Kevadtorm 2016

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ints999 muljed ja tommy lingitud postimehe eduraport on päris lahedad üheaegselt lugeda :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas man21 »

See, et süüviti lähenetakse ja püütakse ka realistid olla, julgustab. Jõudu, kõigile osalistele!
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Kasutaja avatar
M.R.
Liige
Postitusi: 181
Liitunud: 19 Veebr, 2015 19:33
Asukoht: Anelema
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas M.R. »

Tervitused!
Mõned tähelepanekud Läänetormilt (pigem Läänetolm :D ) ka minu poolt.
Kasutasin siis seekord G3e, et selle relva hingeeluga ennast kurssi viia. Kui ma siiamaani olen kaptenihärra kriitikasse kriitiliselt suhtunud, siis paraku pean tunnistama et herr Trummil on paljuski õigus olnud. Läksime kohe esimese asjana laskma ja ca 30st relvast 4 tõrkus (puhtad ja just laost kätte antud)... Minu relv (täiesti suvaline laorelv) lasi 100m peale kuskil 4-5 MOA tihedusega, mis minu jaoks tähendab :wall: Kõrval oleval mehel oli tihedus parem, kuskil 2-3 MOAd, aga ainult tõrge tõrke otsa ja lasketesti ei saanudki sooritada. Üks veider tähelepanek enda relva suhtes - kui tavaliselt läbistab kuul märklauda ikka nii, et karvane on lehe tagumine pool, siis minul oli karvane lehe esimene e. sisenemise pool... Ehk targemad oskavad seletada, aga teistel sellist asja ei märganud. Edasi läks asi ainult hullemaks, sest tentidega mööda kruusateid sõites koguneb kogu tolm loomulikult kasti st. relvadesse, silma ja kuhu iganes. Minul oli vaja ühel ülesandel sooritada 2 lasku ja peale esimest tõrge ehk siis surnud, sest relv tolmune ja kiilus kinni :shock: Metsas ei ole tõesti iga hetk aega teda puhastada, eriti kui tempo on kasti/kraavi/kasti! Ühesõnaga hakkas mullegi tunduma, et kas see on ikka see relv, mille kohta üteldakse et käib küll...?
Teine tähelepanek seoses tentidega - soomusteemas on eelkõige silmas peetud soomuse vastupidavust ja muid omadusi, aga soomukis on lootus ka pisut vähem tolmuseks/märjaks/mustaks saada, mis oluliselt paradab reageerimiskiirust, relvade toimimist ja valmisolekut. Mulle hakkas see tunduma soomuki puhul ühe argumendina, mida võiks arvesse võtta!
Muidu oli vahva nagu alati :P
Jõudu kõigile foorumlastele!
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas Madis22 »

Paar-kolm mõtet:

Laost ei pruugita sugugi anda puhtaid ja töövalmis relvi, vaid võib ka sattuda selliseid, mis alles paksult konservmäärdega koos. Mõistlik oleks olnud relvad kõigepealt osaliselt lahti võtta, kahurimäärdest puhastada ja korrektselt õlitada. Tahad õppida relva hingeelu tundma, õpi tundma ja kõrvaldama selle võimalikke tõrkumise põhjuseid.

Taktikalisel liikumisel oleks mõistlik tendi servad üles rullida. Niiviisi tekib nähtavus ümbritsevale ja ei teki nii lihtsalt ka tolmukoti effekti.

Ajateenijana "maailma kõige tõrkekindlamate ja igasuguses s*tas töötavate" relvadega toimetades õpetati meid kastis sõites hoidma relva vintraua suuet ja salvepesa peos (kaks kätt relva küljes), et tolm sealt kaudu sisse ei pääseks. Tõrkusid teised sellest hoolimata.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas HeiniR »

Minu relv (täiesti suvaline laorelv) lasi 100m peale kuskil 4-5 MOA tihedusega, mis minu jaoks tähendab
Nagu ksf Madis22 juba mainis, siis laost antakse sageli välja seisnud või kasutamata relvi jne. Olen teinud mitmeid sisselaskmisi nii AK4 kui M16-ga ja põhimõtteliselt on see tavaline "probleem". Lahendatakse tulemuste vaatlemisel/võrdlemisel sihiku(te) sättimisega.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas alban »

