"Tankid EKV-le"

[kaur3]

soesilmale.

Дороговизна и трудность использование в локальных конфликтах, где зачастую противник действует в населенных пунктах, применение по которым «Смерча» привело бы их полному уничтожению. Например, однократное применение в равнинной части Чечни бригады «Смерчей» (шесть машин) со снарядами 9М55С привело бы к временному обескислороживанию до 376800 км2, что привело к большим потерям среди мирного населения и представляло бы угрозу для федеральных войск.

http://www.snariad.ru/rszo/smerch/

http://fmso.leavenworth.army.mil/documents/Chechnya.pdf

Gruusias Smerche ei olnud, olid Uraganid ja Gradid. Nende kohta otsi ise infot, sest seda on siia foorumisse saadetud küll ja küll.

Brigaadi saab tsiviilide keskele ära peita raskemini kui väikesed VG "1 lask 1 tabamus" relvadega ehk neil on suurm oht kogupaukrelvadele jalgu jääda.

Kilo Tango ütles:

Aga see muidugi ei tähenda, et tankiost vale oleks.

Ka mina ei ole tankide vastu ja laevade vastu ei ole ka, kuid arvesse võttes erinevaid asjaolusid sh ilma peal toimunud sõdade õppetunde ja meie rahakoti suurust, siis peaks esmajärjekorras muretsetama muud relvad. Muidu tekibki mulje, et mereväelasest KV juhataja muretseb laevad, tankisti taustaga juhataja muretseb tankid jne. See ei ole vist päris loogiline. Samas ma saan aru kaitseväelastest, kes on surutud oma brigaadi raamistikku ning punnitavad selle kastikesi võimalikult hästi täis kirjutama. ... aga puude taga on mets. Lugedes Tartu kaitsekolledži avalikke publikatsioone, siis on neist enamus kirjutataud tugevama nurga alt. Meie võime sattuda aga halbade kokkulangevuste tõttu vastupidisesse olukorda ja see ongi worst case scenario, mille järgi peaks asjade peale mõtlema.

[hummel]

Tore, et ostudega on reaalsele lainele jõutud. Kui vaja oleks, aitaks sellele tegevusele alati oma nõuga kaasa. Eks ise saanud ka liikuritega õppida-sõita näiteks. Iseasi, kas minusuguse teeneid keegi vajab. Loodan, et sinna ikka mõistusega intelligentsed inimesed otsitakse, sest tööd ja oma peaga mõtlemist ning leiutamist on väga palju. Senine on ju praktiliselt "0". Ise ka aidanud relvaliigi ülesehitamisele oma jõu/nõuga kunagi võimalust/vajadust mööda kaasa ja ei ole tegevus lihtsate killast mitte ning sõltub just koordineerijate silmaringist, kogemusest jne jne. Lisaks ju ka jooksvad küsimused kohe kaela.

4 miljardit on väga suur raha ja ma arvan, et see pole mitte 50 tanki, vaid ka veel suurema hunniku IFV-de jaoks mõeldud. Küllap selle rahakoorma alla mahub ka ühe liikurite pataljoni ost. Küsimus on vast ainult markeeringus.

D-30 lageda taeva all ei ole seisnud (v a need, mis on väljaõppes), sest teatud juriidilistel põhjustel ladustatakse neid katuse all. Kui katuse all hakataks lõpuks ladustama ka FH-70, oleks sellest riigikaitsele küll rohkem abi.

Raketiheitjaid oleks tore omada küll. Smertš on loomulikult kättesaamatu, kuid isegi Grad (modifikatsioon) oleks juba samm edasi.

