"Tankid EKV-le"

[Fucs]

Suurvõime arenduste osas jätkub soomusmanöövrivõime ellu viimine, sh CV90 lahingumasinate Eestisse toomine. Kaitseinvesteeringute keskus korraldab nende transpordi ja üleandmise-vastuvõtmise Tapal, samuti toetusmasinate remondi ja ümberehituse. Lahingumasinaid hakkab hooldama ja muretseb vajalikud varuosad BAE Systems, kes kaasab ka partnereid Eesti kaitsetööstusest.

EKV aastaraamat 2016 : Eesti Kaitsevägi, nr. 1, mai 2017
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Eestile lähim ettevõtte, mis tegeleb muuhulgas raske sõjatehnika remondiga, on Soome firma Patria.
Patria on suur kaitsetööstuse kontsern, mis tegeleb erineva sõjatehnika ja relvastuse tootmisega, muuhulgas miinipildujate tootmisega, soomustransportööride tootmisega, firma valmistab mootorite ja turbiinide detaile, hooldab ja remondib sõjalennukite mootoreid, ja ühtlasi teostab hooldus- ja remonditöid kasutatud sõjatehnikale.
Patria hind soomustehnika remonditööde eest on 70EUR/tunnis.
Patriat võib vaadelda teoreetilise konkurendina.

Teine võimalus, kus saaks teostada CV90 remondi on selle tootjaettevõte BAE Systems Hägglunds AB, mis paikneb Rootsis.
MILREM ise teeb koostööd tootjaettevõttega, tellides sealt varuosi ja saates sinna kapitaalremondile mootoreid.
Teoreetiliselt, nii PATRIA kui BAE võivad ise avada Eestis filiaali, mille all hakkab tegutsema töökoda sõjatehnika remontimiseks, tekitades sellega Milrem AS-ile konkurentsi Eesti siseturul. Selle tõttu peavad hoolduse ja remondi hinnad olema mõistlikud, ning siduma klienti Milrem-iga.
Vaadates tsiviilkäibes oleva rasketehnika teeninduse hindu, mis jäävad vahemikku 35 kuni 60 eurot tunnis, siis autor pakub sõjatehnika hoolduse hinnaks 45 eurot tunnis.

Semjon Leontjev ; Militaartehnika töökoja projekteerimine kaitseväe eritehnika hooldamiseks.
Tallinn 2017
http://eprints.tktk.ee/2705/1/L%C3%B5pu ... v_2017.pdf

Eile algas Eesti-Soome kaitsetööstusettevõtte Milrem LCM uue remondihalli ehitus Tapal. Hallis hakatakse pakkuma hooldusteenust kaitseväe uutele lahingumasinatele CV90 ja muule soomus- ning rivitehnikale. Esimese ehitusetapi lõpuks saab töökojas korraga remontida kuni kuut CV90 lahingumasinat või muud lahingutehnikat. Töökoda sisustatakse ja mehitatakse selliselt, et saaks pakkuda kõiki remondi- ja hooldusteenuseid, mida kaitseväe sõidukid vajavad. Remondihalli ehitusel arvestatakse kõikide kõrgendatud turvalisusmeetmetega, mistõttu võib lahingutehnikat vajadusel halli territooriumil hoida, teatas ettevõte. Milrem LCM-i juhatuse esimees Ingvar Pärnamäe teatas, et ettevõte ei soovi esialgu uue remondihalli maksumust avaldada. Samas rõhutas ta, et remondihalli ei ehitata kaitseväe territooriumile ja see jääb ikkagi kaitsetööstusettevõtte omandisse. “Meile on oluline olla kliendile võimalikult lähedal ning selleks pole paremat kohta kui Tapal 1. jalaväebrigaadi vahetus läheduses,” rääkis Pärnamäe. Hollandist ostetud 44 jalaväe CV90 lahingumasina hoolduse peatöövõtja on sõidukeid tootev ettevõte BAE Systems Hägglunds.

