"Tankid EKV-le"

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Borja, ja mis see Kmin ajupotentsiaaali siis näitab peale tankidele ei ütlemise, kas äraroostetanud rootsi püsside vastuvõtmine selle asemel, et osta kohe korralikud? Või veel midagi? Või baaside pidev remontimine ja edasi-tagasi kolimine, kui mõni uus "kontseptsioon" tekib. Neist muide viimane on kõik ühte kohta kuhjata :shock:

Kindlasti on üks logisev AK-4 suurema input/output suhtega. Aga ei saa ainult võrrelda tulejõu ja maksumuse suhet, tuleb mõelda ka mobiilsusele ja kaitsele. Peale Balti riikide pole lähiregioonis ühtegi teist armeed (kui just Island välja jätta, aga see on teine stoori), kes enese kaitse eesmärgil raskeid soomusmasinaid ei omaks. Isegi Rootsi, kes pole Põhjasõjast alates kellegiga sõdinud (see on siis 300 aastat). Ka neil on sõjavägi, mis isegi Soomele silmad ette teeb.

Mis on väga vale arvestus - (puudutab igasugust kallist tehnikat) et vot 10 aasta pärast oleme rikkad, siis naksti ostame ja asi korras. EI OLE.

Iga raske relvasüsteemi väljaarendamine reaalseks löögijõuks võtab vähemalt 10 aastat aega, teatud juhtudel veel kauem. Kõik muu alla selle on jabur jutt. Näiteks idanaabri õhukaitsesüsteemi väljaarendamiseks selle tasemeni (meenutame, et seal ei olnud rahapuudust), et iga USAF vant suvaliselt Armeeniast Murmanskini ei lendaks kulus kui palju? No ütleme, et 30 aastat. Seejuures EI OLNUD probleem niipalju rakettide või lennukite puudumises vaid üldises koordineerimises, lahingutaktika väljatöötamises, nõrkade kohtade (nt side) puudulikkuses ning muudes nähtustes, mis relvade soetamisega mingit seost ei oma.

Nt leedukad on meist edukamad, kuna nad said omale mõned L-39 lennukid. Tegelikult võiks öelda, et praht ja kallis ja muud hala. Aga nad saavad nendega opereerimisega hakkama ja mis kõige olulisem - on olemas toimiv kogemustega infrastuktuur, mis omab ettekujutust ühe reaktiivlahingulennuki käigushoidmisest. Ja kui tekib raha/keegi kingib ühe eskadrilli päris masinaid, siis on neil suht lihtne olemasoleva tuumiku najal see asi toimima panna.

Sama asi on selle "vanarauaga" - seda on vaja omada kasvõi 10-t Leopardi vms eelmise põlve masinat, et tekiks tuumik, kes oskaks tanke remontida, juhtida ja omaks üldse ettekujutust, misasi see tank on. Praegu ei oska vist enamik mehi isegi hinnata, kuskohast läheb tank läbi ja kuskohast mitte.

Varuosade mittesaamine - üldiselt paljate tankide ostmine on rumal tegu, eriti arvestades nende suhteliselt väikest ressurssi. Normaalne tankiost tähendab vähemalt 2 komplekti tagavaraosi. Need on iga tankiväeosaga laos olemas ja kindlasti ka nendega, mis kasutusest maha võetakse. Kütusekulu - no keegi võiks kokku arvata enne selle kui palju seda läheb väeosadest vasakule, omadesse autodesse ja isiklikeks sõitudeks mööda linna? No ühe diviisi aasta varu kindlasti....

Ilmselt pole mõtet väga palju järeldada tankide kohta, mis pole püssirohtu tegelikult nuusutanud. Leopard võib paberil olla hea, kuid oskab keegi mõne lahingu meenutada, kus nad osalenud on?

T-72 on ilmselt alahinnatud, sest eksportvariandid pidid kuuldavasti olema isegi optiliste kaugusmõõtjatega :shock: ning neid kasutanud armeed on ikka väljaõppest ja taktikast samakaugel kui maa kuust (Iraak, Süüria, Egiptus jne).

Abrams on ilmselt mõnevõrra ülehinnatud, sest sõjateated on kõik tsenseeritud ja vaevalt oma prohmakaid seal afisheeritakse.

Merkava viimased mudelid on reaalsetelt omadustelt ilmselt Abramsiga enam-vähem samad, kuid tema kasuks räägib selgelt parem kaitse ja diiselmootor. Ilmselt on ta ka seetõttu tõhusam maasekaevatuna tulepunktiks kasutades.

Mis puudutab seda teemat "keegi ei remondi", siis see on üldisem Kaitseväe probleem, kus sõjavägi ei suuda isegi vene veoautosid ise normaalses korras hoida. Üldine lauslollus ja lohakus. Esiteks oleks aeg mõelda oma korraliku (kutselise) remondibaasi loomisele. See ei ole ikka normaalne, et sõjavägi ei suuda oma autosid parandada. Kui vaadata neid vahipati Gaz-66 masinaid, mis Männiku vahet sõidavad, siis isegi kõrval autos istudes on kuulda, et autod ei ole korras. Ja seal ei ole ühtegi õigustust, et varuosi pole saada vms.

Võttes endale kaela kasutatud lääne päritolu veomasinaid läheb see veel hullemaks, sest selgelt ei tulda toime isegi vene elementaartehnika remontimisega. Sõjaks läheb ja auto katki, siis helistate autoteenindusse või?
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Borja kirjutas:Ei maksa siiski kogu EKJ ajupotentsiaali ka kääbikuteks pidada. Samuti ilkumine KaMini roomikutevaenulikkuse üle on ka vaid tühi möla - ei enemat.
...
Samas teema ise äärmiselt laiahaardeline ja väga paljusid (täiesti ootamatuid) valdkondi puudutav. Inputi / Outputi mõistliku suhte väljatoomine vägagi komplitseeritud. Ning põhiteguriks pole üldsegi RAHA. Märksõnad on hoopis kvalifitseerit personal, hooldusinfra, ekspl.kogemus, mehh üksuste taktika knowledge, life cicle, KV põhiülesanded jne jne - asjad millest siinsetel tankifännidel halli aimugi pole.
Mis kaMin -i roomikuvaenulkkusse puutub, siis see pole minu ega kellegi muu välja mõeldud fakt, vaid minuteada (info pärineb hankega tegelenud inimeselt) just sellepärast jäeti paar aastat tagasi ostmata sisse 3 ****************i. Tõsi, varuosad siiski saabusid ja on täna ilusasti laos :shock: :lol: ! Aga eks õige ta on, et roomikud näiteks maastikku rikuvad. Olen ka ise roomikutega sõjamasinas mõne kuu sõitnud ja oma silmaga näinud, mis mätastega juhtub, kui järsult pöörata.

Misasi on EKJ ajupotensiaal? Kuidas seda mõõdetakse? Kaitseväes on küll jah levinud kõnekäänd: "kõrge auaste annab õiguse olla loll".
Tankide küsimuses ollakse minuteada mõtleva ohvitserkonna seas arvamusel, et päris ilma ei pääse ning ka mingisse SA koosseisu projekti olla need teatud arvul isegi sisse kirjutatud.
Kaitseväes on ka inimesi, keda on väljamaal riigi raha eest tankidega sõdima õpetatud ja neist piisaks ilmselt tankirühma väljaõpetamiseks. Tõsi, meil pole õppinud remonditehnikuid, kuid see õpe on tarnija teema. Samuti on täiesti lahendatav hooldus- ning remondivõimekuse saavutamine. Loomulikut nõuab see aega ja raha, kuid esmalt peab tulema põhimõtteline otsus. Seda ei ole ega lähemal ajal ka ilmselt ei tule.
Viimati muutis hummel, 10 Dets, 2005 11:22, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Kapten Trumm kirjutas:Isegi Rootsi, kes pole Põhjasõjast alates kellegiga sõdinud (see on siis 300 aastat).
Rootsi sõdis veel 1808-1809 Venemaaga, mille tulemusena läks Soome Venemaa koosseisu. Viimane "ametlik" sõda oli Rootsi-Norra sõda 1814.a, mille tulemusena Norra pidi astuma uniooni Rootsiga. Ja aastatel 1848-50 oli Taani ja Saksamaa vahel nn "esimene Schleswigi sõda", kus Rootsi toetas Taanit 4500 sõduriga.
http://www.zum.de/whkmla/military/scand ... weden.html
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Raskused tehnika korrashoiuga kestavad ilmselt seni, kuni tagalaväeosades jaotatakse mehi suvalisel põhimõttel "autojuhipaberite ja lukksepaoskustega mehed roomavad 9 kuud metsas" ja "muudest meestest koolitame autojuhid". Tagalapataljonis, mis peaks idee pärast olema EKV remondibaas täpselt sedasi tehakse. Minu vend näiteks saadeti seerude kursusele (on nii pooleldi iseõppinud autoelektrik), samas tema klassivend, kes ei teadnud autodest midagi, pandi veoautojuhiks (koolitus käis kuskil Karksi-Nuias) Ma ei imestagi seejärel, miks 18 Tallinnast väljuvast autost heal juhul 10 Sirgalasse jõuab :(

