www.militaar.net

Ballistika on siiski veidi keerulisem kui lihtsalt millimeetrite ja kineetilise energia võrdlemine. Teiseks, tänapäeva soomusvestid (level 3+) on piisavalt head, et pidada kinni standardsed 5.56 kui ka 7.62 kuulid. Kuuli disainid, mis suudavad kõrgema taseme kehasoomust läbistada, suudaks seda teha ka 5.56 kujul. Seega praktiliselt ei oma 7.62 tavalise sõduri jaoks mingit eelist 5.56 ees. Soomustläbistavat moona ei jõua aga keegi sellises koguses osta, et seda kõigile jagada.

nimetu kirjutas:Ballistika on siiski veidi keerulisem kui lihtsalt millimeetrite ja kineetilise energia võrdlemine. Teiseks, tänapäeva soomusvestid (level 3+) on piisavalt head, et pidada kinni standardsed 5.56 kui ka 7.62 kuulid. Kuuli disainid, mis suudavad kõrgema taseme kehasoomust läbistada, suudaks seda teha ka 5.56 kujul. Seega praktiliselt ei oma 7.62 tavalise sõduri jaoks mingit eelist 5.56 ees. Soomustläbistavat moona ei jõua aga keegi sellises koguses osta, et seda kõigile jagada.

Kineetiline energia on ka siiski tähtis. On ikka väike vahe kui piltlikult 10 kg pähe sajab kas 18 või 35 m kõrguselt...aga selline see vahe on.

Siiski, oluline on ka see, kui suure pindala peale kineetiline energia jaotub ning 7.62 puhul jaotub energia ka suuremale pindalale. Kui keegi oskaks viidata võrdlusarvutustele või võrdluseksperimentidele, saaksin targemaks.

mulle kui võhikule seletati 7,62 vs 5,56 vahet ikka nii, et 7,62NATO on küll võimsam, aga sihtmärgile (eriti liikuvale) on ikka tunduvalt raskem pihta saada. eriti, kui mitu lasku järjest teha. lõpuks aga loevad pihtaläinud lasud, mitte potensiaal.

- enda kogemused ainult ajateenistusest Galiliga ja 3 lasku hiina AK-st tutvumiseks.

Kineetiline energia on ka siiski tähtis. On ikka väike vahe kui piltlikult 10 kg pähe sajab kas 18 või 35 m kõrguselt...aga selline see vahe on.

Ma ei väidagi, et pole tähtis, kuid kuulide ballistika hõlmab palju enamat. Sinna alla käib nii laske moment, kuuli lend kui ka käitumine erinevates materjalides ja efekt sihtmärgile. Mõni 5.56 moon võib omada paremat läbistavust kui 7.62 moon või tekitada sihtmärgis olulisemalt suuremaid kahjustusi. Kusjuures läbistavus ja efekt sihtmärgile ei ole tingimata seotud. Kuul, mis läbistab kõik puhtalt ei pruugi vastast pikali lüüa. Sama käib moona lendu puudutavate omaduste kohta. Kuul, mille lennukaar on sirgem, ei ole tingimata täpsem. Täpsuse all pean silmas just korratavust.

vk1 kirjutas:mulle kui võhikule seletati 7,62 vs 5,56 vahet ikka nii, et 7,62NATO on küll võimsam, aga sihtmärgile (eriti liikuvale) on ikka tunduvalt raskem pihta saada..

Oma kogemustest julgen väita, et kuni lasta ei oska, tundub jah 7,62-ga tabamine raskem. Hiljem pole vahet.

Ringipõrkamiseks on M-4 kindlasti mõnusam kui AK-4.

iFly kirjutas:

vk1 kirjutas:mulle kui võhikule seletati 7,62 vs 5,56 vahet ikka nii, et 7,62NATO on küll võimsam, aga sihtmärgile (eriti liikuvale) on ikka tunduvalt raskem pihta saada..

Oma kogemustest julgen väita, et kuni lasta ei oska, tundub jah 7,62-ga tabamine raskem. Hiljem pole vahet.

Ära unusta, et meie sõjaaja kaitsevägi koosneb suures osas reservistidest, kes võibolla pole aasta(kümne)id lasknud. Sel juhul võib kaliiber määrata päris palju, tuleb uuesti laskma õppida ja kiirelt.

Mina jälle mõtlen, et kui palju laskureid tabab harjutustel silueti seda osa, kus plaat on? Ja kui suur vahe on 5.56 ja 7.62 tabamusel reies, vaagnas, õlas, kaelas, näos ...

Martin Herem kirjutas:Mina jälle mõtlen, et kui palju laskureid tabab harjutustel silueti seda osa, kus plaat on?

Harju keskmisest 60%, ma pakuks. 35% laseks üldse mööda ja 5% teeks headshotte.

Martin Herem kirjutas:Ja kui suur vahe on 5.56 ja 7.62 tabamusel reies, vaagnas, õlas, kaelas, näos ...

Profaanina pakuks, et polegi, lihtsalt sinna ei saa keegi teadlikult pihta.

Mulle aga seletasid siin targemad, et ideed võtta kasutusele nt BMP-1 on jama seepärast, et 7,62 laseb sellest läbi iga ilmaga. Jalaväelane tankitõrjujaks!

