keeldumise otsuse koos eksperdi arvamusega.
(5) Kui loodusobjektil on käesoleva seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas käesoleva seaduse §-s 9 sätestatuga.

Vt. ka §9 lg 1

Kui ei ole otstarbekas, siis võib keelduda ja kogu lugu. Milleks laata pidada.

Et ei ole otstarbekas (otstarbetuks kuulutamist võimaldab) ka näiteks Riigikaitseseadus (RKS)

RKS § 83. Riigikaitseobjekt

(1) Riigikaitseobjekt võib olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist.

(2) Riigikaitseobjektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse:
1) avaliku võimu organi kasutuses olev riigikaitseobjekt;
2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjekt;
3) avaliku korra tagamiseks oluline riigikaitseobjekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht;
4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud riigikaitseobjekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
5) julgeolekuasutuse kasutuses olev riigikaitseobjekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku tähenduses;
6) sisejulgeoleku tagamisega seotud riigikaitseobjekt.

(3) Maa-ala, ehitise või seadme riigikaitseobjektiks määramisel märgitakse ära ka selle kategooria.

jne


Edit:
ja veel...

Nursipalu harjutusväli asutati 2008 aastal. Nursipalu harjutusväli on riigikaitseline objekt millel on oma kitsendused.

Keretü soo ja selle ümbruse kaitse alla võtmise ettepanek tehti 2012. aasta lõpus, elik seda (ettepanekut ja võimalikku kaitseala moodustamist) kitsendasid juba siis olemasoleva riigikaitseobjekti kitsendused.

2007 kinnitatud arendusprogramm.
http://harjutusvali.mil.ee/ul/Nursipalu ... ogramm.pdf

Selle alusel majandati seal viis aastat, kuniks looduskaitsjad pidasid vajalikuks algatada 2012 looduskaitseala loomise menetlemise. Tähendab, et pärast viit aastat EKV tegevust seal OLI endiselt olemas objekte ja subjekte, mida-keda kaitsta.

[Leo]

Maailmapraktika paraku looduskaitjate muret, et polügoni tõttu hävivad kõik unikaalsed aedkäokinga kasvualad, ei kinnita, sest sõjaväelased liiguvad ja lasevad väga kindlalt piiritletud alal, enamik polügonist on selleks, et juhuslikult valesse suunda lennanud kuul kedagi ei ohustaks ja juhuslikud seenelised roomikute alla ei jääks. Seal saab haruldane lendorav siis hõlmikpuu lehtedest endale pesa punuda. Samas igasugu juhuslikke lolle on olemas, olen ka Soomes mitte-kohalikke matkaselle näinud, kes Lohtaja randa telgi püsti ajasid, kohale jõudsid nad otse läbi metsa, sest kõik teed olid kinni ja valve all. Hommikul siis enne laskmist drooni pealt vaadati, et telk täpselt ohualas, matkasellid saadeti suurema tee peale tagasi. Kaminale tuleb ainult edu soovida, oli juba ammu aeg munad sahtlist välja võtta ja tegutseda riigina ning normaalsed polügonid ehitada, see on täiesti jabur, kui Kuperjanov ja kogu Lõuna-Eesti KL ehk tuhandeid inimesi veetakse Sirgalasse või Keskpolügonile, see on ikka jube kütusetonnide ja inimeste väljaõppeaja raiskamine.

Kui ökojulledele se Nursipalu nii armas on, siis palun väga, pangu samavõrdne maatükk kusagil mujal Lõuna-Eestis välja ehk tehku vahetuskaupa. Paraku sellist kohta ja raha ei ole. Lihtne ja odav on sotsiaalmeedia kaudu haletsust tekitada lollide hulgas, kuidas loodus hävineb, kuid reaalseid ettepanekuid nende kampsikute hulgast ei tule, kui küsida, kus siis KJ harjutada võiks? Need oköjulled on reeglina sellised üleharitud naivistid, kelle arvates ainuke õige elu on püstkojas ja ainuke õige majandus on mahepõllundus, samas aru saamata, et enamik inimesi ei ole nõus sellise asjade korraldusega.

[Fucs]

Praegu üritatakse nn looduskaitsjate poolt luua asjast mittejagavale avalikkusele muljet, et looduskaitsjad olid seal oma aladega juba enne ja EKV tahab NÜÜD trügida nende mängumaale. Tegelikult olid seal enne ainult üksikud objektid ja subjektid ilma kõike hõlmava looduskaitsealata, siis tuli EKV ja moodustas oma riigikaitselise ala tulles vastu ja võttes arvesse teatud objektide ja subjektide olemasolu seal ja alles siis tulid looduskaitsjad oma ala tahtma. Elik praegu trügivad (üritavad laieneda) nn looduskaitsjad EKV mängumaale, mitte vastupidi. Ja EV valitsusel on õigus sellele "laienemisplaanile" ei ütelda ilma igasuguste lisaklausliteta.

Ja kui riigikaitse vajadused nõuaksid möödapääsmatult vastupidises olukorras, kus on olemas looduskaitse ala ja EKV tuleb sinna oma vastavaid alasid looma, polügooni loomist, ka siis tuleks see sinna luua ja ma ei näe, et seadused selle kohe 100% võimatuks teeks või välistaks.

