Uued käsirelvad EKV-le

[Chupacabra]

Sitaloopimine täistuuridel
https://www.err.ee/920997/sig-saueri-et ... oepohi-all

[nimetu]

Eriti nõme on see, et Sig võib otsustada kohtusse minna ja seda asja veel pikemaks venitada. Tõeline sita maitse jääb suhu.

[teeline35]

Minu jaoks veel kummaline, Sig Saueri esindaja kommentaarid katsetamise videoid vaadates. Kuidas kõik on valesti ja halvasti ning nii relvi ei ikka ei katsetata. Oleks võinud ju ise näidata videos Sig Sauri relvade õigesti katsetamist Eesti relvahanke jaoks. Siis võiks küll midagi arvata, aga praegult halva kaotaja jutt.

[gorilla]

Sitaloopimine täistuuridel
https://www.err.ee/920997/sig-saueri-et ... oepohi-all

Milles see ''sitaloopimine'' väljendub?

-Kas Teie jaoks on normaalne, et vajalikke teste sooritab asjast huvitatud osapool, ning nende koduvideode ajakoodi
ega seerianumbrit pole pärast võimalik tuvastada?

Minuteda on sertifitseerimiseks vajalik kolmas, e.g. neutraalne osapool, elik EW pinnal saaks Inspecta OÜ näiteks kaasata.

-Mis selle lisateste sooviva e-mailiga ikka on?

-kas relval purunenud kaba ja optilised sihikud on relva kasutamiseks olulised lisad, või mitte eriti?

[nimetu]

-Kas Teie jaoks on normaalne, et vajalikke teste sooritab asjast huvitatud osapool, ning nende koduvideode ajakoodi
ega seerianumbrit pole pärast võimalik tuvastada?

Need NATO testid, mis peavad vastama kindlatele tingimustele, teostatakse sertifitseeritud labori poolt. Seda kinnitas ka KV pearelvur. Need testid, mida KV tahtis oma silmaga näha, teostati sellistes tingimustes nagu parajasti oli.

-Mis selle lisateste sooviva e-mailiga ikka on?

Nagu varem juba räägitud, siis neid teste, mis olid kohustuslikud ja pidid kuhugi kirja minema (n-ö NATO testid) ei korratud. Küll aga tehti KV soovil igasuguste lisaseadmetega katseid, väidetavalt kaasaarvatud ka granaadiheitjaga.

-kas relval purunenud kaba ja optilised sihikud on relva kasutamiseks olulised lisad, või mitte eriti?

Vaidluse all oleva testi puhul mitte. Seal oli põhiline relva ohutus. See on ka nendes NATO testide protseduurides kirjas, millele ma siin teemas juba varem olen viidanud.

[Larry]

Viimane võimalus hange kohtus vaidlustada oli eile 21.03.19. Härrased asjassepühendatud - kas asi on nüüd lõppenud LMT hankevõiduga või jätkab Sig vaidlust kohtus?

[AMvA]

Pole kuulda olnud, et vaie oleks kohtusse edasi kaevatud. Arvestades, kui lahkelt on Bristol trust siiani meediat oma kampaaniasse kaasanud, oleks ka see ilmselt ära mainitud.

[gorilla]

-Kas Teie jaoks on normaalne, et vajalikke teste sooritab asjast huvitatud osapool, ning nende koduvideode ajakoodi
ega seerianumbrit pole pärast võimalik tuvastada?

Need NATO testid, mis peavad vastama kindlatele tingimustele, teostatakse sertifitseeritud labori poolt. Seda kinnitas ka KV pearelvur. Need testid, mida KV tahtis oma silmaga näha, teostati sellistes tingimustes nagu parajasti oli.

-Mis selle lisateste sooviva e-mailiga ikka on?

Nagu varem juba räägitud, siis neid teste, mis olid kohustuslikud ja pidid kuhugi kirja minema (n-ö NATO testid) ei korratud. Küll aga tehti KV soovil igasuguste lisaseadmetega katseid, väidetavalt kaasaarvatud ka granaadiheitjaga.

-kas relval purunenud kaba ja optilised sihikud on relva kasutamiseks olulised lisad, või mitte eriti?

Vaidluse all oleva testi puhul mitte. Seal oli põhiline relva ohutus. See on ka nendes NATO testide protseduurides kirjas, millele ma siin teemas juba varem olen viidanud.

421 postitust ja 3483, argumentatsioonis on selge võitja. Nagu on aru saada siis KV ''pearelvur'' võtab ka isikliku vastutuse.

Mulle teooria sobib.

Loodame, et ei ole nagu TP1 ja TP2 kahe puhul, kus rahvas võib ainult aimata, lapsukeste isasid.

[Dr.Sci]

Pole kuulda olnud, et vaie oleks kohtusse edasi kaevatud. Arvestades, kui lahkelt on Bristol trust siiani meediat oma kampaaniasse kaasanud, oleks ka see ilmselt ära mainitud.

21. märtsil halduskohtule esitatud kaebuses taotleb Sig Sauer Inc Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuste tühistamist, millega tunnistati teise pakkuja, Lewis Machine & Tool Company, verifitseerimine edukalt lõppenuks ning nende pakkumus edukaks.

Sig Saueri hinnangul oli hange õigusvastane, kuna verifitseerimine toimus vastuolus hankedokumentide tingimustega.

Sig Sauer soovis ka esialgse õiguskaitse rakendamist, millega peatataks kohtumenetluse ajaks võitjaga lepingute sõlmimine ning halduskohus rahuldas selle taotluse keelates Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel riigihankes 5,56 mm ja 7,62 mm automaattulirelvade hankelepingu sõlmimise Lewis Machine & Tool Company’ga kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.
Pikemalt:
https://majandus24.postimees.ee/6552890 ... -solmimise

[Kapten Trumm]

Loodame, et ei ole nagu TP1 ja TP2 kahe puhul, kus rahvas võib ainult aimata, lapsukeste isasid.

Siin foorumis on täpsuslaskmise asjatundjad mõista andnud, et M14 tuuningute probleem oli selles, et Eestis paigaldatud optiline sihik ei pea nulli. Ehk relv peale paari lasku (või paari kolistamist) ei taba enam märki. Selline probleem saab tulla kahest asjast 1. sihiku kinnitus relvale pole piisavalt kindel ja laskmise (või muidu kolistamise) ajal tekib relvaraua telje ja sihiku telje vahele nurk. Sihid ühte kohta, kuul lendab teise. 2. sihik ise pole piisavalt kindel ehk pole militaarkasutuseks piisavalt kvaliteetne. Sellisel juhul annavad järgi sihiku sees olevad pisividinad, mistõttu sihiku telg ja relvaraua telg kaotavad paralleelsuse. Sihid ühte kohta, relv laseb teise.

Vältimaks taolist probleemi, ei tule kõne allagi, et sihikute kinnitus (või sihikute mark) "polnud hankes spetsifitseeritud" (vastuargument purunemiste teemal). Sellisel juhul võib kergesti juhtuda, et tarnitaksegi mingit jama, mida kuskil hobilaskmisel võib tolereerida, aga lahingus mitte. Täiesti vastunäidustatud on mitme picatinny liistu üksteise külge ladumine, sest need liistud kipuvad olema õrnakesed ja kaks tükki üksteise peale kompromiteerib sihiku kindla püsimise. Näiteks kehvema optikaga SVD-d kasutav vastane võib olla täpsem, kuna tema nõuka ajal tehtud (kvaliteetne) relv peab nulli, aga sinu oma mitte. Sulle saadakse pihta, sina ise pihta lasta ei suuda.

[Dr.Sci]

Loodame, et ei ole nagu TP1 ja TP2 kahe puhul, kus rahvas võib ainult aimata, lapsukeste isasid.

Siin foorumis on täpsuslaskmise asjatundjad mõista andnud, et M14 tuuningute probleem oli selles, et Eestis paigaldatud optiline sihik ei pea nulli. Ehk relv peale paari lasku (või paari kolistamist) ei taba enam märki. Selline probleem saab tulla kahest asjast 1. sihiku kinnitus relvale pole piisavalt kindel ja laskmise (või muidu kolistamise) ajal tekib relvaraua telje ja sihiku telje vahele nurk. Sihid ühte kohta, kuul lendab teise. 2. sihik ise pole piisavalt kindel ehk pole militaarkasutuseks piisavalt kvaliteetne. Sellisel juhul annavad järgi sihiku sees olevad pisividinad, mistõttu sihiku telg ja relvaraua telg kaotavad paralleelsuse. Sihid ühte kohta, relv laseb teise.

Omaenese rahakotile valusad kogemused on näidanud et sihik ei pea nulli ka siis relvaga valesti ringi käiakse. Ma siinkohal ei räägi telgivaiade sisse tagumisest, ka valesti transport, või relva maha kukkumine tähendab et optika täpsus tuleb üle kontrollida. Ennustan ette et saate sellega valu ja vaeva näha. Ma jätaks ikkagi reavõitlejatel igatsugu optika ära.

[Kapten Trumm]

Vastus ilmselt sõltub optika kinnituse tüübist/relvast.
TL mehed ütlevad, et originaal G3 kinnitusega Hensoldti sihiku võib G3 lukukoja küljest maha võtta ja tagasi panna, null säilib seejuures.
Galil täpsuspüssi sihiku eemaldamisel tuleb uuesti nullida. Kui vaadata nüüd seda sihiku kinnitust ja selle tugevust, on selge, et otse G3 lukukojale keeratav asi on väga täpne ja kindel, Galili lukukoja küljele kinnitatav aga mitte (galili lukukoja peale ei saa optikat panna, kuna see pole kindel alus). Ilmselt kehtib sama jutt ka iga picatinny liistuga kinnitatava optika kohta - lihtsalt kruvide avamisega/kinnitamisega on seda õrna alumiiniumist liistukest võimalik piisavalt deformeerida, et saavutada "vajalik" paari nurgaminuti suurune ebatäpsus.

