www.militaar.net

Viiskümmend kirjutas:Scania koduleheküljel on kirjas, et nad pakuvad oma mootorite standard militaaraplikatsioone BAEle, Patriale, General Dynamicsile jne... ja neil on ka erinevate kasutajatega otselepingud ehk siin ei saa ju kolmandal ettevõttel mingit varuosamonopoli olla nagu ka USA päritolu Allisoni X300 käimakottidega. BAE varuosamonopol puudutab ikka mingeid muid sõlmi, kui soomuki mootor ja transmissioon, mis on kiirelt guugeldatav militaarne riiulikaup ja kasutuses erinevates aplikatsioonides.

https://www.scania.com/group/en/press-k ... tory-2018/

Siin midagi öelda, tähendab seda tööd, mida Bristol ära tegi - ehk on võrreldud CV90 tükke nendega, mida Scania varuosaletist igaüks osta saab.
Siin maksab tohutult oskussteave. Scania veoautomootori kasutus pole midagi erilist - näiteks MTLB ja kõik selle põhised erisoomukid kasutavad nn Krazi mootorit (JamZ-238) ja BTR-80 ja edasi kasutavad Kamazi mootorit. Osad asjad sobivad, osa ei sobi ja osa on väliselt samasugused.

Eestis 90ndatel laialt kasutatud Chevy maasturitega oli sama trikk. Pikapite ja kinniste jeepide varuosadest sobis 90% tsiviilmasina omad. Kaitseväelased käisid mööda USA autodega tegelevaid töökodasid ja mis päriselt ei sobinud, pandi sobima. Seal olid mingid elektrijupid, mille kohta diiler ütles - "For Defence Dept only" - osta tavainimene seda ei saa. Kõige naljakam oli see, et nende autode generaatoritest leiti kuullaagrid, mille peal oli kiri "Sdelano v SSSR".

Eip, Scania valmistab ja müüb militaarmootoreid ja nende varuosi (mul oli isegi piltidega viide juures). BAE, Patria, General Dynamics jne ostavad sealt endale juba täiesti valmis militaarmootorid ja seal on ka lause, et nad on oma äritegevuses suht sõltumatud.

Need militaarmootorid on vähemalt CV90 kontekstis mingite muudatustega veokimootorid (DS14, 14,2 liitrine V8 diisel). Samu mootoreid kasutab ka Rootsi mereväes pruugitav CB90 kiirkaater. Miljoni euro küsimus on, kui palju neid juppe on saadavad Scania varuosaletist ja kui palju on spetsiifilised, mida saab ainult Hagglundsi laost. Siitmaalt lõpeb mugavusteenus ja algab tõsine know-how.

Ei, Scania on ju ise loonud oma tsiviilmootorite baasil need militaaraplikatsioonid, sest ettevõte on tegev nii militaar, kui tsiviilturul, nii maal, kui ka vees.

Militaarkliendid kasutavad Scania militaarturu mootoreid ja varuosi - tsiviilturukliendid Scania tsiviilturu mootoreid ja nende varuosi.

On olemas eraldi varuosalett militaarkliendile ja tsiviilkliendile.

... aga rohkem ma seda rakku või aatomit enam poolitada ei oska.

Scania’s engines for defence applications can be maintained in Scania’s network, despite being tailored to different needs.
Scania supplies its powerful engines for defence applications in land and marine versions for installation in OEM’s powerpacks (engine, transmission and cooling system). The delivery of an engine includes technical support during installation and fine-tuning of the powerpack in the end product for optimal performance. Furthermore, we complement our robust product offering with tailor-made lifecycle support solutions.

Ei pretendeeri küll tõele aga kas pole asi mitte selles, et sõjatehnika suurenenud hoolde- ja remondivajaduse taga vrd. tsiviiltehnikaga on see, et tuginedes kogemustele vahetatakse teatud sõlmed välja teatud töötundide tagant vältimaks olukorda et miskit kui on elu ja surma küsimus sel masinal puruneb ja masin toppama jääb (e. analoogia lennundusega kus asju vahetatakse lennutundide järgi välja)?

