Arvamus ajateenistusest

[Kriku]

Võib ju ka sõjaeelse EW eeskujuks tuua. Järeldused on samad.

[Veiko Palm]

Mina nt arvan küll, et põhjus on ka koolis ja ühiskonnas. [...] Ma ei soovi kuidagi öelda, et peaksime vene aja tagasi tooma, aga selle vastutuse ja põhjus-tagajärg seose selgeks õpetamisel on minumeelest tollasest suht karmist koolisüsteemist palju õppida. See, mida ma täna koolis näen oleks minu ajal toonud kaasa kindla väljaviskamise või erikooli sõidu miilitsa kongis - meil aga peale väikest kasvatuslikku vestlust lohistatakse edasi. Ja seal polnudki midagi keerulist - vaja on lihtsalt tõsta õpetaja staatus Maxima kassiiri tasemelt õpetaja tasemele vanakooli mõistes ja reageerida karmilt igasugustele üleastumistele. See on ikka räme süüdimatus ja vastutamatus, mis nt gümna lõpetajate hulgas vohab - selliseid vastutustundlikke ja enda tuleviku pärast muretsevaid inimesi on ikka vähemuses. Ka põhjus-tagajärg seose õpetab hästi selgeks (paikapandud) reeglite vastu eksimise korral vältimatult saabuv tagajärg.

Selle pehmotamise ja igal pool enda õiguste nõudmise harjumusega põrkame hiljem igal pool ju kokku - olgu need ajateenijate "kohanemisraskused" Kaitseväes või mingi kummaline Tartu "apell", mis ajab selle tselluloositehase kohta süüdimatult lausvalesid eetrisse. Sõnavabadus? Härjavärssidele on liiga palju vabadust antud ja nüüd on need kasvanud suureks ja kipuvad iga ebameeldiva asja peale sarvedega vehkima.

Pööran Sinu argumendi ümber - kas poleks äkki õige alustada autoriteetide järgimise ja jälgimise propageerimist iseendast? Vaat siin mina (ehk kolonel - sead minu autoriteedi küsimuse alla?) ütlen asju, aga Sina (lihtlabane mutukas) vigised vastu?!? Vaat vene aeg (ja siin võib mürki võtta) oleks Sinusugune juba ammu saanud ...

Igaks juhuks ütlen, et see kõik oli ikka huumoriga kirjutatud (kindlasti saad aru), kuid point on minul ikka väga tõsine - kui autoriteetide küsimuse alla seadmist ei harjuta lapsepõlvest peale, siis millal see tuleb? Iseenesest? Käsu peale? Ainult tugevamatel?

[Kriku]

Üks asi on autoriteediga diskuteerimine. Teine asi on see, kuidas seda teha. Meil siin näiteks on põhikooliga võrreldes ülirange modereerimine. Kui noorukite pöördumised pedagoogide poole õnnestuks viia samale tasemele kui Trummi pöördumised vaneomohvitseride poole, oleks see juba suur edasiminek.

[Kapten Trumm]

Pööran Sinu argumendi ümber - kas poleks äkki õige alustada autoriteetide järgimise ja jälgimise propageerimist iseendast? Vaat siin mina (ehk kolonel - sead minu autoriteedi küsimuse alla?) ütlen asju, aga Sina (lihtlabane mutukas) vigised vastu?!? Vaat vene aeg (ja siin võib mürki võtta) oleks Sinusugune juba ammu saanud ...

Igaks juhuks ütlen, et see kõik oli ikka huumoriga kirjutatud (kindlasti saad aru), kuid point on minul ikka väga tõsine - kui autoriteetide küsimuse alla seadmist ei harjuta lapsepõlvest peale, siis millal see tuleb? Iseenesest? Käsu peale? Ainult tugevamatel?

Siin on segi (vist teadlikult) aetud institutsiooni autoriteet ja isiku autoriteet.
Joodikust ja liiderdajast miilitsaülemal või koolidirektoril polnud autoriteeti ka vene ajal.
Mis omakorda ei tähendanud, et inimesed oleks visanud näppu miilitsa või kooli institutsiooni vastu.

[Veiko Palm]

On selge, et oma väite esitasin utreeritult, pole kahtlustki ning palun ka vabandust.

Samas - allumist autoriteetidele on tahtmise korral suhteliselt lihtne saada. Või vähemalt tundub see nii. Kuidas aga viia vestluse tase üles, modereeritult või mitte, selles on küsimus. Kas ei nõua me liig palju oma õpetajatelt ja koolisüsteemilt? Kas olemasolevad inimesed on selleks võimelised? Kui ei, siis kuidas saada inimesed, kes oleksid võimelised? Kas on vaja ja kuidas muuta koolisüsteemi?

