Võib ju otsida netist infot selle kohta, kuid vaevalt ehk leiab. Vbl. saab kusagilt biti infot rotsade vastava uuenduse kohta.Tiam kirjutas:Samas infrastruktuuri moderniseerimine peaks nüüd hakkama lõpule jõudma ja sealt alt peaks vabanema seda ressurssi küllaltki palju. Seega järgmisel 10a jooksul saame endale soomusväe + keskmaa õhutõrje ning peale seda 10a jooksul Läti ja Leeduga koos lennuväe.
Veidi OT , aga kas keegi teab kui palju maksab Leopard 2A4 viimine Leopard 2A5 tasemele. Pean silmas just soomust ja ehk ka tulejuhtimissüsteeme. Leo 2A5 peaks esiosas vastu pidama kõigele, mida vene 125mm suudab tema poole saata samas kui Leo 2A4-l jääb sellest napilt puudu. Kanada, kes omale Leopard 2A4 tankid sai uuendas samuti just soomust Lopard 2A5-2A6 tasemele ning vahetas L44 120mm suurtüki L55 120mm vastu. Viiamst (L44 -> L55) peaks meie ehk ka kaaluma.
"Tankid EKV-le"
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9131
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
- Kontakt:
rootsi pataljon
Tere,
siin foorumis:
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... 109&page=2 on keegi rootslane kirjutanud, et nende soomuspataljonis on 2 tanki kompaniid ja 2 jalaväelahingumasinate kompaniid. Kokku 28 tanki ja 28 jalaväe lahingumasinat, pluss hunnik logistika masinaid.
siin foorumis:
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... 109&page=2 on keegi rootslane kirjutanud, et nende soomuspataljonis on 2 tanki kompaniid ja 2 jalaväelahingumasinate kompaniid. Kokku 28 tanki ja 28 jalaväe lahingumasinat, pluss hunnik logistika masinaid.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
tankid pole kuskil omapäi
Vene armees on ka motolaskurpolgus 1 tankipataljon ja tankipolgis 1 motolaskurpataljon.
Vene armees on ka motolaskurpolgus 1 tankipataljon ja tankipolgis 1 motolaskurpataljon.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2009 15:13
- Kontakt:
Seda küll, ma tegin selle postituse selle pärast,et kuskil eelmistel lehtedel, kus teoretiseeriti võimalusest, et Rootsist hangitakse 2 pataljoni jagu tanke, ei saanud päris selgeks kui palju see 2 Rootsi pataljoni on. Minu postituses toodud viites on siis üks variant.Kapten Trumm kirjutas:tankid pole kuskil omapäi
Vene armees on ka motolaskurpolgus 1 tankipataljon ja tankipolgis 1 motolaskurpataljon.
Rootsi, saksa ega hiina pataljoni suurused ega koosseis ei puutu hankesse märkimisväärselt, sest minuteada on juba enne SRAK kinnitamist struktuur kuskil valmis kirjutatud ja vast ka kv juhataja poolt isiklikult heaks kiidetud. Tegemist olla justkui tankipataljoniga.
Nagu juba 10x olen ise kirjutanud ja nagu on ka teised kirjutanud siia, siis minu isiklik arvamus toetab tankide kasutamist koos jalaväe lahingumasinatega.
Lisaks ma pooldan vähemalt eestiliku militaarsegaduse ja ekv viletsa koostööõppe tingimustes tankide ja lahingumasinate ärasegamist segapataljonide näol. 1 komp tanke + 2-3 lahingumasinaid vms ning tugiallüksused. Soomes tundub ka nii. Selliseid pataljone võiks olla SA reservis 3, rahuajal aktiivne (ajateenijate väljaõpe) 1. Kokkuvõttes võiks meil olla soomusbrigaad, kuhu kuuluks ka scoutspat transportööridega.
Samal ajal võiks mõelda ka jalaväebrigaadi transportööridele paigutamisest. Veoautodel jalavägi on tänapäeva manööversõjas maakaitse, mitte reageerimisjõud.
