"Tankid EKV-le"

[A4]

Kahjuks tankipataljonil pole mitte midagi kasulikku teha kui saada hävitatuks, kui pole terviklikku soomusvõimekust, milles on väga suur hulk üksikasju ilma milleta see tankipataljon on lihtsalt söönud palju raha andmata mitte midagi kasulikku.

Soomusvõimekus vajab väga suure hulga asju peale tankide, et sellest oleks mingit kasu. Minu näidis ketist on väga adekvaatne.

See pole sugugi ainult Eesti eripära. Soomes, mis pole sugugi parim näidis, on samas koondises nii tankid, jalaväe lahingumasinad roomikutel, õhutõrjetankid, sillatankid, pioneeritankid, evakueerimistankid ja veel must tuhat asja enne kui see väekoondis on võitlusvõimeline. Ainult tankipataljon on ainult suurepärane täiesti kasutu märklaud vaenlasele. Ta saab uhkustada kui palju Eesti tanke ta on juba suutnud hävitada.

Tuletaks meelde, et meil on juba täna Eestis 1. jalaväebrigaadi koosseisus üks, täielikult mehitatud ja komplekteeritud mehhaniseeritud jalaväepataljoni taktikaline grupp, päris suure plussiga seejuures. See liitlaste eFP pataljon nimelt, kus on olemas nii jalavägi lahingumasinatel, kompanii jagu tanke, iseliikuvad suurtükid, õhutõrjesoomukid, pioneerisoomukid, evakuatsioonimasinad jne. Ja mõne aasta pärast saab valmis veel teinegi samasugune (Scoutspataljon), kus juba on olemas või hakkab olema samamoodi kõik lahingu- kui toetussoomukid, sh silla- ja pioneeritankid. (Ja sellele kõigele lisandub 1. brigaadis veel kaks pataljoni soomustransportööridel ja tulevikus ka liikurhaubitsate pataljon). Jah, rahvuslikku tankipataljoni pole ette nähtud ega ka plaanides. Aga põhimõtteliselt on ka tankid siin olemas, selle liitlaste kompanii näol. Sellises olukorras on ilmselt igas mõttes mõistlikum pigem taotleda liitlastelt (kellel on see võime juba väljaarendatud ja kinni makstud) nt terve tankitapataljoni siia paigutamist, kui hakata ise seda võimet nullist arendama koos kõigi sellega kaasnevate kulutustega.

[Smith]

Loomulikult.
Samas see ei saa olla pikaajaline lahendus.
Muutub meie liitlasriigis valitsus ja on võimalik,
et need tankid on päevapealt läinud.
Siin olevad liitlasväed on ajapikenduseks kuni me oma
võimed saame välja arendatud.
Donald Trumpi puhul näiteks ei üllataks mind enam miski.
Raha on juurde vaja riigikaitsesse.

[Veiko Palm]

Ma mõtlesin, et jagan siin paar päeva tagasi tehtud fotot. Et me siin räägime, et oleks pidanud ka ise vastu võtma ja millise eelise see teistele on andnud ...

[nimetu]

Lätlaste omad?

[Veiko Palm]

Sai tagurpidi, ei viitsi jännata, panen parem ühe veel

[Smith]

Niimoodi säilitades ei ole nad ka ilmselt kaitse-eelarvele koormaks?
Eks ole ka meil samas seisus tehnikat.
Said saldejumpsid need tankid üle 15 aasta tagasi.
Vastu selle aja jooksul jalaväe väljaõppes ole kasu ka olnud.
Mina näiteks pole sõitvat vene tanki oma silmaga näinudki,
päeval X saab olema esmakohtumine.
Mitte , et ma nende tankide vastuvõtmist oleks pooldanud.
Aga... AD 2018 pole meil tanke isegi arengukavas, see on nukker.
Teete praeguste ressurssidega nii head tööd kui võimalik , kiidan!
Lihtsalt va krõbisevat on vähe.
Eriti kui vaadata kuidas tasuta bussisõiduks, linnahalli ehituseks
vms kaheldava väärtusega tegevusteks raha nagu nipsuga leitakse.
Rääkimata kingitustest Läti Vabariigile.