Virumaa Teataja nr. 197, 10 oktoober 2018
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf


Sellest kõigest võib järeldada, et 44 lahingumasina CV9035 hooldust ja remonti hakkab kohapeal teostama Milrem (08.11.2018 pandi remondihallile nurgakivi ja see valmib märtsis 2019), Scania mootorid saadetakse kapremonti Rootsi, BAE Systems Hägglunds AB-sse (järeldan sellest, et ilmselt ka „Perkins Engine“/"Allison"/"Volvo" käigukastid). Hoolduse ja remondi peatöövõtja on BAE Systems Hägglunds AB kes kaasab Eesti partneri(d) (Milrem siis on kaasatud BAE Systems Hägglunds AB poolt ma saan aru). Kõik varuosad tulevad BAE Systems Hägglunds AB-st.

Mingid varuosad tulid tehinguga kaasa, nagu võib aru saada

Valitsus andis kaitseministrile volituse allkirjastada jalaväe lahingumasinate CV9035 ostuleping mahuga 138 miljonit eurot, mis hõlmab ka tööriistakomplekte lahingumasinate hoolduseks, Eesti kaitseväelaste väljaõpet, varuosi ja laskemoona.

https://www.postimees.ee/3020405/kaitse ... stulepingu

Ja mingeid varuosi pidi hakatama koos Hollandiga hankima edaspidi (millal? kellelt?)

Täiendavalt on selle tehingu lõppsummasse kaasa arvatud tulevane ühishange Hollandiga, millega saame suure varu tagavaraosi ja laskemoona.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70561053

Ma järeldan sellest, et kui me ostsime 44 CV9035 masinat, siis selle hanke sees olid mingi osa varuosi ja selle hanke sees oli ka kavatsus koos Hollandiga hankida juurde veel "suur varu varuosi". Viimane väide kõlab nii, justkui oli välja käidud summa (ettemaks?) sees mingi summa mõeldud veel täiendavate varuosade hankimiseks.
Kas nende 44 CV9035 ostmisel ei arvestatud sellega, et tuleb hakata eraldi varuosasid (ja osasid remonditöid) ostma BAE-lt? Ja kas see tehing ei sisaldanud hoolduslepinguid tulevikuks ja ei sõlmitud pikemaajalist "elukaare toetuse" lepingut kellegagi (BAE; Hollandlased kes müüsid; keegi muu) varuosade tarneks ja hoolduse ning remonttööde teostamiseks?
Et kas meie 44 CV9035 soomukit on nüüd tuleviku perspektiivis hoolduse ja varuosade mõttes samas olukorras, nagu need 37 "keret", kus BAE küsib jooksvalt iga kord kui meil jälle neid varuosi juurde on vaja mingeid uusi ja erinevaid hindu? Segane värk minu jaoks.

Või, kui 44 CV9035 hankega oli kokku lepitud mingi kogus varuosi ja/või mingi ajaperiood ("elukaare toetus"), kus (BAE? Holland?) tagab mingi teatud hinnaga CV90 varuosad ja hoolduse (või oli kohe hanke hinna sees?), et siis mis takistab neid varuosi kasutamast edaspidi ka ümberehitatavate kerede puhul? Eraldi teema on muidugi need varuosad ja hooldus, mis puudutavad kitsamalt ümberehitusi. Seal võib olla vajadus eraldi spetsiifiliste hooldus- ja varuosa lepingute järgi.

Et siis miks oli hankesse kokku pandud nii ümberehitus kui hooldus ja varuosad (elukaare toetus), kui EKV-l on, nagu ma aru saan, olemas mingi leping MILREM-iga, kes hooldab/hakkab hooldama neid 44 CV9035 masinaid ja saab nagunii varuosad otse BAE-lt kui "BAE kohalik koostööpartner"?

Krt ma ei oska oma küsimusi formuleerida... kuidagi vildakad tulid välja... aga vbl saate mõttest aru?

Kaitseinvesteeringute keskus kuulutas välja hanke soomukite ümberehituseks, hoolduseks ja remondiks 2017. aasta augustis. Hanke raames oli kavas tellida 31 soomustransportööri ümberehitus ning kuue masina remont ja hooldus. Lisaks oli kavas sõlmida kuni seitsme aasta pikkune elukaare toetuse raamleping, soomukite hoolduseks ja remondiks ning varuosade tarneks.

http://www.pealinn.ee/tallinn/soomukite ... at-n234336

Sellest allajoonitud osast ei saa aga üldse aru. 37-est ehitatakse ümber ainult 31? Hooldus ja remont ainult kuuele masinale? Neid kuut masinat ei ehitatagi ümber ja jäävadki ainult pealt tornita kered?