Esiteks ei kasutata praegu olemasolevaid tehnilisi oskusi ära - remonditöökoda on ilmselt tuttavate lehma lellepoegadele mõeldud soe koht. Teiseks arvestades tehnika keerukust peaksid juhid-mehhaanikud olema kaadrikaitseväelased, mitte ajateenijad. Ja näete, tehnika peab hoopis paremini vastu ja on rohkem korras.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

uusmario
Ega sa ei mäleta mis kriteerumi järgi neid masinaid hinnati?On ju püüdlused parima lahingutanki leidmiseks üsna mõtetud.Iga üks ehitab oma masinaid oma Tanki filosoofia järgi.Loodetavasti ei hinnatud neid ainult tehniliste andmete ja innovatiivsuse järgi.Selle poolest on Leopard nendest konkurentidest kõvasti üle(Koostatud seksioonidest jne).Lahinguliselt võib olla asi hoopis teisiti.See,et ameeriklased Leopardi kiitsid,on eelkõige põhjustatud sellest,et tegu on nö "oma poisiga".Sest projekti kallal mis viis lõpuks Leopardini töötasi ameeriklased ja sakslased koos.M1 kiitmast takistas neid ilmselt rohkem ameerikalik tähenärimine,ameerika asjatundjate arvates on tõsine tõrvatilk Abramsi meepotis tohutu janune turbiinmootor mis rüüpab kütust röömsalt 2-3korda rohkem kui Leopardi sama võimas diiselmootor.Loomulikult langeb seeläbi ka autonoomsus.
T-tankid on ehitatud lihtsalt teiste põhimõtete järgi-kõrge mobiilsus ja kiirus,madal siluet kuid sellest tulenevalt veidike õhem soomus.Seda aga kompenseerib võimas suurtükk.
Merkava uuemad mudelid (mk-3,mk-4)on,aga paras mõistatus,võib kindel olla,et kõike Merkavasse puutuvat ei reedetud,isegi kui sellega lubati võib olla proovi sõit teha.Sest juudi riik on teatavasti sõjas ja täpsete andmete andmine mingis saates oleks sama hea kui palestiinlstele anda joonised oma masinate nõrgematest külgedest.
Pole kahtlusti,et kõik need masinad on head,aga Leopardi taevani kiitmisel võib olla hoops lihtsam,kui kõik teised Hugo poolt nimetatud tankid on oma häid ja halbu külgi lahingutes näidanud,siis Leopard seda veel ei ole,ja kurat seda teab mis võib välja lüüa,siis kui Leopard 2 peaks mõnes päris konfliktis osalema.
Nii,et siis Rootsist.Rootsis on kasutusel muide väga head Leopardi mudelid,sest rootslaste filosoofia on alati omada masinaid mille lahingu väärtus on väga kõrge,näiteks on nad praegu ainukesed kes kasutavad Leopard-2S-i (Leopard-2a6 steroididel),kuid eriti ei usu,et nad neid müüma kukuvad,nad on üsna kokkuhoidlikud(Stridsvagn-103 nad ka pidevalt kaasajastasid aga ei müünud)pealegi nad ostsid Leopardid üsna hiljuti.Kuid samas ei saa ka Mobutu väidet ümber lükata,sest võib-olla nad müüvad.
Tanke hinnati, juhitavuse, manööverdamise, kiiruse, relvastuse, mootorivõimsuse, soomusepaksuse, kui suur on kütusekulu, kus sõdades-lahingutes kasutatud jne... järgi. Kogenud tankistid sõitsid nendega, näitas näiteks kuidas Leopard 2 ja Volvo sõitsid kõrvuti takistusriba läbi Rootsis. Leopard 2 pidi väga lihtne juhtida olema. Hiljem sõideti Leopardiga üle Volvo :lol: Tundus, et hindajad on objektiivsed, ei lugenud see, et juudid on meie sõbrad nende tehnika on hea, venelased halvad nende oma jama :lol: Hinnati ainult tanke, poliitika ei huvitanud kedagi.
T-34 näiteks kiitis üks endine III Reichi tankist. Ütles, et hea tank on ja võimsa relvaga, lihtne parantada, juhtida ja mis tol ajal veel peamine oli kerge toota. See, et välimuselt kole ei loe midagi.
T-72 olevat ka väga hea pill olnud omal ajal, ameeriklased olevat ära ehmatanud, kui seda esimest korda nägid, oli ka põhjust. T-72 puhul kiideti jälle lihtsust.
Juutide Merkava on väga hea soomusega kiire, võimsa relvaga, kiideti ka kuulipildujat, et hea lähilahingus, kuid suur viga on see, et tank on raske. See on halb sellepärast, et tanki on halb transportida, kõrbes on ta väga hea tank, parim
Mul jälle ei tule kahjuks tanki mudel meelde, kuid USA tankist räägiti, et hea tank võimas jne..., kuid võtab meeletult kütust ja väga raske on juhtida, näitas, kuidas tankist silmi punnitas, kui tanki pööras.
Saate tegi huvitavaks see, et tankidega prooviti ka sõita ja kommenteerisid sõjaväelased.
Aga nagu ennem ütlesin Leopard 2-de loeti parimaks.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Kapten Trumm
Kindlasti on üks logisev AK-4 suurema input/output suhtega. Aga ei saa ainult võrrelda tulejõu ja maksumuse suhet, tuleb mõelda ka mobiilsusele ja kaitsele. Peale Balti riikide pole lähiregioonis ühtegi teist armeed (kui just Island välja jätta, aga see on teine stoori), kes enese kaitse eesmärgil raskeid soomusmasinaid ei omaks. Isegi Rootsi, kes pole Põhjasõjast alates kellegiga sõdinud (see on siis 300 aastat). Ka neil on sõjavägi, mis isegi Soomele silmad ette teeb.

Mis on väga vale arvestus - (puudutab igasugust kallist tehnikat) et vot 10 aasta pärast oleme rikkad, siis naksti ostame ja asi korras. EI OLE.

Iga raske relvasüsteemi väljaarendamine reaalseks löögijõuks võtab vähemalt 10 aastat aega, teatud juhtudel veel kauem. Kõik muu alla selle on jabur jutt. Näiteks idanaabri õhukaitsesüsteemi väljaarendamiseks selle tasemeni (meenutame, et seal ei olnud rahapuudust), et iga USAF vant suvaliselt Armeeniast Murmanskini ei lendaks kulus kui palju? No ütleme, et 30 aastat. Seejuures EI OLNUD probleem niipalju rakettide või lennukite puudumises vaid üldises koordineerimises, lahingutaktika väljatöötamises, nõrkade kohtade (nt side) puudulikkuses ning muudes nähtustes, mis relvade soetamisega mingit seost ei oma.

Nt leedukad on meist edukamad, kuna nad said omale mõned L-39 lennukid. Tegelikult võiks öelda, et praht ja kallis ja muud hala. Aga nad saavad nendega opereerimisega hakkama ja mis kõige olulisem - on olemas toimiv kogemustega infrastuktuur, mis omab ettekujutust ühe reaktiivlahingulennuki käigushoidmisest. Ja kui tekib raha/keegi kingib ühe eskadrilli päris masinaid, siis on neil suht lihtne olemasoleva tuumiku najal see asi toimima panna.

Sama asi on selle "vanarauaga" - seda on vaja omada kasvõi 10-t Leopardi vms eelmise põlve masinat, et tekiks tuumik, kes oskaks tanke remontida, juhtida ja omaks üldse ettekujutust, misasi see tank on. Praegu ei oska vist enamik mehi isegi hinnata, kuskohast läheb tank läbi ja kuskohast mitte.