Ma mäletan TTÜ ajast, et lubatavate pöörete piiril ekspluateeritava kolbmootori ressurss võib olla vähem kui 1/10 normaalselt ekspluateeritava omast

Ühesõnaga, siin tõestada, et CV90 mootor sõidab sama arvu töötunde kui sama mootor Scania veduki kapoti all, vaevalt õnnestub. See vahe on ikka kordades. St üsna võimalik on, et antud mootoril militaarkasutuses tuleb nt saalesid vahetada juba 3000 tunni järel, sest seal juba pronks paistab. Kolvirõngad vast nii ruttu ei hävine, aga kepsu- ja raamsaaled on need, mis usinale pööritamisele reageerivad. Neid õigel ajal vahetades on võimalik säästa väntvõlli lihvimiselt (kui mitte lasta asja kolinani välja), lihtsalt pannakse uued originaalmõõdus saaled asemele ja sõitke terviseks.

Ja noh, et vene V-84 tankidiisli ja MTU-885 saksa tankidiisli töötundide vahe on 2+ korda, ei tohiks vist kedagi enam üllatada. See vahe võib üldist vene varuosade kvaliteedilangust arvestades (varuosi teeb kes iganes suvalise kvaliteediga) veelgi suurem olla.

Kapten Trumm kirjutas:Ma mäletan TTÜ ajast, et lubatavate pöörete piiril ekspluateeritava kolbmootori ressurss võib olla vähem kui 1/10 normaalselt ekspluateeritava omast
Ühesõnaga, siin tõestada, et CV90 mootor sõidab sama arvu töötunde kui sama mootor Scania veduki kapoti all, vaevalt õnnestub. See vahe on ikka kordades.

Samas on kaasaegsel diislil max. pöördemoment väga kitsas pööretevahemikus e. muude pöörete korral mootor lihtsalt ei vea ja tuleb käiku vahetada. Selles valguses ei saa hästi aru miks peaks idee poolest samasugust soomuki mootorit "punases" jooksutama ja sellega motoressurssi vähendama kui sel puudub igasugune masinat liigutada võimaldav mõte?
Keegi kes CV -ga sõitnud on võiks kommenteerida kuidas see käib - kui sagedasti käiku vahetatakse, mis käiguga paigalt võetakse jne.

Noh, "kümneka" mersu mootorit jooksutatakse ka maanteel ülevalpool seda optimaalset rohelist vahemikku (vist 2500 peal lõpeb?). Kui kolonn sõidab maanteel 70+ kmh, siis ulub mootor 5nda (ehk viimase) käiguga 3000 pöörde ligidal. Ja noh, soomustehnika kiirusrekord peaks Eestis olema 118 kmh, mille on kuuldavasti saavutanud Kuperjanovi vaprad võitlejad BTR-80ga Võru liikluspolitsei radari ees. See on lihtsalt tegelik praktika

kui sagedasti käiku vahetatakse, mis käiguga paigalt võetakse jne.

Automaatkäigukast on. Kui on vaja kiiresti üle lageda lipsata või muda sees liikuda, olen enam kui kindel, et lapats on ka sellel masinal põhjas.

puudub igasugune masinat liigutada võimaldav mõte?

Miks puudub? Suurematel pööretel on ju kiirus suurem! Lihtsamatel masinatel võtavad nutikad juhid ka neid tehases pandud piirajaid maha (kõnealusel "kümneka" mersul käib see lihtsalt kahe mutrivõtmega, ei ütle kuidas, sest mõni idioot äkki loeb ja teebki ning sõidab end puruks).

Scania sõnul kasutavad nad modulaarset mootorite ehitamise/komplekteerimise põhimõtet, kus sama masstoodetud rekkamootor läheb nii rekkale, IFV-le kui ka MBT-le, kõigil muidugi erinevas modulaarsuses ja võimusastmes.

See sama DI16 diiselmootor on täna nii rekkal, CV90-l, kui ka T-72l.