[Juhani Putkinen]

Sellises olukorras on ilmselt igas mõttes mõistlikum pigem taotleda liitlastelt (kellel on see võime juba väljaarendatud ja kinni makstud) nt terve tankitapataljoni siia paigutamist, kui hakata ise seda võimet nullist arendama koos kõigi sellega kaasnevate kulutustega.

Olen täiesti nõus selle ettepanekuga. Kahjuks selles on selline väike aga, et sellel liitlaste võimalikul tankipataljonil Eestis pole võlitusi tuld avada vene vägede pihta ja on võimalik, et nad selliseid võlitusi ei saagi enne kui Eesti on juba Vene vägede poolt okupeeritud (võib-olla väljaarvatud see Suur-Tallinn.

[Lemet]

Julgeks herr Palmile tsiteerida toonast meediat.

Poola kingitud kümme tanki ootavad siiani Eestisse saatmist, sest Poola armee ootab Eesti kaitseväe uuelt juhtkonnalt lisaks ettepanekuid tankide varustuse kohta. Poola Tallinna-saatkonna esindaja ütles eile, et jutt käib endiselt tankidest T-55 A või AM. Viidates Poola kaitseministeeriumi kinnitusele, lubas saatkonna esindaja, et soomukid antakse Eestile üle täielikult komplekteeritud kujul. Tegu on Poolas aastatel 1979–1983 ehitatud soomukitega, mis on täielikult komplekteeritud ja seisnud seni konserveerituna. Poola kaitsetööstus on viimase 20 aasta jooksul saanud käima tanki T-55 oma teisendi tootmise, mis sarnaneb Venemaal ehitatud masinatega vaid väliselt. Eesti kaitseväel pole seni ühtegi tanki.

Artikkel aastast 2000. Täna on aasta 2018...

Ja päädis see asi siis millega?

Eksperthinnangus tõdetakse, et Eesti pole valmis tanke vastu võtma, sest puuduvad nende hoidmiseks vajalikud tingimused, remondibaas ja väljaõppinud isikkoosseis. Kasutuks muudab tankid ka polügooni puudumine.

Ja pisut prohvetlikust kah..

"Need kõik on pseudoprobleemid, mis ei pea paika," lausus Laaneots. "Meil ei ole praegu vähimatki garantiid, et lähiajal midagi paremat saame. Sellised kingitused maksavad miljoneid ning tulevikus ei pruugi neid enam tulla."

Tea, kas 25 aastat kvalifitseerub veel "lähiajana"...

[nimetu]

Julgeks herr Palmile tsiteerida toonast meediat.

Oot, tahad jälle uuele ringile minna või?
Herr Palm on olnud isiklikult seotud nende tankide hankimise teemaga ja teab väga hästi mis seis tollal oli.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=8176

[Lemet]

Ei, lihtsalt pole minu arvates eriti korrektne panna siia üles lätlaste pilte koos mõistaandmisega, et meil oleks see tehnika tänasel päeval samasuguses seisus.

[Juhani Putkinen]

Ma lugesin hiljuti Thomas Andersoni raamatu Saksan rynnäkkötykit, soome keeles ilmunud aastal 2017.

Kui neid Sturmgescütze kasutati õigesti nad saavutasid hiilgavaid tulemusi Idarindel. See õigesti tähendas juba peaaegu soomusvõimekust. Ründesuurtükk vajas juurde nendega koostöösse väljaõppe saanud julged grenaderid. Ka see ei veel olnud kõik. Pidi olema nendega koos tegutsevad roomikutega 2x20 mm suurtükimasinad või 37 mm kiirlaskekahuriga varustatud masin. Ka sellest oli vähe, pataljonis olid ka haupitsadega roomikmasinad, muidugi ka evakueerimismasinad, jne. jne.

Kui ründesuurtükk või ründesuurtükke saadeti nii sama lahingusse, sellest tuli kohe suured kaotused.

[Veiko Palm]

Lemeti mõistaandmised ei ole õiged. Minu piltide ülespanekul ei olnud eesmärgiks tuua paralleele meie olukorraga. Järeldused teeb igaüks ikkagi ise.