Olles üksuse liige, millel eelmise aasta lõpul ja selle alguses uued relvad välja jagati, siis oskan kogemusest kinnitada, et nad olid konserveerimismäärdega paksult koos ning enne laskmist oleks pidanud nad ära puhastama. Teise probleemi tingib kasutajatae puudulik väljaõpe. Tüüpiliselt jätab keskmine kaitseväelane ja -liitlane oma relva liiga märjaks. Mida rohkem on seal õli küljes seda rohkem ta tolmu enda külge kogub kuni see kõik kitiks muutub. Viga ei ole relvas vaid selle kasutajas. Relvaõpet läbiviivad isikud peavad ka peeglisse vaatama ning mõtlema kas olulisem on anda edasi relva TTA või selle kasutamise oskus.
Kasutaja avatar
M.R.
Liige
Postitusi: 181
Liitunud: 19 Veebr, 2015 19:33
Asukoht: Anelema
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas M.R. »

Hmm, väga huvitav. Tundub et allohvitserid siis ei teavita koosseisu sellest, et relv tuleb enne tiiru minemist uuesti üle kontrollida. Olles ise üle 2 dekaadi relvadega seotud olnud, ma sellist näpukat omale ei lubaks :D
Pigem oli jutu eesmärk, et tõrkeid tundus mulle tõesti paljuvõitu ja sellises tolmus (tendid sai kohe peale esimest laksu üles keeratud, aga auto tagaotsas see olukorda suurt ei muutnud) ei ole ma Maarjamaal enne ka pidanud sahmima. Tavaliselt on ju külm ja vihmane. Relva sai ikka jõudumööda tolmu eest kaitstud kuid tulemus sai selline nagu ta sai. Võibolla tõesti halbade asjade kokkusattumus, aga sõjaolukorras kipub see enda ja teiste elude kahjuks mõjuma, mida me endale lubada ei tohiks :dont_know:
Unustasin ennem tänada Tartukaid, kes tegid väga huvitavat ja asjalikku vastutegevust!
M.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas Martin Herem »

Äkki tuleks kohe uus teema teha, kuid kuna siin küsiti siis vähemalt esialgi siia.
Triaažist. Küsisin eksperdilt (viidates foorumile). Vastus põhimõtteliselt järgmine.

Triaaži tehakse igas etapis. Kuid tegelikult võib ka vahepeal teha, kui on muutusi seisundis.
Seda õpetatakse juba sõdurile. Selleks on igale sõdurile antavas esmaabijuhises ka vastava skeem ja SBK-s vastav õpe. Loomulikult erineb sõduri tehtud triaaž meediku tehtud triaažist ja see omakorda kas on tehtud põllul, med väliüksuses või haiglas. Triaaži süsteeme on väga palju erinevaid ja nad ongi mõeldud kasutamiseks erinevatel tasandistel. Näiteks see, mida me õpetame sõduritele on mõeldud kasutamiseks masskannatanute situatsioonis esmase triaažina, et selgitada välja kõige eluohtlikud esmased tapjad (katastroofiline verejooks, hingamisteede sulgus, teadvuse häire jne). Triaaži tulemusena peab tekkima ülevaade, et kes vajab kõige kiiremat käsitlemist ja ka transpordi prioriteedid. Me õpetame ka seda, et sõjaväljal tuleb teha triaaž ka ühe kannatanu olemasolul, sest üle vastutusala tekib üksikuid palju ning selle abil saab otsustada kuhu saata esmane evakuatsioon, näiteks.
Ekspert ei nõustu väitega, et mil.ee fotodel, on tegemist tavalise õnnetusega. Esiteks sattusid pildile enamasti tsiviilkannatanud, kuna ajakirjanikud jälgisid põhiliselt seda ühte juhtumit. Samas olid tsiviilkannatanute legendideks laskevigastused ehk samad vigastused mis tekivad ka sõduritel. Antud stsenaariumi valguses viisime kliinikumis läbi ka õppepäevad, kus õpetasime laskevigastuste ravi spetsiifilisi küsimusi, aga ka traumaeeskonna tööd ja tegutsemist suure hulga kannatanute üheaegsel käsitlemisel. Ükski nendest teemadest ei ole tsiviilis väga tihti õppe teemaks ja sellist harjutust (traumameeskonda) viidi nii suures ulatuses praktiliselt läbi esmakordselt.
Loomulikult KT raames ei olnud see meie poolt põhiline eesmärk. Põhiline huvi oli siiski üksuste vaheline info ja patsientide liikumine rindelt ehk ohualast meditsiiniüksusesse ja sealt edasi tsiviilhaiglasse. Milliste probleemidega me kokku puutume info ja käskude edastamisel erineva alluvusvahekorras olevate üksuste vahel ning üleminekul mil/tsiviil.
Lisas ka slaidi, kus triaaži tegemise skeemid.
Esimene on see mida me õpetame sõduritele ja mis on mõeldud kasutamiseks esmase kiire ülevaate saamiseks ja teisel slaidil süsteem mis on mõeldud kasutamiseks näiteks SiPus- meediku poolt. Teisesel triaažil võib meedik ka välja arvutatud astet ühe võrra muuta, lähtudes oma kliinilisest kogemusest, näiteks roheline kollaseks või punane kollaseks.
Meie triaaži skeemid pärinevad NATO STANAG-st ja on MilMIMMS-i süsteemi osad, seega nende kasutamine on NATO riikides üldlevinud. Tsiviilis on hetkel kasutusel erinevaid süsteeme ka esmase triaaži osas, aga nad on lähiajal (juunis 2016 teeb KVÜÕA esimese kursuse 3 suurema kiirabi ettevõtte instruktoritele ja nemad hakkavad selle süsteemi järgi edasi koolitama oma töötajaid) ühtlustamas oma haiglaeelset etappi meie süsteemiga, seega hakkavad kasutama sama skeemi mis meie.

Ehk siis triaaži teeb ka sõdur ja tehakse mitu korda. Esimese skeemi järgi, saaks sellega isegi ... mina hakkama :)
Manused
triaaž.jpg
Triaaž 2.jpg
Triaaž 2.jpg (82.84 KiB) Vaadatud 4881 korda
kuido20
Liige
Postitusi: 3325
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas kuido20 »

alban kirjutas:Olles üksuse liige, millel eelmise aasta lõpul ja selle alguses uued relvad välja jagati, siis oskan kogemusest kinnitada, et nad olid konserveerimismäärdega paksult koos ning enne laskmist oleks pidanud nad ära puhastama.
Mis takistas relva eelnevat puhastamist ?
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas alban »

kuido20 kirjutas:
alban kirjutas:Olles üksuse liige, millel eelmise aasta lõpul ja selle alguses uued relvad välja jagati, siis oskan kogemusest kinnitada, et nad olid konserveerimismäärdega paksult koos ning enne laskmist oleks pidanud nad ära puhastama.
Mis takistas relva eelnevat puhastamist ?
Me puhastamine nad relvaõppe käigus ja enne esimest tiirulaskmist konservandist ära, sama peaks põllul tegema.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas Martin Herem »

KT-l toimus veel üks edasiminek. Nimelt viidi läbi infoopse "siniste" vastu. Väga lühidalt on sellest juttu viimases Sõdurilehes ehk Tormi Hääles.
Kas mõni "sinistest" oskab äkki kommenteerida? Mitte et ma antud õppuste IOst midagi ei teaks ...
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas kaur3 »

kaur3 kirjutas:Kol Herem, see on tõesti huvitav teema.
Täna liituvad õppusega Kevadtorm Tartu ülikooli kliinikum, Tartu kiirabi ja Eesti päästemeeskonna meditsiiniline rühm, et harjutada omavahelist koostööd ja tegutsemist suurõnnetuste korral.
http://www.mil.ee/et/uudised/9199/kevad ... ja-kiirabi
2014. aastast tegutseb Eestis kokku 11 kiirabiasutust varasema 24 asemel, nende hulgas on ka SA TallinnaLastehaigla, mis ei ole operatiivarvestuses. Viis suuremat kiirabiasutust on Tartu kiirabi (23 brigaadi), Tallinna kiirabi (22 brigaadi), Karell kiirabi (18 brigaadi), PERHi kiirabi (14 brigaadi) ning Pärnu Haigla kiirabi (9 brigaadi). Teistest asutustest osutavad kiirabiteenust Narva Haigla (4 brigaadi), Kuressaare Haigla (3 brigaadi), Lõuna-Eesti Haigla (3 brigaadi), Tõrva Tervi­sekeskus (3 brigaadi), Valga Haigla (3 brigaadi) ning Tallinna Lastehaigla (1 brigaad).

