Uued käsirelvad EKV-le

[Chupacabra]

HS kaob kah täpp ära.

Aga HS on kasutuses olnud pikemat aega EKVs ja siiani ollakse rahul.

[Kapten Trumm]

Kui nüüd veidikene süübida ja lärmata vähem, siis see, mille Eesti valis on lühikese kolvikäiguga

Selle valikuga olid samahästi kui kõrvaldatud muu süsteemi relvad, nt pika gaasikolvi kolvikäiguga nn Kalashnikovi tüüpi relvad (nt Galil), mis meil sõjaoludes ennast pika aja jooksul õigustanud on. Ja mida nt mina pean väljaõpetamisel palju paremaks ja lollikindlamaks kui igasugu urruauku meenutavaid disaine, mille puhastamine välioludes on ebamugav (mis tähendab, et seda tehakse vähem ja lohakalt) ja mille selgeks õpetamisega kulub rohkem vaeva. Kui aga antud tehniliste tingimustega valik viia parimale hinnale/majanduslikkusele, ongi vältimatu tulemuse saamine, mille kohta rohkelt küsimusi tõstatub. Loodame, et asjata.

Miks on kasulik pikk kolvikäik/suur liikuvate osade impulss? See vähendab võimalust, et mustumise, asjatundmatu/lohaka hoolduse või lihtsalt sopalompi kõhuli viskamise tagajärjel saastatud lukukoja sisemuse tõttu relv tõrke annab. Kõige tõrkealtimad on mõistagi relvad, kus püssirohugaase lastakse otse lukule (nt esialgne M16, aga ka G3), sest seal lisandub veel probleemide hulka üsna täpselt käiva luku saastamine kuumade püssirohugaasidega.

Suure kolvikäiguga (st suure lukuraami impulsiga) relvade miinuseks peetakse mõnevõrra suuremat tagasilööki ja sellest tulenevat väiksemat täpsust. Samas jällegi võimaldab kõnealune disain (jällegi suur impulss) teha gaasikolvi gaasitorust tunduvalt väiksema (Galili on seal pea cm lõtku), mis praktiliselt välistab igasugu kinnijäämised (et kasvatada täis cm tolerantsi, on vaja ikka mitu aastat relva mitte puhastada).

HK416, mida mina isiklikult pean parimaks antud valikutest erisus muude taoliste relvade ees on see, et sakslased tegid relvale totaalse re-engineeringu ja suurendasid nimme neid "impulsse", parandamaks antud tüübi kehvavõitu töökindlust mustades välioludes. Mistõttu ongi antud relvaga võimalikud samasugused sopalombi katsed, mis üldiselt ainult AK-74 ja Galili teema on.

[London Bridge]

Kas MLKMWSPF16 ( ) siis ei läbinud EKV poolset praktilist testimist? Kui see osutus valituks, siis võib ju eeldada, et läbis katsed suhteliselt edukalt. Või teab akf. Trumm sellest protsessist rohkem kui teised? Siis palun osutagu selgesti korruptandi või teadliku õõnestja suunas.

[Kapten Trumm]

Demagoogia läheb juba lahti.
Relvi katsetas meil ju EOG. Olen üsna veendunud, et kui relva katsetavad kaitseliitlased või erioperaatorid, on tulemuseks kaunis erinevad valikud. Mina isiklikult antud relvatüüpi ei pea reservarmeele eriti sobivaks. USA erioperaatorid lasid A-stanis ringi M4-ga, samas sõjas käinud Scoutsid vaevalt et arvaks midagi mõttest vahetada Galil M4 vastu.

See on lihtsalt minu isiklik arvamus minu teadmiste ja kogemuste põhjal. Niipalju kui neid on (siiski on neid natuke rohkem kui YouTube blogide lugemisest saab). Rahvaarmee relv peab olema võimalikult lihtne ja lollikindel, selline relv on meil ka korra olnud (ja edukalt), miks seda liini ei jätkatud, jääb arusaamatuks. Ju siis olid mingid kaalukad põhjused. Kui kunagi tekib võimalus see relv poole päevaga mõnele seltskonnale selgeks teha, eks siis muljetan, kui kaua aega tegelikult läks. Seni võin öelda - Galili oma olen selgeks teinud tunni ajaga (niiet hiljem pole abistamist vaja läinud). G3-ga läks tubli pool päeva ja ikka jookseb kohale võitlejaid, kes ei saa lukku kokku või lukuraami sisse. Või kes ei saa padrunipesa puhtaks. Vot sellised pisikesed nüansid.