[Kriku]

Mis omakorda ei tähendanud, et inimesed oleks visanud näppu miilitsa või kooli institutsiooni vastu.

See võib inspireerida vastu vaidlema, kuid palun seda vajadusel teha NSVL nostalgia teemas.

[Kriku]

Kas ei nõua me liig palju oma õpetajatelt ja koolisüsteemilt? Kas olemasolevad inimesed on selleks võimelised? Kui ei, siis kuidas saada inimesed, kes oleksid võimelised? Kas on vaja ja kuidas muuta koolisüsteemi?

Siin on nüüd kaks küsimust:
1) kas ja kuidas annaks koolisüsteemiga parandada noorte suhtumist ajateenistusse?
2) kas ja kuidas annaks koolisüsteemi parandada nii, et lõppeks pedagoogidega ülbitsemine?

Need on üksteisega väga lõdvalt seotud. Esimene on teemakohane, teine mitte. Arvatavasti võiks teisest teha eraldi teema "Et juttu jätkuks" alla.

Püüan siis praegu ennetada siin teemas paarikümneleheküljelist arutelu sellest, kui hukas on nutiplutinoorus ja kuidas riik midagi ei tee.

[Kapten Trumm]

VVP-le:

No koolisüsteem on kasvatuse üks osa. Teine osa on kodune - ei ole mingit saladust, et tihti töösse uppunud (või alkoholi uppunud) vanemad lihtsalt ei nõua. Alati on endal vaja peeglisse vaadata, ka minul (keegi pole ideaalne).

Mille vastu mina õiendaks, on tarkus, mida kooliajal aetakse kõrvade vahele - sest kust võtab 13- aastane sellise tarkuse, mida mullegi on aeg-ajalt ladusalt peast ette loetud. Noh näiteks kodutöid ei pea tegema, sest õpilase (ainus) kohutus on õppida, kui ütled, et kas võtame supilt maha - on vastus varnast võtta - sa oled seaduse järgi kohustatud mind ülal pidama, lubad lõpuks kerepeale anda, lastakse vurinal asjaajamise käik lastekaitsetöötaja-> politsei jne. Mina seda pole kodus õpetanud. Minu kasvatus oli range ja konservatiivne - sul on kohustused ja need tuleb nui neljaks täita. Olen seda ka ise rakendanud - aga tükati tunned, et tarkus, mis kuskilt tuleb (koolist? EL kinnimakstud inimõigustädide loengust? internetist? omaealiste käest?) kaalub selle 4-5 tundi õhtust aega üle.

[Kapten Trumm]

Siin on nüüd kaks küsimust:
1) kas ja kuidas annaks koolisüsteemiga parandada noorte suhtumist ajateenistusse?
2) kas ja kuidas annaks koolisüsteemi parandada nii, et lõppeks pedagoogidega ülbitsemine?

See on tegelikult üks ja sama küsimus: kui pedagoog kui institutsioon on lastud alla teenindaja tasemele, ja 15-aastane tunneb end maailma nabana (et mitte öelda karistamatult) siis samasugune suhtumine kandub üle ka sinna ajateenistuse teemasse. Mina teen, mis mina tahan ja näitan keskmist sõrme kõigile. Ja alles siis, kui KRA on väänanud esimese 100 eurose trahvi, hakkab võibolla põhjus-tagajärg seos tekkima. Koos kõrvalehoidmise, mitteilmumise, lolli mängimise ja hiljem õppekogunemiste osalusega.

[Kriku]

Ma ei ole päris nõus. Ajateenistuses nõutakse peaaegu kõigilt rohkem distsipliini, kui seni on kodus või koolis nõutud. See on kõigile teada. Kui isik ajateenistusse jõuab, siis ollakse seal ka üsna leidlikud tema distsiplineerimisel.

Probleem on nendes noortes, kes teevad kõik endast oleneva, et ajateenistusse mitte minna. Võimalik, et osa pelgab tõesti korrapärast elu nii väga, et see hirm ongi põhiline motivatsioon kõrvale hoidmiseks, aga üldiselt ma ei usu seda. Pigem on küsimus laiskuses üldisemalt + "raisatud aasta" arvamuses.