Tanke ikka oleks tarvis ja sellest on siin teemas jahutud ikka uskumatult palju. Üks tänane stsenaarium/hinnangu on muuhulgas, et LenVO saab endale lähiajal T-90 tankid ja neile peaks midagi vastukaaluks olema.
Isiklikult ma ei usu, et Leo 2A6 meile täna jõukohale on osta ja ülal pidada. Hollandist ehk saaks odavamalt, kuid tegemist on ikkagi kõrgtehnoloogilise pilliga igas mõttes ja meie viletsale logistikale väga suur amps. A5 võiks see lagi olla reaalselt.
Brigaadi mehhaniseerimise IFV-de kohta ei oska pakkuda. Oma arvamuse olen öelnud, et millist tehnikat transportöörina kasutada. Et seda ka mingil määral sisse ostetakse, otseselt välistada ei saa.

[wudu]

Raketiheitjaid oleks tore omada küll. Smertš on loomulikult kättesaamatu, kuid isegi Grad (modifikatsioon) oleks juba samm edasi.

Kui Smetš on meile kätesaamatu poliitilistel põhjustel, siis on veel hiinlased, kellel on analoogseid seadmeid ja neid küll mingeid poliitilisi tõrkeid ei tohiks olla.
Smertši Hiina analoog PHL03 http://www.military-today.com/artillery/phl03.htm
Saadab väidetavalt rakette 80 kilti kaugemale kui Smetrš

[soesilm]

Nüüd on midagi viltu või ... kaur3: Например, однократное применение в равнинной части Чечни бригады «Смерчей» (шесть машин) со снарядами 9М55С привело бы к временному обескислороживанию до 376800 км2, что привело к большим потерям среди мирного населения и представляло бы угрозу для федеральных войск - teisiti öeldes 6 masinat (a 12 toru) hävitab 8 Eestit !
Videos ütleb: Üks masin aga hävitab kõik 67ha-l.
Arusaadav miks nad seda ei taha hästi kasutada - Gruusia jääb väikseks ja liiga suur osa matsust läheb teiste riikide pihta! Tshetsheeniast ei räägigi!

[kaur3]

soesilm, paistab, et usinal artikli autoril jooksis sulg nii kiiresti, et kirjtas mõõtühiku ette veel "k" tähe. Vaatamata sellele trükiveale minul küll kergem ei hakanud Samas peitub selles suures purustusjõus ka omaette paradoks, sest sellist relva on tänu purustusjõule ebamugav kasutada (nii nagu ka taktikalist tuumapommi). Jänkid on oma HIMARS'ile täppisraketid muretsenud ja ikka saavad vastu päid ja jalgu oma otsuste mõjutajatelt. Eks seepärast venelased kasutavadki enamasti Grade. Gruusiasse vedasid ka Uraganid kohale, kuid neid ei läinudki vist vaja.

http://www.cast.ru/files/the_tanks_of_august_sm.pdf

[kaur3]

Nagu kaks tilka vett.

Kõuts vabastati 14. novembril 2006 kaitseväe juhataja ametist

http://et.wikipedia.org/wiki/Tarmo_K%C3%B5uts

Kaitseministeerium käivitas mullu kaks selle kümnendi kõige suuremat hanget - lühimaa õhutõrjesüsteemi hanke ning mereväe miinijahtijate väljavahetamise, selgub kaitseinvvesteeringute ülevaatest.

http://www.postimees.ee/040906/esileht/ ... 216206.php

Aaviksoo on varem maininud väga optimistlikku võimalust, et Laaneotsa ametivolituste lõp-pedes võiks juba esimene masin soetatud olla. Nõukogude sõjaväes tankidiviisis teeninud Laaneotsa volitused aga lõpevad juba 2011. aasta lõpus.

http://www.epl.ee/artikkel/576265

[wudu]

Et siis peale Laaneotsa võiks kaitseväe juhatajaks saada keegi lendur?

[ribikardin]

Mina kiidan tankide ostu ja vähemalt siis brigaadi soomustamise kindlasti heaks.
Küsimuse tekitab minus see, et kui siin tuuakse tankivastase argumendina näiteks Smertš süsteemi, kas siis soomuseta kuskil võsas vastase ootamine on toredam (eriti see osa, mis puudutab suurtükirünnaku alla sattumist)?