[kkass]

Demagoogia läheb juba lahti.
Relvi katsetas meil ju EOG.

https://issuu.com/sodur/docs/s0218issuu

Märtsi lõpus testisid Männiku lasketiirus relvi ka Eesti kaitseväelased. Testimisgrupp, kuhu kuulusid erinevate allüksuste, kogemuste ning füüsiliste parameetritega laskurid,

[aj1972]

Kui tootja pankrotistub siis on Eestil võimalus kogu mudru ära osta ja tootmine Eestisse tuua. Lisaks peab ostma tehase tööjõu alguses üles.

Siin eelnevalt võrreldi relvade hindasid 1990 ja täna, ärge siis unustage võrrelda neid hindu ka näiteks oma palgas, õlles jmt.
Miks ikka täna viina osta 10 EUR pudel kui 1992 sai pudeli 5 krooniga kätte?

[sang]

AK47 vs AR15 tüüpi relvade töökindlus mudas (kui vaid postitada esimesed ettejuhtunud):

https://www.youtube.com/watch?v=9APzYqwXckw
https://www.youtube.com/watch?v=DX73uXs3xGU
https://www.youtube.com/watch?v=YAneTFiz5WU

Ma isegi ei hakka teid vaevama videotega lasketäpsusest AR vs AK, sest me kõik teame tulemust.

Ühes asjas võib AK-tüüp tõesti olla parem, see on relva puhastamise lihtsus. Aga ka selle suhtes on eriarvamusi, tuletades või meelde neid tunde gaasikolvi nühkides või siis veriseid sõrmi AKMi gaasitoru lukustushoova avamisest.

Ja siis veel relva mass. Jalaväelasele meeldib kergem relv. Kumb süsteem on olemuslikult kergem?

Ühtlasi tuletan meelde kahte tõsiasja:

(1) eletrooniliste sihikute detailides kõvatamine on viljatu, valdav enamus ehk suurem osa ajateenijaid, reservväelasi ja kaitseliitlasi saavad nagunii ainult raudsihikud.
(2) käsitulirelva tule olulisus tänapäeva lahinguväljadel Iraagist-Afganistanist Ukrainani on madal, relval on eelkõige enesekaitseline-psüholoogiline mõju võitlejale lahinguväljal.

[nimetu]

(1) eletrooniliste sihikute detailides kõvatamine on viljatu, valdav enamus ehk suurem osa ajateenijaid, reservväelasi ja kaitseliitlasi saavad nagunii ainult raudsihikud.

Varasema info põhjal peaks kõik saama punatäpid.

[zoho]

Hankekomisjon hindas pärast märtsis Männikul läbi viidud laskmisi kolme kandidaadi pakkumust vastavalt hanketingimuste kriteeriumitele.

Näib, et see praktiline testimine toimus eelkõige Männikul läbiviidud demopäeva raames väga piiratud aja jooksul ideaalilähedastes tingimustes aga praktiline testimine peaks siiski olema palju põhjalikum ja pikaajalisem protsess...?

Kolmest kandidaadist majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud tootja relvi kontrolliti põhjalikult tootjatehases. Hankekomisjon veendus relvade vastavuses hanke kriteeriumitele ja kirjalikus pakkumuses esitatule. Veenduti relva vastupidavuses jäätumisele, mudale, korrosioonile ja teistele keskkonnateguritele, samuti kontrolliti relvade täpsust, koormustaluvust ja ohutust.

Näib nagu vedanuks LMT omal kulul hankekomisjoni enda juurde tootjatehasesse kus hankekomisjonile tehti siis show eesmärgil laboritingimustes relvadega kindlasti igasugu muljetavaldavaid monkeyteste, mis võtsid hankekomisjoni liikmetel loomulikult jalad all nõrgaks ja hankeleping oligi LMT-l taskus.

Waltheri müügimees Karl-Heinz Luther, määris toona PPA hankekomisjonile analoogseid meetodeid kasutades pähe püstoli Walther P99Q.

Kui räägitakse LMT kõrgest kvaliteedist siis siin peetakse silmas peamiselt ikkagi USA tsiviilturgu ehk DI süsteemiga töötavaid poolautomaate, mida müüakse valdavalt eraisikutele.

Erinevalt HK-st pole LMT veel seni armeestruktuurides oma SSP põhimõttel töötavate relvadega suutnud mingisugust tõsiseltvõetavat läbimurret saavutada. Loomulikult väiksemaid partiisid erinevate struktuuride arsenalis leidub aga needki on tõenäoliselt rohkem kasutusel sisejulgeolekustruktuurides: politsei, turvafirmad püstoli kõrval toetusrelvadena, milledega käiakse regulaarselt vaid treeningute raames kvaliteetmoonaga lasketiirudes laskmas.

[Kapten Trumm]

HK saavutas selle läbimurde lihtsal põhjusel - võeti algne relv juppideks lahti ja tehti see ringi nii nagu konstruktorid paremaks pidasid, võttes eesmärgiks eelkõige parema tõrkekindluse. Algsel kujul poleks sellel tüübil Euroopas läbimurret tänini. Ja saksa rauatöö on kõrge mainega nagunii. Sama HK re-engineeringut on ka USA enda väed kasutama hakanud (alates M27 IAR-ist), eelistades seda Colti, Lewise jt kodumaiste tootjate relvadele.