Varuosade mittesaamine - üldiselt paljate tankide ostmine on rumal tegu, eriti arvestades nende suhteliselt väikest ressurssi. Normaalne tankiost tähendab vähemalt 2 komplekti tagavaraosi. Need on iga tankiväeosaga laos olemas ja kindlasti ka nendega, mis kasutusest maha võetakse. Kütusekulu - no keegi võiks kokku arvata enne selle kui palju seda läheb väeosadest vasakule, omadesse autodesse ja isiklikeks sõitudeks mööda linna? No ühe diviisi aasta varu kindlasti....
Selles osas siin olen Sinuga 100% ühel nõul.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Postitus Postitas Roamless »

Huvitav tähelepanek nende Abramsi piltide kohta. Enamus, kui mitte kõik, hävitatud Abramsid olid M1A1-d, mis oma lahinguvõimekuselt jäävad natukene alla M1A2-le.
Aga, kas tõesti pole Leopardid olnud mitte üheski konfliktis?
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eespool oli juttu, et Eestis ehitatakse palju selliseid villasid, mille eest Leoparde saaks.

Lihtsalt kõnekas näide. Eesti lennuregistris on Tehnikamaailma andmetel arvel lennukeid, mis kvalifitseeruvad treeninghävitaja/kerge lahingulennuki alla teate kui palju?

36 tükki (L-29 ja L-36) :!:
Meie õhuvägi koosneb millest :?:
Kasutaja avatar
Kirveraidur
Liige
Postitusi: 110
Liitunud: 22 Mär, 2005 9:44
Asukoht: Emajõe delta
Kontakt:

Postitus Postitas Kirveraidur »

Kapten Trumm kirjutas:
36 tükki (L-29 ja L-36) :!:
Meie õhuvägi koosneb millest :?:
No sama hästi võiks öelda, et näe Libeerias on arvel niipalju laevu, aga millest koosneb nende oma kaubalaevastik?
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Siinne teema "Tankid EKJ'le" tundub analoogne nagu prantslased oleksid '39. aastal vaielnud Maginot liini fortifikatsioonide betooni läbimõõdu üle :)
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 1969
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas MadMan »

Pigem käib vaidlus selle üle, kas üldse Maginot liini ehitada. Samas kaks maailmasõda üle elanud Šveitsi pole keegi okupeerinud, kuna riigil on olemas armee - Schweizer Armee. EW armee oli viimati Vabadussõja ajal, pärast seda on toimunud ainult üks tsirkus. Militaarfetišistid vaidlevad CarlGustavi, Galili ja AK4 üle, kuid see on sama hea, mis maikaga ballile minna ja vaielda, mis värvi sokid jalga panna. Tankilahingut peetakse tankidega, õhuruumi kontrollitakse lennukitega, merelahingut peetakse laevadega - Eestil pole neist ühtegi. Armee my ass. EW müüdi maha kuna polnud millega sõda pidada, praegu käib sama asi - mehed nagu oleks, aga relvi pihku anda pole.
Viimati muutis MadMan, 11 Dets, 2005 19:05, muudetud 1 kord kokku.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seejuures pole pihku anda isegi kõige odavamaid - korralikke igamehe käsirelvi. Kuidagi ei taha uskuda, et mingite ajast ja arust 50ndate rootsi nuiade kasutamine tohutult kaitsevõimele kaasa aitab. Suurematest asjadest rääkimata.
Mobutu
Liige
Postitusi: 190
Liitunud: 14 Nov, 2005 23:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Mobutu »

Kapten Trumm kirjutas:Seejuures pole pihku anda isegi kõige odavamaid - korralikke igamehe käsirelvi. Kuidagi ei taha uskuda, et mingite ajast ja arust 50ndate rootsi nuiade kasutamine tohutult kaitsevõimele kaasa aitab. Suurematest asjadest rääkimata.
Selle eest on meil kaitseministeeriumi ametnike/ajateenijate suhtarv maailmas üks kõvemaid.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Asi on lihtne. Mina olen asjast niimoodi aru saanud, et Eesti armee ei vaja relvi. Kui tuleb sõda kaitseb meid NATO. NATO toob oma relvad ise siia. Kui NATO ei tule, siis lihtsalt anname alla. Meie oleme nii pisike riik ja ennast ise kaitsta ei suuda, milleks meile relvad.
Relvi ostame võimalikult vähe ja niipalju, et saaksime osaleda NATO operatsioonidel.
Sellise suhtumisega on Euroopas minuteada ainult Balti riigid.
:evil: orjarahva mentaliteet :evil: :evil: :evil:
Selline suhtumine on Eesti juhtidel kogu aeg olnud.
Olen kuulnud, et 30-ndatel, kui soomlased ehitasid Mannerheimi liini naersid eestlased kibestunult, et sellel ajal kui vennasrahvas mõtleb ja pingutab hoolega oma kaitsenimel, meie sõjavägi ehitab kasiinosid ja ohvitseride losse. (30-ndatel olevat ehitatud mitu kasiinot-baari Eesti riigi rahade eest sõjaväele ja plaaniti mingit suurt uhket lossi pidulikudel puhkudel, ei tea kui õige see on).
Kas keegi teab, on Eestil tegevusplaan olemas juhuks, kui NATO ei peaks saama mingil põhjusel meile appi tulla :?:
Või mis siis saab, kui mingi valemiga saab Venemaast tulevikus NATO riik :roll: ja ta otsustab mingil põhjusel Baltikumi rünnata. Sellisel juhul on see NATO siseprobleem ja kes meid siis aitab :?:
Ärme unusta, et külm sõda on möödas ja NATO on oma algse mõte kaotanud. Selline asi võib vabalt juhtuda ja mis siis saab :shock:
:?: :?: :?:
Nagu Kapten Trumm ütles varem, lennuväe ja tankiväe välja arendamine on pikk, keeruline ja aeganõudev protsess. Need asjad ei käi nii, et kui saame raha, või häda käes siis ruttu ostame ja teeme.
Vahest mõtlen hirmuga :evil: kas me jälle astume sama reha otsa nagu 1939a.
Millal me ükskord aru saame, et kui me end ise ei kaitse ja asja vastu huvi ei tunne ei kaitse ega aita meid keegi. Ennast tuleb tõestada.
Mitte keegi ei võta tõsiselt sõjaväge (ei liitlased, ega ka vaenlane), kus ei ole tanke ega lennukeid.
Jälle Soomet näiteks tuues 1939a. ei peetud Soomet oluliselt tugevamaks, Eestist, Lätist oli sõjaliselt vaata, et nõrgem.
Peale Talvesõda räägitakse Soomest juba nagu mingist suur riigist ja tõsisevalt võetavast sõjalisest jõust põhjamaades.
Muuseas Soome ei ole NATO liige ega taha sinna (väike mõtlemisaine :wink: ).
Aga mida ma ikka halan minust palju kõvemad mehed Laaneots näiteks on rääkinud, kui tõsine asi on riigikaitse. Lennukeid tanke on vaja, ei tohiks kaotada ajateenistust jne...
Kui keegi teda ei kuula, veel vähem kuulab keegi siis mingite foorumlaste hala.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Kuna Borja ütles,et meil on siin mingi laste hala siis ajaks juttu natuke teises suunas.


Nagu,selgus on EV väga hästi koolitatud TT väelased,vaatamata sellele,et nad pole kunagi elusat tanki näinud.Olgu nõus,olen kuulnud,et tase on kõrge ka mujalt,nii siis vastu ei vaidle.

Kuid ATGM-idele on ka muud kaitset peale passivse.Drozd-1,Drozd-2,Shotra ja Arena.Ehk siis aktiivkaitse.Drozd-1 on üsna ebaefektiivne,Shotra ja Drozd-2 on ka just mitte kõige efektiivsemad lahendused.Siis Arenat võib ATGM vastu juba üsna efektiivseks pidada,igatahes katsetustel Hävitas süsteem teiste seas ka Milani ja mürsu "tagaslöögita kahrist".Süsteemi puudus on see,et seda kasutava tanki ja jalaväelste vahe peab olema üle 30m muidu võivad hukkuda ka läheduses asuvad sõdurid.TT-laste õnneks on Arenat kasutaval masinal tagaosas surnud sektor,mida süsteem ei kaitse.Lisaks on peaegu kõikidel kaasaegsetel masinatel olemas hoaitus süsteemid enam levinud AGTM juhtimis süsteemidele (ir,laser),nii siis eriti pikalt sihtimine pole just soovitatav.Nii,et ei ole see ATGM midagi nii imelist ja tabamatut

Küll aga ei ole olemas ühtegi süteemi peale ERA mis kaitseks kineetilise energiaga mürsu vastu.Suurtüki efektiivne laskeulatusgi on suurem nagu ka laskekiirus.Seega on parim tankitõrje relv tugev,võimsa suurtükiga tank ja on seda niikaua kuni pole leiutatud kaitsesüsteemi kiirelt lendavale mürsule.See fakt ei muutu ka siis kui Eesti kõrgemad sõjaväelased on jõudnud järeldusele,et ATGM on parem kui suurtükk
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline