www.militaar.net

Noh neid keskeas kaitseväkke astumise näiteid on küll - paraku aga ka sama kõlavaid väljaastumisi. Hannes Võrno peaks hea näide olema.
Teine küsimus küsijale on, milline on su tervis - KV-s sebitakse sellises vanuses ennast ikka staabi- või tubasele tööle.
Tegelikult, füüsiliselt on 20-stega mööda metsa trampida paljudele päris raske (no mulle näiteks on küll).

Aga vanusega läheb ka asi lihtsamaks - nt kehalised vormid lahjenevad vanuse 31 ületamisega päris tuntavalt. Enne seda oled samas vanusegrupis koos 18-22 aastaste ajateenijatega.

Pereelu ei tohiks see asi veel hetkeste väljavaadetega häirida. Samuti ei ole hullu kui pärast kooli jääks tegevteenistuse koht Tallinnast välja, lõuna-eesti oleks pigem see koht kus tahaks jätkata.
Mis puudutab tervist, siis see on hetkel väga heas seisus. Seda ei tea keegi meist kuidas on vorm 4-5 aasta pärast aga olles aastaid kontoritööd "nautinud" tahan juba ise rohkem liikuda.
Tõsi ta on, et muu kaadriga võib ehk kergelt hõõrdumist tulla kui teistest vanuse poolt üle oled aga ka ajateenistusest oli näha asjaolu, et veeblid olid ülematest paljudes asjades rohkem kogenumad ja seda tänu vanusele.
Analüüsides oma elustiili ja võrrelda seda numbriga mis passis on, siis need asjad ei taha kuidagi kokku minna. Õnneks järgmiste katseteni aega veel on. Saab mõelda ja otsustada. Militaarpisikut igatahes veel 4-5 aastat tagasi polnud, ei tea kas nüüd tuli mõistus koju või kadus see viimanegi seoses sõjakooli mõttega, seda kõike näitab ehk aeg.

Oled sa ikka kindel, et sa aktiivse kaitseliitlasena ei saa piisavalt tegevust?

Ma üht sportlikku laigulist kutti tean, kes ka tahtis noorukina ohvitseriks saada, aga lõpuks otsustas ülikoolis mingit muud asja õppida, sest KL rahuldab miltaarisu.

Arvamusi on erinevaid. Samas on kaitseväes küll ohvitsere, kes oma ohvitserikarjääri on enam-vähem samas vanuses alustanud ja tegemist on riviohvitseridega.

Selline uudis:
http://www.mil.ee/et/uudised/9975/kaits ... 5ppuritele
Lühidalt: ohvitseri ja allohvitseri õppekavade õppeaineid, saavad võtta ka mittekaitseväelased.

Ehk siis see on vähendatud versioon sellest eelmisest variandist (sain aru et seda enam ei avata?) kus kõrghariduse olemasolul sai aastaga ohvitserikoolituse läbida?

Muutus ainult, et selle "koolituse" läbimisel ei saa ohvitseri auastet?

Absoluutselt mitte.
Ühe aastane kursus oli algselt mõeldud täitmaks KV vajadusi eelkõige teatud spetsialistide osas. Insenerid näiteks. Kuid nendest pidanuks saama riviohvitserid. Sellega loodeti saada leevendust tulevaste ohvitseride kehvale värbamistulemusele.
Kuid kohe alguses kandideeris kursusele peamiselt need, kes olid varem omandanud kõrghariduse ning soovisid nüüd elukutset vahetada. Kuna kolm aastat õpinguid ei meelitanud juba kõrgharidust omavaid inimesi KVÜÕAsse õppima, siis oli ühe aastane kursus ka selleks sobiv lahendus. Oluline on ka see, et lõpetajad said JV eriala rühmaülemaks (SA kompanii ülem) ning eriala (TT, Log, Pion jne) tulnuks järgmise kolme aasta jooksul omandada. Seda ka etapiti.
Pärast kolme kursust läks olukord värbamises aga paremaks. Eks seal oli erinevaid põhjuseid, kui õpinguid alustanute arv lubas täita KV vajadusi. Ja põhimõtteliselt on nii läinud ka järgmistel aastatel. Seepärast polnud enam ühe aastasel kursusel vajadust. Vastasel juhul võinuks ju täielikult sellisele süsteemile üle minna.
1 aastane kursus pandi lukku vist 2013. Kui vajadus tekib, saab jälle avada. Täna ei ole vajadust.

Tänane muudatus on minu hinnangul veidi ka varasema tegevuse ametlikuks vormistsamine. Ja ka selguse loomine. Ka siiani käisid kaitseliitlased võtmas erinevaid osi ohvitseri koolitusest. Peamiselt taktikas loomulikult. Nüüd on see ametlikult võimaldatud kõigile ... kuigi ma saan aru, et KVÜÕA siiski valib, pidades silmas riigi vajadusi ja oma ressursse. Küllap siis on vajadust, sest mingi "kõrgharidusasutuse linnukese" pärast seda KVÜÕA-l minu teada vaja ei ole.

