www.militaar.net

Soomusväelaste treeninguks kasutatav mäng/simu Steel Beasts BMP-st

Seda pilti vaadates ma eest ei narriks isegi 12,7ga.

25, 30 ja 35 mm moonade läbistavus mm RHA


Küsimus on mitte ainult plaadi paksuses, vaid ka kaldenurkade, pinnakatete ja ekraniseeringu kombineeritud mõjus.

Tankide põhisoomus jõudis oma paksuse äärmise piirini juba II ilmasõja ajal sest tankid läksid liiga raskeks ja sellest hoolimata tankitõrje suutis neid läbistada. Siis hakatigi kompromisse tegema kaitse ja liikuvuse vahel. Soomusmasina kere on ju põhimõtteliselt alus, mille peale lisasoomus kinnitatakse. Osade soomukite baasmudeli andmetes on isegi ära toodud kaitseaste, mis on eriti nõrk katusel, põhimõtteliselt ainult killu- ja väiksemate kuulide kaitse 30-kraadi tabamisnurga juures, mis praktiliselt tähendab 5-6 mm soomusplaati.

Meil oli siin BMP uuendamise teema all vihane vaidlus, et "plekkide" soomus ei pela.
Soomlaste BMP-2 ja MTLB uuendamise tööd aga mingit lisasoomust ei sisaldanud.
Milles kühvel?

Aga siililegi selge ju. Selles on asi, et soomlased on lollid. Meie sellised ei ole, seda kindlasti mitte.

Kühvel on ikka selles, et Soomes, Rootsis või Saksamaal ei ole IFVd "battle decisive" kategooria relvasüsteemid, meil aga on, et need väikese riigi võlud peamiselt.

BMP2 moderniseerimisel ei olnud avalike andmete põhjal üldse soomustamisest või soomuse parandamisest. Teemaks oli heitgaaside juhtimine masina alla ja uus kattevõrk termojälje vähendamiseks ning paremad side- ja öönägemise seadmed meeskonnale. Samuti ei lisatud soomust moderniseeritud PaSidele sest ujumisvõimet peeti olulisemaks kui lisakaitset. Ilmselt ei ole soomlastel illusioone et need masinad peaks vastu lahingtanki mürsule. Seega pole vajalik raske soomus vaid masin peab olema võimalikult raskesti märgatav ja kiiresti liikuv. MTLB moderniseerimine ei ole olnud avalikult jutuks kuid kuluaarides olevat arutatud mootori ja käigukasti vahetamisest ning samuti raadio ja öövaatluse parandamiseks meeskonnale.

Võimsama lääne diiselmootori ja automaatkäigukasti paigaldamine annab plekile kindlasti liikuvust juurde. Samas pole see ka töö, mis maksab sadu tuhandeid eurosid, kuid efekt on kindlasti tuntav.
Seejuures võimaldab see vabaneda ka vene roomik-pleki "leivanumbrist" ehk koolemisest veetõkke ületamisel kaldale ronimisel, kus manuaalkäigukasti kasutamise tõttu peab juht olema erakordselt osav, sest veetõkke ületamisel hoitakse roomikud töös suurtel pööretel kõrge käiguga, kuid nagu need põhja haakuvad, tuleb momentaalselt sisse saada madal käik, et hooga kaldale saada. Kui jääd alla vahetamisega hiljaks, sureb mootor välja, kui vahetad alla liiga vara, siis raugeb hoog ja kaldale ronimine on raskem. Automaatkäigukastiga on lihtsalt juhil vaja pedaal vastu põrandat hoida, ülejäänu teeb käigukast.

kas venelastel sellist jurblit ei ole nagu siin prantsuse videos 2.30 alates?


https://www.youtube.com/watch?v=YFf9isCaiKc

p.s. see postitus sobiks võib-olla low-tech sõjatehnika teemasse rohkem?

hillart kirjutas:Aga siililegi selge ju. Selles on asi, et soomlased on lollid. Meie sellised ei ole, seda kindlasti mitte.

Ei pidanud pettuma - tuli ära! Miks osadel kaasfoorumlastel on selline alaväärsuskompleks ja primitiivne maailmanägemine? Kuidas saab taandada kõik maailmas tehtavad tegevused omaenda sapisesse pettumusse?

Siinsamas foorumis on kordi ja kordi seletatud, et riigid on erinevad. Igal riigil on omaenda põhjused ja põhjendused otsuste tegemisel. See, mis ühe riigi jaoks on ainuõige ja mõistlik, ei ole teise riigi jaoks seda mitte. Miks soomlased otsustasid moderniseerida BMP-2 ja kas see oli "vale" otsus? Austan sügavalt Soome riigi otsuseprotsesse ja hindan kõrgel nende sõjaväelaste pädevust. Ju siis nii oli nende jaoks sellel hetkel kõige õigem valik. Kas see otsus on üks-üheselt ka meile üle kantav? Kas ka meie peaksime kohe kribinal-krabinal BMP-de poole vaatama? Kindlasti mitte. Sellel otsusel ei ole meiega mitte mingit seost.

Pakun välja vandenõuteooriaid (sest normaalne jutt tihtipeale ei mõju) - soomlased on ette valmistamas uut jalaväe lahingumasinate hanget, aga (rahapuudusel) jääb "auk" liiga pikaks ja seetõttu on BMP-2 moderniseerimine "hädatapp". Või siis selline - pikemat aega on soomlastel käimas allohvitserkonna loomine - endine opistoupseeri kaob (sõna otseses mõttes - pensionile) ja uued alles tulevad peale. Vanu mehi on liigraske uutele masinatele alati ümber õpetada ja seetõttu hoitakse ametiühingute survel osa vana tehnikat teenistuses, et inimestele tööd pakkuda. Aga miks mitte see, et valitsev võimueliit (süvariik, teate) maksab tagasi rahatuusadele osa raha läbi projektide tellimise erafirmadelt - süvariigi rahapesu. Natuke "soomlaslikum" - raha makstakse erafirmadele nende kompetentsi ülalhoidmiseks, midagi muud pole hetkel pakkuda.

Kuid usun ise, et tõde on märgatavalt lihtsam, nagu alati. BMP-2 on olemas. Sellise moderniseerimise hind on suhteliselt väike, võrreldes uute masinate ostmisega. Seega - teeme ära. Oluline küsimus meie jaoks on see, et oletagem, et soomlastel ei oleks mitte ühtegi roomikutel jalaväe lahingumasinat ja nad otsustaksid need hankida, kui suur oleks tõenäosus, et nad valiksid just nimelt BMP-2? Või isegi BMP-1?

Äkki on põhjus selles, et jalaväe lahingumasin pole mehhaniseeritud üksuse peamine/kriitiline relvasüsteem?
See seletab ka hästi, miks maailma parimate Merkava tankide sabas sõidavad täna ja aastal 2030 endiselt M113 roomiktransportöörid?
(lihtsalt vandenõuteooria, ei rohkemat).

Nüüd juba langeme semantilistesse ja filosoofilistesse aruteludesse.

Mitte ükski relvasüsteem eraldivõetuna ei ole peamine/kriitiline relvasüsteem, vaid tegemist on ikka relvasüsteemide koosmõjuga. Ning sinna koosmõjusse ei kuulu ainult tank ja jalaväe lahingumasin (või siis transportöör).

Nende ülesannete jaoks, mida me näeme oma mehhaniseeritud üksuse jaoks on CV9035 nagu rusikas silmaauku. M113 ei ole. Kas see põhimõtteliselt meile ei sobi (et liiga vana, odav, vähevõimekas jms)? Kindlasti mitte. Kas BMP-2 meile põhimõtteliselt ei sobi? Kindlasti mitte. Sobib ka BMP-1. Või MTLB. Või PASI. Või MAN veoauto. Aga nende ülesannete jaoks ja sellise taktikalise kasutamise jaoks, mida me saavutada tahame, sobib meile praegusel hetkel vaid CV9035 tasemeline masin.

Mina relvastaks kogu kaitseväe CV9035 peale. Kõik 120 000 meest. Ja tankid ka. Ning helikopterid. Aga raha pole. Minul isiklikult poleks eriti mitte midagi selle vastu, kui saaks kogu sõjaväele (CV9035 lisaks) ka näiteks BMP-2, aga raha pole.

Nüüd saan aru küll - see kasutus on analoogne Sõduris üle-eelmisel aastal ilmunud operatsiooni kirjeldusega, kus idanaabri plekipataljon (tundub, et mõeldi MTLB-d) sõidab tendi/Pasi pataljonide poolt ettevalmistatud kotti ja tulistatakse seal CV-de poolt sodiks. Idee iseenesest terav, ainult juba tollal küsisin, et mis saab siis, kui see lõksu sõitev vastane koosneb MTLB pataljonist ja T-72BM pataljonist? Kas siis õnnestub ka lasketiir või tulistavad T-72-d oma prantsuse termo-optikaga hoopis CV-d sodiks?

Pakun välja vandenõuteooriaid (sest normaalne jutt tihtipeale ei mõju) - soomlased on ette valmistamas uut jalaväe lahingumasinate hanget, aga (rahapuudusel) jääb "auk" liiga pikaks ja seetõttu on BMP-2 moderniseerimine "hädatapp".

Vandenõuteooria..??
Mine tonti tea..

Kui aga soomlased oma ca. 150 BMP-1te ahju saatsid ja nende asemele sadakond tuliuut CV-9030 hankisid, mis see siis oli..??
Kas lollus või tarkus..

Kui aga soomlased oma ca. 150 BMP-1te ahju saatsid ja nende asemele sadakond tuliuut CV-9030 hankisid, mis see siis oli..??
Kas lollus või tarkus..

Pole kindel, et praeguses rahvusvahelises olukorras soomlased need BMP-1d ahju oleks saatnud!
Otsuseid tehakse vastavalt hetke olukorra hinnangule ja kui tulevik tundub piisavalt helge, siis võib vanemat koli kerge südamega maha kanda.

Scandinaavia sisemist ringkäendussüsteemi arvestades (poliitiline üksteiselt ostmine) oli see kindlasti tark otsus, rootslased ostsid ju ka Pasisid. Soome tegi oma lisatellimuse 2004. a, kui ka Holland ja Taani neid ostsid ja peale seda on olnud ainult üks Norra lisatellimus ehk neid uusi "võimaluste aknaid" CVde ostmiseks pole nende tootmise puudumisel ju ka üldse avanenud. BMP-2 tuunimine oli soomlastele ikka suhteliselt sundvalik.