[Kapten Trumm]

Probleem on selles, et noore inimese kohusetunne (=kella tundmine, asjade õigeaegne ära tegemine jne) on pahatihti nulli lähedane. Kruvide keeramisele aga võib tihtipeale reaktsioon olla selline, et vanem kirjutab kooli/haridusametisse/haridusministeeriumi sisekontrollile sellise paskvilli, et lase olla. Ja siis tõesta, et sa pole kaamel. Tulemus - lihtsam on "määrustikuväliseid" asju mitte korraldada ja ignoreerida niipalju kui võimalik. Olen mõnda sellist kirjatükki isegi näinud - mida jõukam/positsioonikam vanem, seda sisukam paskvill (rohemate paragrahvidega). Mõni eriti terane nõuab veel viidet seadusesättele, mis lubab õpilast nt segamise pärast ukse taha saata. Või tunni alguses nutiseadmeid kokku korjata.

Ja seesama puudulikult arenenud kohusetunne (mida tihtipeale parandavad ülihoolitsevad "helikoptervanemad") saab tavaliselt esimese tagasilöögi kas ajateenistuses (või tööl, kui ajateenistusse ei minda). Diagnoos "kohanemisraskused" on selle üks tulemusi. Aga ka lihtsalt kaadri närvikulu.

[Kriku]

Kellegi Uudo Sepa (esimest korda nägin nime) vanemad kurdavad "Kroonikas":

Uudo käis korra varem superstaarisaates proovimas, aga ta närvid ei pidanud vastu. Mis vahepeal muutus?

Egon: Ta käis vahepeal sõjaväes ja see muutis teda. Tal on Scheuermanni tõbi (teismeliseeas ilmnev seljalüli eesosa kasvuhäire, mis avaldub seljavalu ja selgroo kõverdumisena. – toim). Maal kasvades tegi ta palju füüsilist tööd. Keskkooli ajal Kuressaares elades oli füüsiline töö null. Luud ja lihased ei kasvanud samal kiirusel. Füüsiline koormus kadus tagant ära. Ta leppis sõjaväe arstidega kokku, et saab sinna väeossa, kus on väiksem koormus. Lõpuks oli ikkagi nii, et ta sai täiskoormuse – ülepäeviti toimusid täisvarustuses matkad metsa.

Merike: Uudot alandati. Kui ta ütles: „Palun luba lahkuda!“, siis vastati, et lahkuvad ainult surnud. „Tuleb öelda, et palun lubage minna.“ Siis pidi Uudo end alasti võtma ja teised poisid kandsid teda kätel. Ta pandi lumele ja poisid lõid kulpi ning ütlesid, et sa oled nüüd surnud. Selline asi juhtus kahel korral.

Egon: Põhiline oli see, et Uudol ei lastud minna arsti juurde kontrolli. Kirjutasin selle peale sõjaväele kirja, mille adresseerisin kõikidesse üksustesse ja Mihkel Kärmasele. Siis hakkasid asjad liikuma. Kärmas tahtis Uudost lugu teha, aga sõjavägi keelas ära. Lubati, et Uudo saab arsti juurde. Arsti juures sai ta ametliku Scheuermanni tõve diagnoosi ja tal keelati koormused. Selle peale lasi sõjavägi ta lahti.

See "õigete" väljendite jutt ning kätel välja kandmine vastab tõenäoliselt tõele (mulle on küll kogu see asi alati sügavalt arusaamatu olnud), aga paljalt lumme viimine...?

Ajakiri on KV-lt kommentaare küsinud, eks näis.

[Kriku]

Asja uuritakse: http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/ ... d=82961971

Väidetavate ülepäevitiste täisvarustuses matkade metsa kohta öeldakse nii:

Sepp ei ole osalenud ajateenistuse jooksul ühelgi rännakul. Lühikest distantsi kandis Sepp nii seljakotti kui ka lahingvarustust kolmel korral, mis toimusid enne esimest pöördumist meditsiiniteenistuse poole.

Samas avaldas reamees Sepp 9. novembril vabatahtlikult soovi osaleda lahingvarustust kandes kiirrännaku kordussooritusel. Võttes arvesse tema terviseprobleeme ning määratud vabastust, ei lubanud tema rühmaülem tal siiski rännakust osa võtta.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..et papa-mamma nutulaul Kroonikale polnud punast krossigi väärt.. mix mai ole üllatunud

Z03 - räägi meile siinkohal midagi noore hinge haavatavusest, inimsuhete soojusest ja kõikevõitvast helgest armastusest...

[Troll]

Superstaar Uudo Sepp: see kõik on jama, mind ei ole alandatud sõjaväes!
https://elu24.postimees.ee/4566145/supe ... d-sojavaes