Üksik-tankipataljonid on minu arvates täna out teema ja olen aru saanud, et need (see) ei suutnud koostöös jalaväega piisavalt hästi toimida ka Gruusias. Tankid ajasid oma asju ja jalamehed oma. Algul sujus kõik toredasti, kui vastupanu oli nõrk, kuid lõpuks tugevale Vene grupeeringule vastu astudes pudenes halvasti kokku töötand tiim laiali.
Hea muidugi, kui midagigi ostetakse - oleks ka tiigrihüpe kaitseväe maaväe arengus!
Nagu juba 10x olen ise kirjutanud ja nagu on ka teised kirjutanud siia, siis minu isiklik arvamus toetab tankide kasutamist koos jalaväe lahingumasinatega.
Lisaks ma pooldan vähemalt eestiliku militaarsegaduse ja ekv viletsa koostööõppe tingimustes tankide ja lahingumasinate ärasegamist segapataljonide näol. 1 komp tanke + 2-3 lahingumasinaid vms ning tugiallüksused. Soomes tundub ka nii. Selliseid pataljone võiks olla SA reservis 3, rahuajal aktiivne (ajateenijate väljaõpe) 1. Kokkuvõttes võiks meil olla soomusbrigaad, kuhu kuuluks ka scoutspat transportööridega.
Samal ajal võiks mõelda ka jalaväebrigaadi transportööridele paigutamisest. Veoautodel jalavägi on tänapäeva manööversõjas maakaitse, mitte reageerimisjõud.
Üksik-tankipataljonid on minu arvates täna out teema ja olen aru saanud, et need (see) ei suutnud koostöös jalaväega piisavalt hästi toimida ka Gruusias. Tankid ajasid oma asju ja jalamehed oma. Algul sujus kõik toredasti, kui vastupanu oli nõrk, kuid lõpuks tugevale Vene grupeeringule vastu astudes pudenes halvasti kokku töötand tiim laiali.
Hea muidugi, kui midagigi ostetakse - oleks ka tiigrihüpe kaitseväe maaväe arengus!
Tekkis mõte, et ega see võimalik tankihange pole hoopis sellepärast äkki päevakorda tõusnud, et liita see hoopis tulevasse Euroopa ühisarmeesse, mida Brüsseli bürokraadid oma äranägemise järgi saadavad siis sinna, kuhu neile meeldib ja maksab selle raua eest loomulikult EV maksumaksja . Peale Lissaboni lepingu jõustumist 1.detsembril, tõmmati EV isesesvusele ju piltlikult öeldes silmus ümber kaela ja EU seadused on ülimuslikud EV Põhiseadusest.
Soomes on see siiski nii rahuajal, sõjaaja struktuuris peaks tankipataljon eraldi olema, soomusbrigaadi osana.hummel kirjutas:Lisaks ma pooldan vähemalt eestiliku militaarsegaduse ja ekv viletsa koostööõppe tingimustes tankide ja lahingumasinate ärasegamist segapataljonide näol. 1 komp tanke + 2-3 lahingumasinaid vms ning tugiallüksused. Soomes tundub ka nii. Selliseid pataljone võiks olla SA reservis 3, rahuajal aktiivne (ajateenijate väljaõpe) 1.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kuna tankid on lähitulevikus tulekul, siis panen siia sobiva video, mis teemaga hästi klapib.
http://www.youtube.com/watch?v=AeE3Twf6B1I
http://www.youtube.com/watch?v=AeE3Twf6B1I
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Rõhk sõnal "struktuuris", reaalselt antakse arvatavasti siiski tankid jalaväele toetuseks või tankide toetuseks jalaväge, ilma jalaväe toetuseta langeb tanki effektiivsus märgatavalt.kala kirjutas:Soomes on see siiski nii rahuajal, sõjaaja struktuuris peaks tankipataljon eraldi olema, soomusbrigaadi osana.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ojah, mitu korda peab seletama? Isegi N. armees ei olnud puhtaid tankiüksusi - motolaskurväeosa koosseisus oli üks aste madalam tankiväeosa (polgu puhul pataljon) ja tankiväeosa koosseisus oli üks aste madalam soomukitel motoriseeritud jalaväe väeosa.
"Soomukitel motoriseeritud" seetõttu, et Eestis on see mõiste mõneti devalveerunud veoautodel sõitvaks kergjalaväeks. Vene armees tähendab "motoriseeritud jalavägi" või "motolaskurväeosa" jalaväe lahingumasinatel või soomustransportööridel sõitvat jalaväge.
"Soomukitel motoriseeritud" seetõttu, et Eestis on see mõiste mõneti devalveerunud veoautodel sõitvaks kergjalaväeks. Vene armees tähendab "motoriseeritud jalavägi" või "motolaskurväeosa" jalaväe lahingumasinatel või soomustransportööridel sõitvat jalaväge.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 77
- Liitunud: 29 Mär, 2006 13:20
Ei olegi ma midagi sellist välistanudki, parandasin Hummelit kui tema väitis, et Soomes on sega pataljon.szultz kirjutas:Rõhk sõnal "struktuuris", reaalselt antakse arvatavasti siiski tankid jalaväele toetuseks või tankide toetuseks jalaväge, ilma jalaväe toetuseta langeb tanki effektiivsus märgatavalt.kala kirjutas:Soomes on see siiski nii rahuajal, sõjaaja struktuuris peaks tankipataljon eraldi olema, soomusbrigaadi osana.
Sellise pataljoni kus on 1 tanki coy ja 2 IFV coyd leiab nt. Norrast.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tanke võidakse soomusbrigaadi tankipataljonist anda juurde nt jalaväekompaniile rünnaku toetamiseks - nt 1 rühm.
Tankide kasutamine kompanii kui püsiva üksuse kaupa ei müü. Neid võib kompanii kaupa mingiks ülesandeks juurde anda, kuid lühiajaliselt. Selleks on 2 põhjust
1. tankid on efektiivsed teatud arvukusest alates - TT ei jõua neid niipalju hävitada kui peale tuleb
2. pikemaajaliseks eksisteerimiseks vajalikud pudinad nagu remondirühm, evakuatsioonimasinad jne on alles pataljoni tasemel. Kompanii tasemel pole muud kui komandöri- ja tavalised tankid.
Tankide kasutamine kompanii kui püsiva üksuse kaupa ei müü. Neid võib kompanii kaupa mingiks ülesandeks juurde anda, kuid lühiajaliselt. Selleks on 2 põhjust
1. tankid on efektiivsed teatud arvukusest alates - TT ei jõua neid niipalju hävitada kui peale tuleb
2. pikemaajaliseks eksisteerimiseks vajalikud pudinad nagu remondirühm, evakuatsioonimasinad jne on alles pataljoni tasemel. Kompanii tasemel pole muud kui komandöri- ja tavalised tankid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Segapataljon on koostöö organiseerimise ja õppimise seisukohast kasulik. Remondirühm peaks olema pataljoni tasemel ja seal saab tegeleda nii MBT-de, kui IFV-dega.
Selline halenaljakas õppuste pildimaterjal on ehe näide puuduvatest vahenditest.
Mõni miljon paari T-55 ja BMP ostmiseks ei tohiks olla küll ministeeriumile probleem. Küsimus on teostusproblemaatikas. Kirjutasin juba fondi ideest, kuid ei jaksa seda asja lükata mitte. Muud tegemist palju.
Ministeeriumil on neid tegelikult natuke raske osta, sest on raske põhjendada nii vana tehnika ostu.
Teisalt jälle muretseti 30 miljoni eest vähemalt samavanu haubitsaid ja käras küll.
Selline halenaljakas õppuste pildimaterjal on ehe näide puuduvatest vahenditest.
Mõni miljon paari T-55 ja BMP ostmiseks ei tohiks olla küll ministeeriumile probleem. Küsimus on teostusproblemaatikas. Kirjutasin juba fondi ideest, kuid ei jaksa seda asja lükata mitte. Muud tegemist palju.
Ministeeriumil on neid tegelikult natuke raske osta, sest on raske põhjendada nii vana tehnika ostu.
Teisalt jälle muretseti 30 miljoni eest vähemalt samavanu haubitsaid ja käras küll.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 24 külalist