Scania rekka - CV90 "DI16" mida paigaldatakse T-72, T-90, M-84, PT-91 tankidele kannab nime Powerpack 350s

https://www.youtube.com/watch?v=yj7Uo7UN0Vg

https://www.youtube.com/watch?v=kPzBa6OlKZY

No konkreetselt CV ja muude sarnaste lahingumasinate puhul sööb mootorit peamiselt lintidest tulenev suurem vibratsioon ja taktikaline vajadus (varjest varjesse liikumine) väga tihti maksimaalselt kiirendada ja siis järsult jälle pidurdada. Ja ega siis vaid mootorit ei remondita. Kogu veermik vajab ju ka hooldust ja remonti, rääkimata kogu CV9035EST kosmoselaeva elektroonikast mis seal sees on

Kes ütles, et CV90 peale ei saa 120 mm MP-d panna? Borja?

https://bmpd.livejournal.com/3520971.html

Tiba sekkun .
Laadimine:
https://forum.soldf.com/applications/co ... 405606e317
Video alguses:
https://www.baesystems.com/en-us/product/mjolner
Aga keegi vist ei ole väitnud, et CV90 peale põhimõtteliselt ei saa miinipildujat aretada. Küsimus on pigem olnud - kas selliseid 120mm nagu meil olemas - saab sinna peale aretada. Aga vabandage lahkesti ja ma lasen gigantidel heidelda...

kaur3 kirjutas:Kes ütles, et CV90 peale ei saa 120 mm MP-d panna? Borja?

https://bmpd.livejournal.com/3520971.html

Borja on foorumis (kusjuures korduvalt) "öelnud" seda, et konkreetselt meileostetud "keredele" paljudel põhjustel 120mm relvi ilmselt ei tule.. mille peale ksf PALM pakkus siin foorumis avalikku kihlvedu.. ja millist kihlvedu ma olen juba võitmas - vot tak

Kindlasti leiab netist hulgim fänsisid prototüüpe, kus erinevas konfiguratsioonis 120mm rauad erinevas konfiguratsioonis CVde pealt kütavad - aint kuda see sakslastesse(-minu kihlvedusse siis) puutub

Et rehitsege teemat UUED RELVASÜSTEEMID EKV-le ja sügav tõde avaneb teile - kessmida on väitnud, kessmilliseid kihlvedusid pakkund (jakess vastu võtnud)

Ma siis teen lühikese eestikeelse kokkuvõtte sellest RKJ uuest vasarast. Siis need ka, kes kaine peaga vene keelest aru ei saa, suudaksid kaasa mõelda. 40 tk kaheraudseid 120 mm MPd jagatakse RKJ 5 soomuspatajoni vahel nii, et igasse pataljoni tuleb 8 masinat. Torni mass 7 tonni, kusjuures olevat ainult käsitsi torni pööramine (?). Lahingkomplekt 50 miini, kusjuures tavalised 120 mm MP miinid, maksimaalne lennukaugus 9 km, relvade tõstenurk 45 kuni 85 kraadi. Laetakse suudmest, selleks on mingi tõstuk, mis miinid torusse upitab. Maksimaalne laskekiirus 16, jätkuv 10 lasku minutis valmistaja andmetel. Meeskonnas 4 inimest - pealik, juht ja 2 laadijat. Kogu süsteemi mõte on olla odav soomustatud MP alternatiiv AMOSele, mis on muidu tore, kuid jube kallis. Vasarad maksavad 59,7 milj € kokku ehk arvestuslikult 1,49 milj € masinast. Et siis kui EKJ telliks 6 rivimasinat ja 2 reservi, siis ligi 12 milj € läheks selle hanke peale.

Borja kirjutas:Kindlasti leiab netist hulgim fänsisid prototüüpe, kus erinevas konfiguratsioonis 120mm rauad erinevas konfiguratsioonis CVde pealt kütavad

Täpsustaks niipalju, et rootslaste Mjölner'it ei saa enam lugeda päris prototüübiks.

* Leping sõlmiti 2 aastat tagasi ning neid ehitatakse kõigi Rootsi meh. pataljonide toetuseks 40 tükki olemasolevate kerede peale (link, rõhk sõnal installation ja hinnasildil).
* Nagu siin juba eelnevalt viidati, sa esimene seeriatootmise masin värskelt valmis: