Tsiteeri:
Punt kes kogunes Luunjas ei jäänud selle asjaga rahule . Formeerimine venis öösel kella 3-4 sest varustus lõppes vahepeal. Edasi täielik segadus ja teadmatus . Relvade sisselaskmine Nursipalus öösel pimedas . Krt ma ei saa aru miks peab midagi tegema millest tegelikult midagi tolku ei ole? Linnuke kirjas ja kõik OK? Poisid arvasid ,et läheb veel natuke aega siis ehk saab süsteemid nii tööle ,et reservistil sita maitset suhu ei jää.
Kehv lugu, kui seda kohapeal ei selgitatud, kuigi ma arvan, et selgitati.
Kujutage ette, et ühel hommikul selgub: On vaja formeerida SA üksus (ed). Raadiost või telekast, SMSi või emailiga kutsudes, hakkab reservväelasi kohale saabuma õhtu poole ... Nii oli ju ka Luunjas. Ja kui JP formeerimine lõppeb kella 3-4 ajal, siis on see üsna kõva sõna. Kes nimetab seda venimiseks, on nendes küsimustes väheteadlik.
Et relvi pimedas sisse lastaks, seda ei usu. Arusaadavalt viidi üksus öösel laskeväljale või tiiru, kus esimese valgusega relvad normaaljooksule seada. Tegelikult pole küsimus öös, vaid esimeses võimaluses RA taristust eemale saada ja järgnevate tegevuste läbiviimises.
Siili selle osa eesmärk oligi kontrollida, kas KV suudab sellise massi määratud aja jooksul üksusteks formeerida, ning formeerimisele järgneva koostegevusõppe läbi viia.
Kas reservväelased saavad hakkama?
Kas tegevväelased saavad hakkama?
Kas KL saab hakkama?
Kas varustus on olemas ja kasutatav?
Kas liikumiseks valitud marsruudid ja tegevuseks valitud maaalad sobivad?
Kas seda kõike jõutakse teha määratud aja jooksul?
Kas seda kõike suudetakse julgestada prognoositava ohu vastu?
Kas kogu info tegevusest jõuab õigetesse kohtadesse?
Kas ootamatud olukorrad suudetakse lahendada?
... võiks veel jätkata.
Selle kõige jaoks oligi kutsutud näiteks Luunjas kogenenud reservväelased.
Kõikidele eespool loetletud küsimustele JAH vastuseid on siin foorumiski kahtluse alla seatud. Täna saame me öelda JAH. Küsimus pole aga "eitajate" suu kinnipanemises, vaid endile olukorra selgitamises ja õige suuna jätkamises.
Tegevväelasena palun vabandust pettunud reservväelaste ees, kuid teisiti ei saaks kaitsevägi nendele küsimustele vastuseid. Mingit linnukese kirja saamist ei olnud. Kulla mehed, see oli tõsine asi, mitte "põuavälguga" pioneeride laager .
Selle jutu võiks nüüd "Luunja pundile" edasi anda.