www.militaar.net

Gideonic kirjutas:Kurioosumina, paarkend aastat tagasi oli ameeriklastel mõte kasutada sama 35mm kahurit Abramsi peal õhutõrjeks, tõsi tandem-süsteemis, aga laskmiskiirus oleks ikka olnud circa 250 kuuli minutis ning panustanud oleks lõhkemoonale.
http://ftr.wot-news.com/2017/05/14/trip ... ir-abrams/

Taoline arendus vist 20 mm kahuritega oli kuskil Jugoslaavias ka - olen pilte näinud, T-72 peal.

Parandan - nimetatud ÕT kahuritega T-72 oli mitte Jugoslaavia, vaid Tsehhi disain, mis vähemasti ühe reaalse masinaga ka päädis:

Kapten Trumm kirjutas:Parandan - nimetatud ÕT kahuritega T-72 oli mitte Jugoslaavia, vaid Tsehhi disain, mis vähemasti ühe reaalse masinaga ka päädis:

See on siiski Slovakkia arendus. Tšehhoslovakkia T-72 tootmine leidis aset Slovakkia ZTS traktoritehases.

Poola esitles siis uut MBT-d. PT-17.
Baasiks on küll T-72.
IMHO võiks Eesti mõelda nende hankimisele kui hind on mõistlik ja kui Poola toodab neid ka oma armee jaoks mingi mõistliku koguse, mitte ainult paar tükki.
http://defence-blog.com/army/bumar-labe ... -tank.html

Mulle tundub, et EKJ "soomusmanöövrivõimekus" koosneb nähtavas tulevikus ikkagi peamiselt Pasidest, CVdest sest puudub nii soov kui raha tanke hankida. Samamoodi nagu K9 haubitsate puhul püütakse rahanappusel alustada minimaalsest mõistlikust koosseisust ehk 12 relvasüsteemiga minipataljonist, siis minimaalne mõistlik tankiüksus oleks kompanii umbes 15 masinaga. Millal selleni jõutakse, küsige nendelt, kes RKAKi kokku panid. Sel aastal veel tanke ei osteta, sest liitlastel on neid piisavalt, mõned on isegi Tapal kohal.

Millal selleni jõutakse, küsige nendelt, kes RKASi kokku panid.

- kui mõtled RKAKi, siis mina võin vastata. Hetkel ei ole plaanis enne 2026.

Martin Herem kirjutas:

Millal selleni jõutakse, küsige nendelt, kes RKASi kokku panid.

- kui mõtled RKAKi, siis mina võin vastata. Hetkel ei ole plaanis enne 2026.

..mul torkas seda lugides esimesena pähe - kui vana on puutin 2026. aastal
Ise ka ei tea, miks just sihuke küse

Tänan vastuse eest, parandasin oma tekstis ka näpuka ära. Loodame, et siis hiljem ikka tulevad tankid ja ka palju muud, mis hetkel ei ole võimalik.

Putin olevat sündinud oktoobris 1952, nii et saab varsti 65, mis on keskmise vene mehe kohta hea tulemus, kuid valitsejal, kelle kasutada suure maa resursid oma tervise turgutamiseks, oleks võimalik veel pikalt võimul püsida, v.a. atendaat või juhuslik raske terviserike.

Soomlased üldiselt soovivad, et Venemaa püsiks stabiilne ja praegusele presidendile hetkel reaalset alternatiivi ei paista, kes suudaks(id) võimu üle võtta ilma suurema lainetuseta. Ebastabiilne Venemaa on aga väga ohtlik, sest omavaheline arveteklaarimine võib tekitada osaliselt relvastatud põgenike laine, millega võrreldes praegune EU pagulaskriis tundub olematu. Sellisel juhul tuleb arengukavasse sisse kirjutada tankide asemel okastraati, lusikaid ja välikatlaid tootva tehas ja hirsi- ning tatrakasvatuse laiendamise kogu sellele massile pudru keetmiseks ning logistika- ja sisekaitseüksuseid kogu selle seltskonna hooldamiseks ja valvamiseks. OT lõpp.

Üks soomlane on kirjutanud tankide kasutamisest meie perspektiivi silmas pidades:
https://corporalfrisk.com/2017/09/10/no ... old-tanks/
Üsna huvitav lähenemine sellele teemale.

Ma eeldan Heremi vastuse põhjal, et tankide prioriteeti peetakse hetkel olemasolevate võimekuste ja ka näiteks õhutõrje vajadustest pisut väiksemaks. Eriti tänu sellele, et liitlased on juba otsustanud panustada enda tankidega.

Vaatan, et siin kisub jälle veits spinnimiseks mingite "meeskonna ja väljaõppe kulude teemal".

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=7740

Loeks vahest antud teemal (arutlus, kas 100 miljonit eurot tankipataljoni eest aastas on õige või mitte)
Kes ei viitsi lugeda, sellele resümee kah:

Tankide ülalpidamise võimalikkus sõltub peamiselt
1. võimest kraapida kokku raha, et teha vajalikud ostud (või võtta selleks laenu) NB! Mida kauem jokutada, seda kallimaks läheb.
2. võimest tagada tankide käigushoidmine, sh varustamine kõige vajalikuga.
Need 2 rida annavadki lõviosa kuludest.