Asi algab prioriteetidest ja nende tähtsuse ning vajaduse järgi rittaseadmisest.
Kui prioriteedid on täiesti paigast ära ja mõistlikkuse printsiipi ei järgita, siis võib pms vastavate huvigruppide olemasolul ja nõudel keelustada üle Vabariigi ka kasvõi muru niitmise (miks mitte ah?).

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Looduskaitsjate praegune esilekerkimine // särgirebimine NURSIPALU teemas ei ole muidugi juhus

Sest eriti peale ministri sõnavõtte sai selgeks, et rõuge(valla)kalkarite paljuaastane edukas KV huvide pedereerimine on saamas lõpu - no selge, paras aeg siis looduskaitse püha lehm kilbile tõsta ja vabakond kui "riigist rõhutud raffa" esindaja mängu tuua (seda enam, et praegast vabakond ju moesõna ka ).

Tegelt kampaaniaoskus on raiskadel täiesti olemas - egas nad muidu niipalju aastaid riigi huvide pedereerimisel nii edukad poleks saanud olla.. KV-KMin lapsteavitajatel oleks neilt nii mõndagi õppida

[Martin Peeter]

Ilmselt tuleks riigil lahendada harjutusväljad jm kaitserajatised eriseadusega, kuhu julgelt sisse kirjutada ka vajalike kinnistute riigistamise õiguse (loomulikult õiglase kompensatsiooni eest), kiire arendamise õiguse jmt ja seda oleks pidanud tegema juba ammu. See meie ehitus-planeerimisseadustik jm õigusaktid võimaldavad nii pikalt venitada, et julgeolekuküsimusi ei saa kahjuks sellele venivale protsessile allutada. Järgmisena keelab Riigikohus looduskaitsjate pealekäimisel üldse Eesti sõjalise kaitse ära, sest sõjategevus on kindlasti keskkonda kahjustav tegevus.
Ausalt öeldes ootaks nüüd Tsahknalt näitamist, et tal on munad. Nagunii jorisetakse, et ta tuleks erakonna esimehe kohalt maha võtta, sest on jätnud suhteliselt nõrga juhi mulje. Üks põhjuseid on kindlasti see, et IRL on loovutanud Mart Laari poolt võidetud riigikaitse peamise arendaja kuulsuse, mis neil oli oma kunagises valijaskonnas.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/krahhi-a ... d=77567696

Ütleme nii, et kui riik on leidnud, et võib oma kodanike suhtes rakendada väga intensiivset põhiõiguste riivet ajateenistuse näol (sisuliselt vabaduse võtmine ju), siis ma ei mõista, kuidas mingid varalised õigused nii suureks takistuseks saavad. Kui meil siin tõesti tekib olukord, et mingil hetkel kerkib vajadus kiiresti teha ära ettevalmistused, et siia majutada liitlaste brigaadid, õhutõrjepatareid jmt, luua neile ka harjutustingimused, mida me siis teeme, kui keegi ikka edasi junnamisega tegeleb? Mingit eriolukorda selleks välja kuulutada ei oleks sugugi õige, sest sellel on oma poliitiline signaal.

EDIT: Sihtasutuse Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) finantseerimisega tegeleb loomulikult ka Eesti riik Siseministeeriumi ja KÜSKi kaudu.

[gooligan]

Sest eriti peale ministri sõnavõtte sai selgeks, et rõuge(valla)kalkarite paljuaastane edukas KV huvide pedereerimine on saamas lõpu - no selge, paras aeg siis looduskaitse püha lehm kilbile tõsta ja vabakond kui "riigist rõhutud raffa" esindaja mängu tuua (seda enam, et praegast vabakond ju moesõna ka ).

Tegelt kampaaniaoskus on raiskadel täiesti olemas - egas nad muidu niipalju aastaid riigi huvide pedereerimisel nii edukad poleks saanud olla.. KV-KMin lapsteavitajatel oleks neilt nii mõndagi õppida

Loodan, et läbirääkijad samasugust kõnepruuki ei kasuta. Sellise suhtumisega süstitakse vastaspoolele vaid energiat ja teotahet juurde ning lahendus nihkub järjest kaugemale. Ka Tsahkna valmiseelne sõnavõtt on looduskaitsjatele vaid agu juurde visanud. Nii keskkonnaminister kui kaitseminister on samast erakonnast, üks neist koguni juht. Asi see nüüd siis omavahel kokku leppida ei ole. Aga populaarsem on ajalehtede kaudu tuututada ning endast kangelase-pilti maalida.
Mina peale mõistliku kompromissi siit muud väljapääsu ei näe - muidu võib veel 10-15 aastat protsessi venitada ning pauku käijakse ikka Lätis ja Soomes tegemas.

[metssiga]

Viimases "Eesti Looduse" numbris on põhjalikult kirjas harjutusvälja vastaste argumendid (või vähemalt see, mida nad oma arust argumentideks peavad):

http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL3_2017.pdf (siin ainult ajakirjanumbri sisukord!)

[Kriku]

Mul on EL tellitud, eks ma siis vaata...

[Kriku]

Näited on OT, artikkel ise aga kümnesse: http://arvamus.postimees.ee/4049793/sii ... euedi-raha

[muhgel]

http://www.postimees.ee/4049997/poluego ... -elupaigad