Nagu näha, siis üks loll oskab rohkem küsida kui.....

[Leo]

Ei häbene oma lollust üles näidata, mida tähendab OEM tootja "enesekehtestamisega"? Ehk mis on selle lühendi sisu?

Patria ostis oktoobris 2017. 60% Milremist https://www.patria.fi/fi/media/tiedotte ... -lcm-ousta
Patria omanik on Soome riik ja Kongsberg ehk norrakad, ehk sealt tuleb ka BAE pirtsutamise põhjust otsida? Milremi senine koostöökogemus ja kuuekohaline uus töökoda Tapal viitab sellele, et nemad oleksid ikkagi põhiline tegija või on see tõesti nii hea diil, et BAE paneb sinna kõrvale oma töökoja püsti? Ma juba kujutan ette, milline koomusk hakkab toimuma, kui pidevalt viiakse CVsid valesse kohta remonti või nõutakse tagasi valest kohast. Remondi tunnihinda teavad siseinfo valdajad, kuid kui Soomes on 70 €/h, siis Eestis võibki olla 45 €/h ja vahe tuleb peamiselt sellest, et mehaanik teenib vähem ja püsikulud, nagu vesi, elekter ja valve on ka Eestis odavamad (kui on), sest jupid, mida masinale peale pannakse, on ju samad.

Kui ükskõik millise CV liikuvaid osi või relvasüsteeme on plaanis remontida Rootsis või kusagil mujal välismaal, siis võivad varuosad tähendada näiteks varumootorit ja käigukasti, mis peale pannakse enne vana mootori remonti saatmist, muidu on oht, et suur osa soomukeid on 24/7 remondis ja varumasinaid nagu polegi. 31 versus 37 vahe tuleb sellest, et 31 on igasugu toetusmasinad ja 6 on 120 mm MPd, mis nendest saab, siis seda koomuskit saame alles näha, NEMO torn on kallis, lahtised MPd soomuki põhjas ilmselt nii kallid ei ole. Kus neid remontima hakatakse, ei tea keegi. Äkki peaks kohe igale masinale 2 pearelva tellima, 1 laskmiseks ja teine varuks, kui relv on Iisraelis hoolduses 3 kuud jutti

Akf Palm kirjutas hästi, et CVd tahaks, kuid reaalselt PaSid on ja kasutatakse, kuni paremad saab. Mulle meeldib, et need CV kered on soojas ja kuivas toas, kuni selgeks saab, kas lähevad Parolasse sihtmärkideks või midagi muud. Vähemalt ei roosteta lahtise taeva all.

[tommy]

Või, kui 44 CV9035 hankega oli kokku lepitud mingi kogus varuosi ja/või mingi ajaperiood ("elukaare toetus"), kus (BAE? Holland?) tagab mingi teatud hinnaga CV90 varuosad ja hoolduse (või oli kohe hanke hinna sees?), et siis mis takistab neid varuosi kasutamast edaspidi ka ümberehitatavate kerede puhul? Eraldi teema on muidugi need varuosad ja hooldus, mis puudutavad kitsamalt ümberehitusi. Seal võib olla vajadus eraldi spetsiifiliste hooldus- ja varuosa lepingute järgi.

Lahingumasinaid ja toetusmasinaid peab mõnes mõttes eraldi vaatama.
CV-9035 ja CV-90MKI platvorm pole päris samad masinad, ehkki visuaalselt(ja ka tüübinimetus) sarnased.
Mingeid ühiseid juppe vast ikka on, kuid siiski...
Soomlaste CV-9030MkII ja meie 9035 näiteks omasid ühist vaid miski ca. 20%. Või oli isegi vähem...
Lahingumasinate hoolduse ja remondiga tegeleb BAE Systems, läbi oma kohalike partnerite.

Toetusmasinatele üritas riik luua võimaluse ka kohalikele tegijatele.
Noh, näotu käitumine siin muidugi BAE poolt, niimoodi oma positsiooni ära kasutada. Eriti, kui see pole tavapärane/igapäevane praktika.
Selline turumoonutamine võib neile veel näkku lennata.
Loodetavasti on peamine, mida meie siin kaotame, siiski vaid aeg.

