30 kg/cm2 on muidugi kolossaalne ülesurve, õnneks pole see ala suur - see purustaks ka tanki. Tallinnas olevad parimad tsiviilkaitsevarjendid olid nt 3 kg/cm3 vastupidavusega.In several dozen microseconds, the pressure at the center of the explosion can reach 30 kilograms per square centimeter (427 pounds per square inch) – normal atmospheric pressure at sea level is 14.7 pounds per square inch with a temperature between 2,500-3,000 degrees Centigrade [4,532-5,432 degrees Fahrenheit]. This is 1.5 to 2 times greater than the overpressure caused by conventional explosives. Personnel under the cloud are literally crushed to death. Outside the cloud area, the blast wave travels at some 3,000 meters per second [9843 feet per second]
Kõik õnneks epitsentrisse ei satu.
See on huvitavam lause, mis kinnitab eespool öeldut. Inimese muudab peagi surevaks vareks 4-7 psi ja tapab kuskil 10 psi. Ehk siis 5 psi ülesurve, mis põhjustab IFV-le kergeid vigastusi, muudab võitlejad juba kiiret evakuatsiooni (traumad, suured sisemised verejooksud, kopsude vigastused) vajavateks haavatuteks ja ülerõhk, mis tekitab IFV-le mõõdukaid vigastusi, on inimesele surmav. Seega ülerõhu vastu on "soomus" siiski arvestatav kaitsevahend. Mõistagi on võimalik korraldada ka selline pommitamine, kus hävivad ka tankid ja betoonvarjendid, kuid see võimalus iseenesest ei muuda soomust mõttetuks. Ise ma oletan, et BMP maasse kaevamine parda servani parandab shasse veelgi (nt masin ei paisku ümber) ja õnneks on masin väga madal (parras ulatub täismehele rinnuni).The battle tanks may suffer light, moderate and heavy damages due to blast at peak overpressure of 10psi, 24psi and 36 psi while the ICV’s may suffer the damages at 5psi, 10psi and 24 psi
Ise ma arvan, et sellised silindrilised ümmargused valmisvarjendid, mida vene polükatel näha on olnud, on just mõeldud taolise probleemi lahendamiseks, kuid liikuvas tegevuses on neid raske kasutada, kuna nende sissekaevamine nõuab aega ja kaevetehnikat, üksus ei tassi neid ju kaasas. Kahjuks ei suuda ma kuskil leida BMP, M113, MTLB ja Pasi vastupidavust ülerõhu mõjule. Pigem, tunnetuslikult arvan, et see on palju suurem kui see on kaevikus oleval inimkehal.
Puitmuldkindlustuse (punker) rajamisel kohalikest materjalidest kahtlen, et õnnestub saavutada vastupidavust rohkem kui 5 psi ja jääb ikkagi hermetiseerimise probleem, sest termobaarilise relva probleem on selles, et enne pauku tungib see aerosool igale poole sisse ja plahvatus toimub ka hoonete ja varjete sees, see teebki ta eriti tõhusaks nt linnavõitluses, kus on võimalik ebamugav kindlustatud maja lihtsalt "tühjaks põletada" seest. See omakorda tähendab, et linnavõitluse pidamisel (kus meil on reaalne eelis hästi hakkama saada) on kaitsjale kui taeva kingituseks rahuajal rajatud betoon varjendite süsteem, mis on muidu mõeldud analoogsete efektide vastu.
Kes ei usu, lugegu
https://www.cdc.gov/niosh/docket/archiv ... ambers.pdf
Kokkuvõte kogu loole on, et soomusmasinate massi vajalikkus avaldub päris mitmes kohas, kus vastane suudaks meid muidu kriitiliselt kahjustada. Soomusvägede lahing pole nende hulgas isegi mitte esmatähtis ja seega pole väga tähtis, kas soomus peab 14,5 või 75 mm. Oluline, et soomus peaks kilde, 7,62 kuule tüüpiliselt esinevates olukordades ja kannataks ülerõhu mõjusid. Hea oleks ka, kui rehvide kahjustamine ei muudaks masinat liikumisvõimetuks (kas runflat rehvid, rehvirõhu süsteem või roomikud).
Tänase sõja-asjanduse arengud on seda tähtsust pigem kasvatanud just "tänu" luurevahendite arengule, mistõttu võib tõenäoliseks pidada olukorda, kus vastane hakkab meie iga liigutust reaalajas tulevahenditega "saatma" (sh ka kolonnid maanteedel) rääkimata juba traditsioonilistest takistamise vahenditest. Tulevahendite ulatus on neil piisavalt suur, et kaitsmata manöövrid (nagu veoautodega maanteel liikumine ja jalgsimanöövrid maastikul) saavad rängalt kahjustatud (kõik muidugi eeldusel, et venelased oma värgi, mida nad seal Süürias lihvivad praegu, saavad ameeriklastega lähedase kvaliteediga jooksma). 1-2 liikurhaubitsade pataljoniga see probleem ka ei lahene.