[eeru]

Loodame, et ei ole nagu TP1 ja TP2 kahe puhul, kus rahvas võib ainult aimata, lapsukeste isasid.

Siin foorumis on täpsuslaskmise asjatundjad mõista andnud, et M14 tuuningute probleem oli selles, et Eestis paigaldatud optiline sihik ei pea nulli. Ehk relv peale paari lasku (või paari kolistamist) ei taba enam märki. Selline probleem saab tulla kahest asjast 1. sihiku kinnitus relvale pole piisavalt kindel ja laskmise (või muidu kolistamise) ajal tekib relvaraua telje ja sihiku telje vahele nurk. Sihid ühte kohta, kuul lendab teise. 2. sihik ise pole piisavalt kindel ehk pole militaarkasutuseks piisavalt kvaliteetne. Sellisel juhul annavad järgi sihiku sees olevad pisividinad, mistõttu sihiku telg ja relvaraua telg kaotavad paralleelsuse. Sihid ühte kohta, relv laseb teise.

Sihu telg ja relvaraua telg paigaldatakse väikese nurga alla. Rauast väljuv kuul. .308 win kuul lõikab mõttelist sihiku telge 2 korral. Kusagil 30 m ja nii 120 m. Sõltub 1000 erinevast pisitegurist. Aga kõige lihtsam mõista. Nagu lapikut maakera.
Ma loodan, et mõistsin Sinu eelnevat juttu lihtsalt valesti.

[alari]

On ka vastupidiseid kogemusi - "õrna" alumiiniumist picatinny liistu kinni keerates deformeerus AK4 lukukoda, kuna sai liiga kinni keeratud. Aru sai sellest seetõttu, et lukk ei liikunud vinnastades enam nii kergelt.

Omaenese rahakotile valusad kogemused on näidanud et sihik ei pea nulli ka siis relvaga valesti ringi käiakse. Ma siinkohal ei räägi telgivaiade sisse tagumisest, ka valesti transport, või relva maha kukkumine tähendab et optika täpsus tuleb üle kontrollida. Ennustan ette et saate sellega valu ja vaeva näha. Ma jätaks ikkagi reavõitlejatel igatsugu optika ära.

Oma kogemustest ütlen, et mina pole aastate jooksul ja mitme punatäpiga maastikul suutnud midagi sellist teha, et täpp ära nihkuks. Sihiku relvalt maha võtmine liigutab täpi kohe ära. Kui relva normaalselt hoida, siis täpp ei nihku ära. Raudsihikud võivad kukkudes ka paigast minna.

Reakoosseisule/reserväelastele annaks mina jälle väga hea meelega punatäpid. Arvestades, et kuna paljudel on aastaid möödunud viimasest laskeharjutusest, siis nad enam hästi lasta ei oska. Punatäpiga on võimalik kiiremini laskma õppida kui raudsihikutega, kuna ei pea kolme punkti (tagumine sihik, kirp, sihtmärk) kohakuti viima, vaid piisab kahest (täpp ja sihtmärk). Punatäpiga on võimalik kiiremini lask ära teha ja saab ka vähese valgusega sihitud laske teha (kas raudsihikute ja öövaatlusseadmega on üldse võimalik sihitud laske teha?). Lisaks mõjub moraalile punatäpi olemasolu positiivselt.

[Kapten Trumm]

Punatäpp eeldab lihtsalt hoolikat peremeest. Jätad selle (odava) punatäpi ööseks kogemata sisse ja järgmine öö vaevalt hõõgub. Või lülitad ilusti välja, aga keegi mõttehiiglane on relvaruumis vahepeal huvi tundnud ja jätnud välja lülitamata. On mõlemat ette tulnud.

Seda on ka nähtud, et äksi täis minnes (nt taktikaline laskmine) unustavad vennad läbi dioptri vaadata - sellise suure esikirbuga nagu AK4-l lihtsalt kogemata juhtub, kaugused väiksed kah (sihitakse pealiskaudselt) ja tulemuseks on möödalasud (isegi 25 m kauguselt).

Ja noh, üsna aktsioomi laadne tarkus on, et kvaliteetsed ja militaarkasutuseks loodud lisad peavad ikka kõvasti paremini vastu kui hobi/tsiviilkasutuseks loodud. Noh, ma pole kuulnud ega näinud Galilil oleva Nimrod sihiku remondist, kuid neid relvapoe 400 euroseid optikaid olen küll näinud, mida on ära visatud.