[hummel]

Smertši lahingkomplekt peaks katma 800x800, kui mälu ei peta. Gruusias Gradide kasutamisest võib öelda niipalju, et seda tehti raudselt (video) ja Uraganidest olen näinud kusagil vene veebis pilti, kus nad on positsioonil vähemalt patarei koosseisus. Asfaldiplatsile olid pandud, et ei peaks tagant ära puhastama. Kas ka lasid, ei tea, aga torud olid fotol laskeasendis.

Aktiivsoomusega tank on raketihetja kassett-tule alla jäädes minumeelest tiba turvalisem, kui maasturi või veoka presentkatus.

Hiinast meile küll keegi raketiheitjaid ostma ei hakka

[kaur3]

Paar videot.

"Uragan" Lõuna-Osseetias.

http://www.youtube.com/watch?gl=RU&hl=ru&v=g21YaYtvgYg

"Grad" Lõuna-Osseetias.

http://www.youtube.com/watch?v=-qGpQ1ov ... re=related

hummel ütles:

Aktiivsoomusega tank on raketihetja kassett-tule alla jäädes minumeelest tiba turvalisem, kui maasturi või veoka presentkatus.

Võib-olla kommenteerid paari sõnaga selle üksuse lahingvõimekust peale taolise rünnaku alla jäämist?

[ribikardin]

Ma vabandan vahelesegamise pärast, aga mina näen toodud videodes vaid soomuse poolt rääkivaid arvumente. Või on meil olemas sellised paksu nahaga tegelased, kelle naha mehaanilised omadused ületavad ükskõik mis metalli või metallisulami omad?

[Kilo Tango]

hummel ütles:

Aktiivsoomusega tank on raketihetja kassett-tule alla jäädes minumeelest tiba turvalisem, kui maasturi või veoka presentkatus.

Võib-olla kommenteerid paari sõnaga selle üksuse lahingvõimekust peale taolise rünnaku alla jäämist?

Üldiselt on nii tankiväel kui jalaväel parem suurekaliibrilise suurtükiväe tule alla mitte jääda. Seda peavad tagama mitmed erinevad luure valdkonnad.

Kui lähtuda tõsiasjast, et inimene on meie suurim vara (mis on tõsi, kuna meid on vähe), siis brigaadi sattumisel Smertš-i tule alla on soomustamata üksuses laipu suurusjärgu võrra vähem kui soomustatud üksuses. Seda sõltumata kasutatud suurtükkide kaliibrist. Sestap on soomustamine kasvõi inimelude säästmise seisukohalt vajalik.

Ma ei saa aru, mida sa kaur praegu punnid? Imho on asjalood nii, et ehkki mulle meeldiks kui asjad käiksid ehk hoopis teises järjekorras hakkab mul esimest korda viimase 20 aasta jooksul meie riigi sõjalise juhtkonna suhtes usaldus ja austus tekkima. Ometi tehakse midagi, mis annab ka tegelikku kaitsevõimet. See, kas tommy näitel on kamina arvates kõik TT raketid ühesugused või mitte on suure plaani kõrval juba kärbsemust.

Ma olen täiesti veendunud, et küll see kaudtule TT võimekus kah millalgi tuleb. Tõsiasi on see, et TT raketid ei ole meie suurim lünk hetkel. Suurim lünk on taktikalise mitmekülgsuse puudumine ja tankiüksus laiendab mänguvõimalusi oluliselt rohkem kui peotäis kaudtule TT rakette.

[kaur3]

ribikardin, raud rauaks, kuid kuidas hindaksid oma vaimset tervist peale sellist kohtumist saatusega?

