Ma ei ole pikalt suutnud seda teemat jälgida ja kergitan mütsi, kui palju siin on asjalike inimeste asjalikke argumenteeritud arvamusi, mina nii ei suuda, sest ei jaksa. Panen siia siis mõned asjad, loodetavasti inimesed, kellele need on mõeldud, märkavad lugeda.
Sang, palun pane siia või Soome kaitsevõime teemasse kõik, mis Sa tead või arvad SKJ tuletoetusrelva konkursist.
SKJ jaoks on käsirelvad üldse pseudoteema, sest peamise hävingu vastasele tekitavad kaudtuli ja muu raskerelvastus, automaat on jalaväelasele 15-150 m enesekaitserelv enne granaadiviset ja/või käsivõitlust. SKJ 1962 a automaate moderniseeritakse mõnesaja € eest kokkukäivä kaba, lambikese jaoks siiniga (ei panda 40 mm rauaalust selle külge) ning punatäpiga, igasugu ilusamad elektroonilised jupid on ainult teravama otsa võitlejatel. Automaat ja selle peal olevad jupid annavad ülekaalu peamiselt Aafrika kaameli- ja Aasia kitsekasvatajate vastu, kellel on põhirelvaks külasepa tehtud või odavalt ostetud AK. Venelaste vastu ei anna, täiendavad ainult Vremja peasaates näidatavad trofeede näitust, hoolimata sellest, kuidas konflikt lõpeb.
155 mm HE lasukomplekt maksvat uuena suurusjärgus 1000 €. Imemoon kümneid kordi rohkem, kuid neid on väike osa laskemoonast. Laskemoona komplekt 1 päevaks (DOS?) on 40-50 lasku HEd, suits, valgus ja imemoon sellele lisaks. Seega 30 päeva arvestuslik kulu võiks relva kohta olla 1500+ lasku ja 1,5+ milj €. Need on suurusjärgud. Peale 2 kuud aktiivset laskmist on keskmise haubitsa toru sile ja vajab vahetamist, siis võetakse varurelvad kasutusele ja põhirelvad lähevad remonti. SKJ vananev moon võib olla oluliselt odavam, SKJ pioneeriteenistus näeb igal aastal koledat vaeva hapneva laskemoona masslõhkamisega (on see üldse eesti keeles arusaadav?), nii et kui KaMin viisakalt küsis, võidi järjekordsed konteinerid põhja saatmise asemel hoopis Tallinna saata. Samas tasuta kindlasti mitte, sest kui kasutusaega on järgi 20 a, siis seda on päris palju. Aastas paugutatakse 1 lahingkomplekti jagu nendest relvadest, mis on aktiivkasutuses, kui EKJ hankest jätkub 3-4 aastaks, saame teada, mitu konteinerit ehk lasku üldse osteti, sest on teada lasu kaal ja palju konteinerisse mahub.
KSP ja MG 3 on juustudeks lastud, mis on loomulik, kui relvi lastakse aastakümneid. Jao KPd (mitmuses, tulejõud on kriitiline) peaksid olema sama kaliibriga kui jalaväelase põhirelv, teine kaliiber eeldab vägevat logistikat. Lätlaste uued KPd maksnud suurusjärgus 40000 € komplekt, ei ole täpselt teada, mitu varurauda, sihikut ja lindikasti komplekt sisaldab.
Kuuli läbivuse teema oli vist kusagil mujal?
Last but not least. EKJ on suutnud täpsusrelvade ja kogu täpsuslaskmise teemadel üles näidata sellist pohhuismi ja diletantlust, et tekib õigustatud ootus eeldada, et jätkatakse sama vana ja hästi sissetallatud rada. Isegi ämbrite ettelugemiseks läheks palju aega ja neid on ka aastakümnete jooksul jõudumööda kajastatud, kes on suvatsenud mõttega lugeda. Suhteliselt kindel, et EKJ käsitulirelvade vahetamise projekt annab palju tööd eesti mikksaludele ja mihkelkärmastele. Samas on mõtetu lootus, et mõni ametnik või pagunikandja minnalaskmise tõttu minna lastakse, kõik on kellegi vennapojad, sõbrad ja kursakaaslased ja üldse on ametnikke ja ohvitsere vähe ning kõik on vajalikud - kõik need vanad ja kulunud vabandused. Ajaloolise tõe huvides tuleb ära märkida, et ühegi ämbri puhul ei ole otsest metsavaslikkust märgata, tavaline hala, et raha ei ole ja aega ei ole ja inimesi ei ole ja püüdke ikka kuidagi hakkama saada aastast aastasse