Piltidega tahan toetada kahe järgneva fakti esitamist. Esiteks - ei ole lätlastel olnud võimalusi (inimesed, raha, aeg) või tahtmist nende tasuta (?) saadud tankidega tegelemiseks. Ja teiseks - ei ole nad nende üksikute tankide abiga suutnud tõsta ei enda jalaväelaste (tankitõrjujate) kvaliteeti, ega ole suutnud luua ka põhja oma soomusmanööver-oskusteabele.

Veelkord - ei tea mina, kuidas meil oleks lugu läinud, kuid kindel on see, et nii mõnelgi tolleaegsel otsustajal kangastus silme ette minu poolt tehtud fotoga äravahetamiseni sarnane pilt.

Või poleks neid pilte siia pidanud panema? Et nagu liigne kallutatus?

[Kapten Trumm]

Küsimus võiks olla teises võtmes, kas antud masinaid oleks saanud kasutada väljaõppes ja kogemuste hankimiseks?
Jah, oleks saanud, kui oleks tahetud ja oleks raha leitud.

[Lemet]

Puht inimlik uudishimu- kust ja millises olukorras lätlased need kolm tanki said. Ja kas 20 tanki liigitunuks samuti mõneks tankiks, millega polnuks midagi peale hakata. Need kolm punkti, milliste abil poolakate kingitusest kõrvale vingerdati, tunduvad üpris sellised universaalsed, täpselt samadel põhjustel võiks ka täna keelduda nii CVdest kui ka K-9 relvastusse võtmisest.

[A4]

Ma kipun arvama, et on samad tankid ja samas seisukorras, mida meile samal ajal justkui pakuti. Palmi toodud fotosid vaadates võiks tekkida küsimus, et kui tankide (isegi, kui neid on vaid 3) käimashoidmine, ja seda pelgalt jalaväelaste väljaõppe ja „kogemuste omandamise“ mõttes on sedavõrd odav ja probleemivaba lõbu, siis miks ikkagi Läti neid kolme riistapuud sõidukorras ei suutnud hoida? Miks nad isegi ei suutnud või ei soovinud neid kolme masinat vähemalt mingigi katuse all ladustada? Ma kahtlen, et lätlased olid (või on) meist lihtsalt nii palju lollimad või vaesemad.

Mis puudutab neid kolme „puntki“ ja paralleele CV-de või K9-tega, siis tuletaks meelde, et me täna ei too neid riistapuusid kuskile garaaži taha vedelema, vaid paralleelselt käib kümnete miljonite eurode uhamine seisuplatside, hooldus-õppe garaažide, ladude ja erinevate väljaõpperajatiste alla. Personali mõttes on täna Kaitseväes (mälu järgi tsiteerin) vähemalt 1000 tegevväelast rohkem kui 18 aastat tagasi, st reaalselt on, keda nende jalaväe lahingumasinate või iseliikurite kasutamiseks rakendada või ümberprofileerida.

Ja Trummi väitele, et „küll raha oleks leitud, kui oleks vaid soovitud“, siis mina selles nii kindel ei olnud. Olen veendunud, et oli toona põletavamaid probleeme, kui tankide kahmamine jalaväelaste väljaõppeks. Utreeritud näide – väeosas, kus mina neil samadel aegadel aega teenisin, oli sel hetkel korraga väljaõppes kolm jalaväekompaniid. Isiklik varustus ja relvastus oli kõigil enamvähem ilusti olemas, aga kui allüksused tahtsid siirduda kogu oma koliga metsa alla, või lihtsalt harjutada motoriseeritud rännaku läbiviimist, siis oli kogu väeosa peale veokeid täpselt ühele kompaniile – ja needki need vanemad, ümara kabiiniga Unimogid, millest vähemalt üks igal väljasõidul otsad andis. Ülejäänud kompaniidele veokeid ei olnud – ei rahuaegseks väljaõppeks, ega sõja-aegseks tegutsemiseks ja vedudeks. Kas sellises olukorras on mõistlik soetada äärmiselt nappidest vahenditest veokeid juurde (ja neid ka töökorras hoida), et olemasolevadki üksused reaalselt ümber suudaksid paikneda; või on mõistlik põletada raha kolme (või minu poolest ka 10) tanki ülalpidamiseks, mis iseenesest mingit „soomusmanöövervõimet“ poleks kujutanud?