Aha saan vist aru, tänan selgitamast.

Samas kuulsin linna peal jutte, et see aasta oli kadetikandidaate vähem kui kadetikohti, kas see vastab tõele?
Kui vastab, siis kas see ei ole veel vajadus seda aastast koolitust uuesti avada?

Kandidaat vs koht seisu ma isegi ei tea täpselt. Seal võib vaielda, kes on kandidaat. Kas see, kes toob paberid sisse, ilmub kohale või teeb kõik katsed positiivselt ...
Minu teada ei võetud kõiki kohti napilt täis. Ja see oli kindlasti põhjusel, et polnud piisavalt palju vastavaid kandidaate.
Samas ei mängi rolli niivõrd alustajate arvu, kuivõrd lõpetajate arv. Mul ongi eelnev postitus vigaselt sõnastatud (kirjutatud ka): Eks seal oli erinevaid põhjuseid, kui õpinguid alustanute arv lubas täita KV vajadusi. Peaks olema ... KUID õpinguid alustanute ... Ja tegelikult mõtlesin, et prognoositud lõpetajate arv.
Selle aasta alustanute põhjal on lõpetajate prognoos serva peal.
Ühe aasta pealt otsuseid tegema ei hakata.
Ja ega see ühe aastane ka väga lihtne tegevus pole. Vaja on õpperuume, õppejõude ... KVÜÕA koormus on hetkel üsna suur ja seal tänaste jõududega palju juurde ei kombineeri.
Muuseas ka Läti katsetas kunagi 1-e aastase kursusega ... tänaseks ammu loobunud.
Kuid Lätil ja Leedul on kogu õpe üsna palju erinev. Neil on tegemist ülikooliga võrreldes meie rakenduskõrgkooliga. Nende nelja aastaga lõpetav ohvitser spetsialiseerub diplomaatiale, majandusele ja tehnikale vms. Vähemalt Leedus. Ja relvaliigi õpe (pion, TT, STVP jne) hakkab neil alles pärast ülikooli lõppu üksuse relvaliigi koolis. Tulenevalt ülikooli staatusest on nõudmised õpetamisele ka veidi erinevad (akadeemilisemad).
Lõppkokkuvõttes on Leedu-Läti ohvitserid teoreetiliselt akadeemilisemad ja Eesti omad teoreetiliselt rakenduslikumad.

KV luurekeskuse ülem kolonel Rosin andnud intervjuu, kus mainib, et tulevikus peavad ohvitserid olema juba algõppest alates küberohtudest teadlikud.
https://www.fifthdomain.com/2017/11/21/ ... education/

Veidi ajalugu ja reservohvitseride tegevuse algaaastatest
https://arvamus.postimees.ee/4319151/pe ... aine-nimel

Üks pilt tulevikust, 50+ uut rühmaülemat

http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58517

Avaldan tunnustust teles jooksvale Sõjakooli reklaamile. 25 aastat noorema minu võinuks see akadeemia poole kallutada

Umbes sama klipp aga TV jaoks natuke lühemaks miksitud - https://www.facebook.com/kaitsevaeakade ... 833328113/

Kaitseväe akadeemias oli sel aastal rekordiline vastuvõtt ja konkurss. Põhikursustel hakkab õppima 86 kadetti ja maaväe keskastmekursusel 30 kuulajat.

URR kirjutas:Kaitseväe akadeemias oli sel aastal rekordiline vastuvõtt ja konkurss..

Ja millise araabia numbrikombinatsiooniga siis väljendub ka selleaasta "rekordiline konkurss"

Et esimene vastuvõtt ju, kus jangsterid KV eripensioniga enam arvestada ei saa - no topelt huvitav noid nummereid näha

Borja kirjutas:

URR kirjutas:Kaitseväe akadeemias oli sel aastal rekordiline vastuvõtt ja konkurss..

Ja millise araabia numbrikombinatsiooniga siis väljendub ka selleaasta "rekordiline konkurss"

Aus küsimus, aga sellele on keeruline lihtsalt vastata. Vastuvõttu KVAsse iseloomustab valem: a>b>c>d>e, kus a on nende hulk, kes üldse kandideerivad, b on nende hulk, kes tulevad katsetele, c on nende hulk, kes katsed positiivse tulemusega läbivad, d on nende hulk, kes tegelikult õppima asuvad ja e on nende hulk, kes kooli lõpetavad. Oma roll on veel muutujatel F-õppekohtade arv KVAs ja G-Kaitseväe aastane nooremohvitseride vajadus. Ideaalmaailmas G=e ja F=d, aga päris maailmas ei tea keegi, kui suur on e-d.
Statistikas näidatakse reeglina tulemust a:F, sest see on kõige ilusam. Sel aastal c>F ehk oli neid, kes vastasid nõuetele, aga jäid lati alla, sest kohad said täis. Seda ei juhtu sugugi igal aastal. Ametlik statistika tuleb oma ajal.
Sel aastal õppima asunud veel saavad eripensioni.