[nimetu]

Selline turumoonutamine võib neile veel näkku lennata.

Väga kiiresti võib näkku lennata, kui näiteks tšehhid, ühed võimalikest ostjatest, näevad seda olukorda ja otsustavad selle põhjal mõne teise platvormi kasuks.

[Kapten Trumm]

Kuna uue hankega läheb aega, tasuks Eesti pakkujatelt paluda B-varuosasid ja neid aktiivses kasutuses olevate CV9035 peal katsetada? Kui kestavad, siis järgnevas hankes lubada ka B-varuosasid.

Mis B-varuosi loodetakse leida masinale, mida on toodetud ainult 1200 tükki, sh erineva ehituse (ja osadega) seeriaid?
Tegemist ei ole sõiduautoga, mille tootmisarvud on sadades tuhandetes või miljonites.

[Väino]

...Scania mootorid saadetakse kapremonti Rootsi, BAE Systems Hägglunds AB-sse...

Kas neid kohalikus Scania hoolduses remontida ei saa, vaevalt, et tsiviilversioonidest nii palju erinevad?

[nimetu]

Mis B-varuosi loodetakse leida masinale, mida on toodetud ainult 1200 tükki, sh erineva ehituse (ja osadega) seeriaid?
Tegemist ei ole sõiduautoga, mille tootmisarvud on sadades tuhandetes või miljonites.

Ma usun, et näiteks mootorid ja käigukastid on ikkagi oluliselt levinumad ja ei tohiks sõltuda BAE soovist neid tarnida. Need asjad, mis on spetsiifilised CV90-le, annaks tõenäoliselt ka mujal toota.

[Fucs]

Eelmisel lehel pandud lingilt võib lugeda

ISO Group is a leader in the supply of OEM and Aftermarket spare parts and Rebuild Services. ISO Group provides spare parts and solutions for all CV-90 variants: CV9040, CV9030, CV9035, CV90105, CV90120-T CV9040 AAV (TriAD), CV9040B, CV9040C, and CV9056. ISO Group has experience in the CV90 series: Engine Assemblies, Drivetrain, Transmission, Trackshoes, Electrical Assemblies, Weapons Systems, and Accessories.

Midagi nad seal teevad.
Sellise tootja ma leidsin avalike allikate kaudu.
See annab lootust, et n.ö. "B" varuosade tootjaid CV90 masinatele siiski on. Mis kohe tekitaski minul küsimuse, et kui tootjaid on, siis järelikult on ka tellijaid ja oleks huvitav teada, kes need sellised tellijad ja kasutajad küll on.

Kindlasti on ka militaartehnika tootjaid, kes avalikes allikates üldse ei figureeri ja kogu info toodete kohta liigub ainult mööda n.ö. "kinniseid kanaleid".

Ja CV90 varuosade tootjate otsing käib NSPA-s (NATO Support and Procurement Agency) täie auruga (ei tellita default kohe otse BAE-lt)

https://eportal.nspa.nato.int/eProcurem ... 8022%20%20

[Lemet]

Ja ülepea sest hooldusest ning remondist- jääb mulle sügavaks müstikaks, miks sana mootori tsiviilversioonid sõidavad ilma remondivajaduseta läbi miljoni ja militaarversioon eeldab juba paarituhandese tööaja järel ümberlappamist. Erinevaid koormusi ei saa väga põhjuseks tuua, ka miljonilise läbisõiduga masinad veavad pidevaltnelja-viiekümnetonniseid koormaid.

[Kapten Trumm]

Nõuka ajal oli Kamazi (ilma turbota) diiselmootori kapitaalremondi ressurss 250 000 km.
BTR-80 (mis kasutab sama mootori forsseeritud versiooni 210 hj asemel 260hj) omab kapitaalremondi eelset ressurssi 6000 tundi.
Arvestades, et BTR keskmine kiirus ei ületa 30 kmh, vastab see 180 000 km-le.
Samas vene tankimootorid on tuntud on väikse tunniressursi poolest (1500 jne).