[Viiskümmend]

Üks DI süsteemiga ARi pakkuja ju vaidlustas kolbi nõude ja kaotas kuna põhjendati ära, et DI relv on laskja tervisele ohtlik ja kolb on tervislikum (gaasid väljuvad kaugemalt). Relva lasketulemused andsid hindamisel 10% ehk need ei olnudki nii olulised.

[sang]

Hankekomisjon hindas pärast märtsis Männikul läbi viidud laskmisi kolme kandidaadi pakkumust vastavalt hanketingimuste kriteeriumitele.

Näib, et see praktiline testimine toimus eelkõige Männikul läbiviidud demopäeva raames väga piiratud aja jooksul ideaalilähedastes tingimustes aga praktiline testimine peaks siiski olema palju põhjalikum ja pikaajalisem protsess...?

Demopäev oli demopäev. Enne ja pärast seda tegeleti päristestimisega, nädala või paari jooksul: erinevad laskurid, erinevad maastikud ja laskeülesanded jne. Niipalju kui demopäeval testijad rääkisid, siis igaühel tekkisid väikesed omad eelistused, et kuidas mingi tootja on ergonoomika lahendanud, aga suures plaanis olid kõik testitud relvad kasutajate jaoks väga sarnased ja väga okeid, ühegi mudeli kohta ei kostunud mingit juttu tõrgetest, jamadest vms.

Kolmest kandidaadist majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud tootja relvi kontrolliti põhjalikult tootjatehases. Hankekomisjon veendus relvade vastavuses hanke kriteeriumitele ja kirjalikus pakkumuses esitatule. Veenduti relva vastupidavuses jäätumisele, mudale, korrosioonile ja teistele keskkonnateguritele, samuti kontrolliti relvade täpsust, koormustaluvust ja ohutust.

Näib nagu vedanuks LMT omal kulul hankekomisjoni enda juurde tootjatehasesse kus hankekomisjonile tehti siis show eesmärgil laboritingimustes relvadega kindlasti igasugu muljetavaldavaid monkeyteste, mis võtsid hankekomisjoni liikmetel loomulikult jalad all nõrgaks ja hankeleping oligi LMT-l taskus.

Niipalju kui mina tean, on relvatootjatel olemas nö standardsete testide meetodid, mida kasutatakse relvatehaste laborites. See peaks olema umbes nii, et osta soovija võtab liinilt uued relvad, millest tema juuresolekul lastakse kohe läbi XX000 padrunit, või siis uputatakse vette/mutta/sitta, külmutatakse -X kraadini ja seejärel lastakse läbi XX00 padrunit või siis visatakse relvi kivide peale ja lastakse XX00 padrunit läbi. Ma detaile ei tea, aga kõik need testid käivad vist läbi mingi NATO Stanagi alusel? Ehk siis need on ikka päris testid, mida tehakse. Eestist käis USAs suurem seltskond, eelkõige kaitseväelased, kes said sittakanti neid relvi lasta ja loopida seal.

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Ei noh ega väga vahet pole millised tulenuiad tulevad kui kasutajad jätkuvalt abrassiivsete vahenditega relvi hooldades ise neid lõhuvad. Pakun, et kui need LMTd kunagi tulevad siis max viie aastaga on need abrassiivsete vahenditega põhja korea paraadrelvadeks nühitud.

[nimetu]

Ei noh ega väga vahet pole millised tulenuiad tulevad kui kasutajad jätkuvalt abrassiivsete vahenditega relvi hooldades ise neid lõhuvad. Pakun, et kui need LMTd kunagi tulevad siis max viie aastaga on need abrassiivsete vahenditega põhja korea paraadrelvadeks nühitud.

Relvad ostetakse ilmselt ikkagi komplektselt. See tähendab, et kaasa tulevad igasugused salved, puhastusvahendid jne. Lisaks õpetatakse kindlasti ka instruktorid õigeid hooldamise ja käsitlemise võtteid kasutama. Me ei osta ainult relva, vaid terve paketi.

[Some]

Minu arust on vara nutta. Galil oli ju samasugune nišitoode (st mitte just paljude relvastuses) ja nagu näha pädes küll. Konkreetne LMT on küll esmamudel, samas idee poolest ju kasutatakse järeleproovitud lahendusi? Kui nad tõesti referentsi pärast meile vinge soodustuse tegid, siis ma ei nutaks. Ja kui osutubki jamaks, soovijatele üksustele vanemaid mudeleid laod täis. Ehk siis varsti saame teada, kas panime puusse või mitte, katastroofist on asi kaugel.