Ülejäänud, stiilis kas kaptenile 1300 või 1500 palka, kas ehitushind on 1500 või 2500 eurot m2, kas 1 või 4 paari sokke jne - on antud proportsioonide juures juba detailid.

Sestap - hetkel tundub, et PAT=100 milli või 0,4% SKP-st on tugevasti üle paisutatud.
Sellise summa saame kokku, kui kasutame tehaseuusi tanke (10M tükist), kasutame täispalgalist isikkooseisu ja ehitame veel ekstra midagi suuremat.

Põhiline määraja on ikkagi tehnikapaketi soetusmaksumus - ärge palun hakake jälle mingi müstilise "väljaõppe ja meeskonnakuluga" siin jurama.

Veel 2 puust ja punaseks lauset sellest Abramsi jõukohasuse teemast, kes ei viitsi lugeda:

Seega: märgin nüüd rasvaselt: jutud, kuidas moodustavad tankid oma juppide ja moonaga mingi "vähetähtsa osa" ja kaasas käivad räiged jooksvad kulud, ei ole tõsi. Kahjuks on eri aegadel sellest jama siin levitatud. Tankiprojekti maksumuse (ja elluviimise) määrab ikkagi laias laastus, mis hinnaga ja kui kaua kestvad tankid õnnestub saada.

Veel puust ja punaseks: kasutatud, toimivate tankide kingiks saamine (ka ilma moonata), eeldusel, et need vähemalt 10a toimivad, vähendab tankiprojekti maksumust eelarvele pea poole võrra. Seega on hapukurk ka jutt, et "pole mõtet kingitusi vastu võtta, ei jõua ülalpidamist maksta". Seega, kui USA pakub meile vanu M1A1-sid, mille uuendamiseks M1A2 tuleb maksta nt 2,5 miljonit masinast, on ka mõttekas võtta.

Iseenesest on see loogiline, kuna meie oludes on tankide muretsemine (ja sellega "soomusmanöövervõime" saavutamine) operatiivse/operatsioonilise taseme küsimus, keskmaa õhutõrje aga strateegilise taseme võimekus.

Strateegilisus väljendub väga lihtsalt - kui vastasel õnnestub õhust ootamatu löögiga oluliselt kahjustada maapinnal asuvaid rajatisi/ladusid/formeerimisel üksusi, siis muutub ka küsitavaks kogu edasise kaitsetegevuse edukus. Ning selline olukord on ohtlik.

Kevadtorm 2017 (tegelikult juba Põhjakonn 2016) märksõnadeks võiks vahest ollagi "tankid metsas".
Pole päris õige leviv arvamus, et metsasel maastikul ei saa hästi tanke kasutada.

Ma ei suuda kuidagi mõnede kaasfoorumlaste tankiihalust mõista. Jutt, et üks korralik tankipataljon käiks meile üle jõu pole sugugi tühjast. Praegu omab tanke vaid üks Eestist väiksema rahvaarvuga Euroopa(lik) riik - türklastega territoriaalsetes vaidlustes olev Küpros, kellel on T-80, milliste praegune seisukord viimastel aastatel kriisist räsitud riigis on samuti küsitav. Ka ülejäänud väiksemad Euroopa riigid omavad tanke väga vähe, kui üldse, ning Ida-Euroopa puhul on needki pärit veel Varssavi pakti külluslikust soomuse varasalvest.

Ja mida üldse see meie üksik äärmiselt haavatav tankipataljon teoreetilises asümmeetriliseks sõjas Venemaa vastu ära teeks? Olukorras, kus endal pole ei õhuväge ega keskmaa õhutõrjet ning kaudtule ning tankitõrje võimekused on kaunis puudulikud tuleks tankid üldse ära unustada. Või on asi tõesti selles, et ennekõike tahaks lihtsalt paraadil omi tanke näha, reaalset kaitsevõimet kerjame liitlastelt edasi ja loodame parimat?

Soomlase jutu idee on näidete varal tõestada, et idee tankide kasutamisest peamiselt avatud maastikul suurte üksustena on liiga ühekülgne ja seal on tankil küll suur eelis oma suure tulejõu tõttu, kuid lahtisel maastikul olev tank on ka ise hea sihtmärk TT-rakettidele, mida on kergem peita kui tanki. Eriti kui vastasel on ülekaal õhus, ei ole tervislik tanke lahtisel maastikul liigutada, vaid hoida metsas või linnas majade vahel varjus. Lisaks brittide Berliini Brigaadi kogemus, kus tankid olid linnalahinguks sobiva maskeeringuga, samamoodi on võimalik, et Briti tanke Baltikumis kasutataks pigem linnalahingutes kui avamaastikul.

Tommi kirjutas:üksik äärmiselt haavatav tankipataljon teoreetilises asümmeetriliseks sõjas Venemaa vastu

Tegemist on niivõrd laetud väitega, et esimene mõte oli kohe EKV relvasüsteemide naaberteemasse varju hüpata. Kasutame argumente vastavalt foorumi OTle!