Ilmselt vastus küsimusele on, et mida rohkem veoautolaadsem on veoauto mootoriga sõjamasin (mass, veeretakistus, sõidu profiil), seda sarnasem on läbisõit tsiviilversioonidele. BTR pakub sellele mootorile suhteliselt sarnast koormust.

Teiseks, siin räägitakse julgelt "hooldusest", täpsustamata, mis töid mootoris tehakse. Kes vanemaid autosid teab, siis 50-60ndate sõiduautodel oli ka enne kapitaalremonti 1-2 "ümberlappamist", mille käigus võeti mootor lahti, kontrolliti ja vahetati ühte-teist, kuid ei tehtud kapitaalremondile iseloomulikke töid nagu silindrite puurimine järgmisse remontmõõtu, väntvõlli lihvimine jne.

Soomustehnika mootorid oma forsseerimisastmelt midagi eriskummalist ei ole, et seletada lühikesevõitu eluiga. Näiteks MTU 883 Ka-500 raskediiselmootor, mis on kasutusel Leopard 2A6 tankidel, omab töömahtu 27,3 liitrit ja võimsust 1500 hj, mis teeb erivõimsuseks 55 hj liitri kohta. See on sama, mis kaheliitrisel sõiduauto turbodiislil oleks 100 hobujõudu, sellised mootorid olid 1990ndate alguses ja sõitsid ka ikka pool miljonit km. Miljon+ sõitsid need täiesti forseeerimata mersu turbota diislit, kus 2 liitrit andis 70 hobujõud, ehk erivõimsus oli 35 hj/l.

Ega siin muud erilist seletust pole - mootoritele antakse vatti rohkem (tank rünnakul on ikka konkreetselt gaas põhjas) ja teiseks, eks armeed on oma elu lihtsustamise nimel hakanud moodsatele teenustele rohkem raha kulutama ja nii need tehased "lappavadki ringi" mootoreid, millel pole viga muud kui natuke õlileket ja küsivad soliidset raha. Olen Leopard 2 ja Challengeri sõitmas näinud, no mootor karjub seal peal nii, et kahju lausa hakkab. Rekkamootoritega sõidetakse ikka väiksetel tuuridel ja juhte koolitatakse vältima liigseid pöördeid ka kiirendusi (et kütet kuluks vähem).

Ja veel üks asi nende läbisõitude kohta. Õli. Nõuka mootorite läbisõidud, mis ees on näitena, on tehtud eeldusel, et sinna kallati sisse kodumasti M-10G2K mootoriõli, millega tänapäeval määritakse läänes heal juhul ukselukke. Kui nõuka mootorisse kallata tänapäevast sünteetilist mootoriõli (eeldusel, et mootor on piisavalt tihe selleks), siis läbisõidud on 2-3 korda suuremad. Näiteks nõuka sõiduautomootor, mille ressursiks lubati 125 000 km, sõites kõige odavam Valvoline mineraalõliga, mida 90ndate keskel osta oli ja vahetades seda korralikult iga 10 000 km järel, polnud 160 000 km-ga suutnud isegi silindrihülssidelt hoonimisjälgi maha kulutada (sünnipärase AC-8 solgiga oleks seal olnud 2 mm randid sisse kulunud).

[nimetu]

Erinevaid koormusi ei saa väga põhjuseks tuua, ka miljonilise läbisõiduga masinad veavad pidevaltnelja-viiekümnetonniseid koormaid.

Koormused peaksid kokkuvõttes ikka suhteliselt erinevad olema. Rekkad saavad enamus ajast ühtlast kiirust ja sobivaid pöördeid hoida. Seevastu kujutan ette kuidas CV90 pidev kiirendamine manöövrite ajal, pluss tavalisest kõrgem vibratsioon ja hüplikul maastikul sooritatud sõit komponendid päris korralikult läbi taob. Vaevalt, et sõdurid neid masinaid väga hellalt kohtlevad.

[Gideonic]

Ja ülepea sest hooldusest ning remondist- jääb mulle sügavaks müstikaks, miks sana mootori tsiviilversioonid sõidavad ilma remondivajaduseta läbi miljoni ja militaarversioon eeldab juba paarituhandese tööaja järel ümberlappamist. Erinevaid koormusi ei saa väga põhjuseks tuua, ka miljonilise läbisõiduga masinad veavad pidevaltnelja-viiekümnetonniseid koormaid.