Üks loomulikke reaktsioon oleks kindlasti selline:

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... panic.html

Kilo Tango ütles:

Ma olen täiesti veendunud, et küll see kaudtule TT võimekus kah millalgi tuleb. Tõsiasi on see, et TT raketid ei ole meie suurim lünk hetkel. Suurim lünk on taktikalise mitmekülgsuse puudumine ja tankiüksus laiendab mänguvõimalusi oluliselt rohkem kui peotäis kaudtule TT rakette.

Ma punnin seda, et asju tehakse minu meelest vales järjekorras. Punnitatakse 10x10 ruutkilomeetri kaitseks mõeldud süsteemi, kuid meie kodumaa suurus on 45 000 ruutkilomeetrit ja see maa ei asu mingi kitsa kaljuprao taga, mille avas spartalased lahingut peavad, vaid sellele maale saab sõita mööda merd, maismaad ja läbi õhu. Kui me juba tänasel päeval teame, et vastasel on sellised relvad, siis mida me siin punnime ja punnime. See ühe brigaadi ehitamine on tõeline non-aggressive defence, sest vastane saab ka aru, et mehed teevad paraadiproove.

Tõsiasi on see, et TT raketid ei ole meie suurim lünk hetkel

Suurim lünk on see, et kaitsetahtest pungil inimesed ei saa kahe kvartali kauguselt kätte kaost tekitavaid õlalt lastavaid relvi. Miks ei saa, miks ei usaldata, miks ei taheta osta, vat need on küsimused, millele ootaks vastuseid.

[Kilo Tango]

Tõsiasi on see, et TT raketid ei ole meie suurim lünk hetkel

Suurim lünk on see, et kaitsetahtest pungil inimesed ei saa kahe kvartali kauguselt kätte kaost tekitavaid õlalt lastavaid relvi. Miks ei saa, miks ei usaldata, miks ei taheta osta, vat need on küsimused, millele ootaks vastuseid.

Kirjuta teabenõue. Sedalaadi küsimusele peaks sul olema täielik õigus vastust saada. sealjuures tuleb silmas pidada muide seda, et teabenõue peab käima konkreetse dokumendi kohta. Näiteks "palun väljastada mulle kaitseministri otsus, mille kohaselt kaitsetahtest pungil inimesed ei saa kahe kvartali kauguselt kätte kaost tekitavaid õlalt lastavaid relvi" (mida iganes sa selle lausega ka mõtlesid)

[ribikardin]

ribikardin, raud rauaks, kuid kuidas hindaksid oma vaimset tervist peale sellist kohtumist saatusega?

Üks loomulikke reaktsioon oleks kindlasti selline:

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... panic.html

Eks ma olen elu jooksu likka veidi põrutada saanud. Senine subjektiivne kogemus näitab, et reaktsioon sellele on olnud erinev, sõltuvalt siis füüsilistest tagajärgedest. Näiteks, kui on olnud teatud olukord, mida olen tüütuseni teinud ja vahel lohakaks muutunud ning selle lohakuse tulemusel olen näiteks millegagi laksu vastu põlve saanud. Siis minu vaimne reaktsioon sellele kui lihtsalt müks käis ja korraks valu tundsin oli ikka tunduvalt adekvaatsem kui selle olukorra järel mil verd oli nii palju, et tundus nagu oleks jalg põlvest ära pühitud.
Lähtudes asjaolust, et sõltumata sellest kas ma oleksin paljas või soomustatud, oleks pauku ja tuld üpsriski sama palju, taandub vaimse tervise erinevus puhtalt sellele, millised oleksid tagajärjed minu füüsisele. Ja kuna minu arvates on taolise rünnaku alla sattudes tagajärjed inimese füüsisele soomustatuna tõenäoliselt kergemad kui ilma soomuseta, siis oleks ka soomuse taga olles minu reageering ümbritsevale kindlasti adekvaatsem kui niisma metsa all positsioonil kükitades.

Kokkuvõttes, vaimne tervis saab igal juhul erinevate raskusastmetega tagajärgedega mõjutuse ning selle vältimiseks on kõige parem kohe ära joosta.