Kaitseplaati imiteerima võib sihtmärgi keskele panna A4 paberilehe ja käskida kõikidel teha rahulikult sihtides sinna X üksiklasku, siis saab kokku arvestada, kuid üle 100 m kaugusele lastes hakkab hajuvus kindlasti suuremaks minema. Soomlased üldse õpetavad pigem vööst allapoole laskma ja lähivõitluses pähe ehk näkku, sest nendes piirkondades pigem ei ole kuulikaitseplaati.

Pehme killuvesti läbimises on 5,56 muidugi parem suurema kiiruse ja väiksema ristlõike tõttu, kuid seda ainult lähedale lastes, kui kuuli lennukiirus on üle 400 m/sek, kuuli purunemine kudedes toimub siis, kui kuuli kiirus on üle 700 m/sek, mis lühematel karabiinidel tähendab kuni 50 m rauasuudmest. Lisaks on 5,56 kerge purunema puude ja kergete takistuste läbimisel, näiteks igasugu kipsplaadist vaheseintest ja autoklaasidest ning küljeplekkidest kimab 7,62x39 kuul paremini läbi, see on peamiselt kuuli ehituse küsimus, kui 5,56 on hästi koos püsiv, siis on ka läbivus hea. 7,62 NATO FMJ eht tavaline täismantelkuul läbistab ja lammutab kõige paremini kuuli suure kaalu, algkiiruse ja ehituse tõttu, näiteks M80 on vasekihiga kaetud terasmantliga pliisüdamikuga kuul.

Lähtudes järgnevast 80:20 või 70:30 põhimõttest, mille kohaselt kollektiivis teevad põhilise töö 20 või 30% koosseisust, siis pole 5,56 vs 7,62 jagamisel eriti muret. Mõni ekstreemsem arvaja on välja pakkunud, et need 80 või 70% võiks üldse varustada püstolkuulipidijatega ja siis
saaksid rohkem moona ette kanda põhilise töö tegijatele.

https://defense-and-freedom.blogspot.co ... pment.html

Seda fotot vaadates ei ole enam üldse vahet.

https://defense-and-freedom.blogspot.co ... photo.html

Kapten Trumm kirjutas:5,56 ja 7,62 moona vahe on eriti nähtav lahinglaskmistel trasseritega pimedas. Siis on silmaga näha, kui suvalises suunas need väiksed kuulid lendavad. Eriti kui puhub tuul või sihtmärgiala sisaldab puuoksi, põõsaid vms, millega kuulid kokku puutuvad.

Trasseeriva kuuli kaal on oluliselt kergem, mida kaugemale ta lendab, st põleb lennates tühjaks. Selle järgi mingeid järeldusi teha tavalise lahingpadruni kuuli kohta, no tegelikult ka..

mongol kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:5,56 ja 7,62 moona vahe on eriti nähtav lahinglaskmistel trasseritega pimedas. Siis on silmaga näha, kui suvalises suunas need väiksed kuulid lendavad. Eriti kui puhub tuul või sihtmärgiala sisaldab puuoksi, põõsaid vms, millega kuulid kokku puutuvad.

Trasseeriva kuuli kaal on oluliselt kergem, mida kaugemale ta lendab, st põleb lennates tühjaks. Selle järgi mingeid järeldusi teha tavalise lahingpadruni kuuli kohta, no tegelikult ka..

No sellises olukorras pole ju 5,56 trasseril erilist mõtet (välja arvatud see et näitab ära kust tulistatakse).

Trasseeriva kuuli kaal on oluliselt kergem, mida kaugemale ta lendab, st põleb lennates tühjaks. Selle järgi mingeid järeldusi teha tavalise lahingpadruni kuuli kohta, no tegelikult ka..

Miks siis 7,62 trasseerid suvalistes suundades ei lenda, vaid lausa ideaalset ballistilist trajektoori pidi?
Samamoodi põleb ju tühjaks ka 7,62 trasser. vahe lennu stabiilsuses on näha juba sellest hetkest kui trasseerid põlema hakkavad, lihtsalt 7,62 suurem kineetiline energia ja mass tagavad stabiilsema trajektoori ja see ei lenda esimese oksakese või mätta riivamise peale nt 90 kraadi otse üles.

Olen proovinud kunagi lasketiirus, kus laskekoha ligidal on müra summutamiseks need soome papi tükid pandud väikeste vahedega. Kui lasta sinna pihta Gaililist, siis esimesed 2-3 plaati läbib kuul otse ja siis on energia otsas, viimases plaadis on juba poole peopesa suurune auk (kuul on juba põigiti). 7,62 läheb sealt otse läbi lõpuni ja mingeid kuuli kõrvalekaldeid see tühine takistus ei põhjusta.
Võibolla pisikese kuuli efekt ongi selles, et inimest tabades muudab suunda, aga suur kuul lendab lopsti läib (ka kahest inimesest, kui üksteise taga on).

Sellest fenomenist on ka pärit rahvajutud "nihutatud raskuskeskmega" ja "suunda muutvast" AK-74 5,45 kuulist. Tegelikult, alludes analoogsetele jõududele nagu NATO 5,56 kuul, siis takistust kohates vähese energia tõttu muudab lihtsalt väike kuul kergesti suunda (näiteks soomättas ka 90 kraadi - maha lastud kuulid rikosetivad otse taevasse).