Ei imestaks tõesti kui neis lühikestes välpades oleks kohati sees ka tootjate ahnust, aga kindlasti ei ole see ainus põhjus.

Üks intervjueerija küsis kunagi (USA armee Stryker projekti arenduste juhilt) Kolonel Glenn Dean'ilt üsnagi sarnase küsimuse. Vabas vormis pmts: "Tavalised tsiviildiislid ju, milles kühvel?"
Viimane võttis selle minumeelest selles minutises videolõigus üsna hästi kokku.

Lühidalt, on küll tsiviilmootorite derivaadid, aga nõuded on ikka veidi teised kui tavalistel veoautodel:

• Peavad olema võimalikult kokku pressitud ruumalaliselt, et masinasse mahuks võimalikult palju muud (ja juba see ei olevat üldse mitte triviaalne küsimus)
• Tavamootoriga võrreldes peavad "hingama" läbi kõrre (võrreldes õhusissevõtte)
• Peavad töötama igat sorti kvaliteediga kütusega kehvemakst kraamist kuni lennukikütuseni (JP-8 jms)
• Kõigi eelmainitud kütustega töötama normaalselt -30 kraadisest külmast kuni 60 kraadise kuumuseni (videos mainiti -20 farenheit'i, mis teeb -28°C)
• Peab töötama ka peale pihtasaamist (ja vigastusi) et vähemasti toimetada masinat varju

Aga peale selle on täiesti tavaline tsiviilmootor (parafraseerides koloneli)

Eks sellised nõuded ja kokkupressitud tingimused nõuavad paratamatult ka tihedamat hooldust.

[AMvA]

Samas jälle ükski neist punktidest ei põhjenda suurenenud hooldusvajadust, IMHO.

[Viiskümmend]

Scania koduleheküljel on kirjas, et nad pakuvad oma mootorite standard militaaraplikatsioone BAEle, Patriale, General Dynamicsile jne... ja neil on ka erinevate kasutajatega otselepingud ehk siin ei saa ju kolmandal ettevõttel mingit varuosamonopoli olla nagu ka USA päritolu Allisoni X300 käimakottidega. BAE varuosamonopol puudutab ikka mingeid muid sõlmi, kui soomuki mootor ja transmissioon, mis on kiirelt guugeldatav militaarne riiulikaup ja kasutuses erinevates aplikatsioonides.

https://www.scania.com/group/en/press-k ... tory-2018/

[Kapten Trumm]

Samas jälle ükski neist punktidest ei põhjenda suurenenud hooldusvajadust, IMHO.

Kui mootor on pakitud piltlikult öeldes metallkasti, kuhu pealtpoolt natuke õhku tuleb, siis see ruum läheb ikka põrgupalavaks, see avaldab oma mõju nt turbode vastupidavusele (need on vähese jahutuse pärast nagu rootsi telgiahi korraliku kütmisega), kapotialuste kummivoolikute, elektrijuhtmete elueale, tihendite pidevusele jne. Seejuures ta töötemperatuur (jahutusvedeliku ja õli oma) võib olla täitsa OK, kuid nt tsiviilrekkal on mootor ikka enamvähem õues ja ümberringi on veel talutav temperatuur.

Umbes sama probleem nagu väikelaeva mootoritega. Parda taga külm meri, aga ümberringi põrgupalav mootoriruum, väljalaskekollektoreid tuleb juba veega jahutada, et need laeva põlema ei paneks jne. Tavaliselt seal ongi tavamootor deforsseeritud kujul, sest kui sõiduautol mootor harva üle 3000 pöörde käib, siis väikelaeva mootor on väga suure osa tööajast gaas põhjas.

Ses mõttes teatud loogika on siin sees olemas - militaarmootorid saavad rohkem peenestamist ja nende töökeskkond on rängem kui samal mootoril tsiviilrekka kapoti all (kus see mootor tunde 1500 rpm töötab). Ja loomulikult vana hea idioodi probleem - noored äksi täis mehed tallavad rohkem kui vaja oleks.