2015. aasta 15. juuni seisuga töötab riigis kokku 102 kolmeliikmelist kiirabibrigaadi. Kiirabi­ arstibrigaade on 21, ülejäänud on õebrigaadid. Arstibrigaadide hulka kuuluvad ka kuus reanimobiilibrigaadi, kolm Tallinnas ja kolm Tartus.
http://www.terviseamet.ee/tervishoid/ki ... dajad.html
Erakorralise meditsiiniabi osutamine on erinevates haiglaliikides tagatud erineval tasemel lähtuvalt kohustustest ning ravi- ja diagnostikavõimalustest. Vajadusel suunatakse haige madalama tasemega haiglast kõrgema tasemega haiglasse.
Eestis on praegu kolm regionaalhaiglat (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla). Tallinna Lastehaigla osutab erakorralist meditsiiniabi ainult lastele. Keskhaiglate (Pärnu, Ida-Viru Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla) EMO töös ei peaks olema võrreldes piirkondliku haigla EMOga suuri erisusi osutatava abi tasemes välja arvatud haigla liikide nõuetest tulenevalt teatud erialaspetsialistide (näiteks kardiokirurg, neurokirurg) konsultatsiooni- ning ravivõimaluste puudumine. Kesk- ja piirkondliku haigla EMOd erinevad hädaolukorra ning kriisipuhuse käitumise ja valmisoleku nõuete poolest.
III astme EMO on piirkondlikus haiglas. Iseloomulikuks on suur teeninduspiirkond, kuna terve Eesti on jaotatud Tartu ja Tallinna regionaalhaiglate vahel. Seetõttu on ka haigete kontingent tõsisem kui ülejäänud taseme EMOdes, kuna sisaldab madalama astme EMOdest edasi saadetud haigeid või otse kiirabi poolt vastavalt tegevusjuhisele kõrgemasse etappi transporditud haigeid. III astme EMOst ei puudu ka tavapärased erakorralised haigestumiste/traumadega patsiendid.
III astme EMOs peab ööpäevaringselt olema valves vähemalt 4 arsti, kellest vähemalt kaks on EM arstid. Ööpäevaringselt peab olema tagatud radioloogi valve ning laboriteenistus. Vajadusel peab limiteeritud aja jooksul olema tagatud kõikide arstlike erialade konsultatsioon EMO patsiendile.
Haiged võtab osakonda vastu ning haigete jaotust erinevate tsoonide vahel reguleerib ööpäevaringses triaaživalves olev eriväljaõppe saanud EM õde.
Arstide optimaalne töökoormus erakorralise meditsiini osakonnas sõltub patsiendi tiraaži- kategooriast (tabel 4), olles keskmiselt 16-20 haiget ööpäevas. Optimaalne koormus paralleelseks käsitlemiseks ühele arstile on 1 punane või 2-3 oranži või 5 kollast või 8 rohelist haiget.
EMO patsientide tiraažikategooriad

Punane
Eluohtlik seisund, vältimatu, kohene abi, “ülikiire abi”

Oranž
Potentsiaalselt eluohtlik seisund, “kiiret abi vajav”

Kollane
Mitteeluohtlik, kuid edasilükkamatut abi vajav seisund

Roheline
Mitteeluohtlik seisund, ei vaja kohest abi
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... gukava.pdf
Kuidas meie EMO süsteem, kuhu KT2016 ajal jõudsid kannatanud, suudaks toimetada Debaltsevo ja Ilovaiski lahingute mahtudega? KT2017 teema? Kas õige vastus oleks, et me ei lase end lollilt kotti võtta?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuidas meie EMO süsteem, kuhu KT2016 ajal jõudsid kannatanud, suudaks toimetada Debaltsevo ja Ilovaiski lahingute mahtudega? KT2017 teema? Kas õige vastus oleks, et me ei lase end lollilt kotti võtta?
Ilmselt jõuab peagi kohale tõsiasi, et rahuaja põhimõtete järgi optimeeritud tsiviilmeditsiin sõjaoludes kaua ei tantsi.
Küsimus on lihtsalt selles, et taolisi probleeme, kust võtta sõja-ajal arste või õdesid (või medikamente) meil pole siiani meditsiini planeerimisel arvesse võetud.
Tänagi on tsiviilmeditsiinis tekkinud katastroofiline järjekorratamine (jällegi ressursi nappusest).

Valgustavat lugemist trendidest:

Lk 21 on otse öeldud:
On ilmselge, et paljud haiglad on liiga suured. Haiglates on liiga palju voodeid, aga ka operatsioonisaale, sünnitusvoodeid, radioloogia laboratooriume jne.
Siit pole keeruline järeldada, et liiga palju on ka arste, õdesid, sanitare, meditsiiniriistu, medikamente jne - egas need voodid seal üksi seisa.

http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/ ... VA2000.pdf
Sõnu "sõda", "lahing" jne ei leidu 108 leheküljel ainsatki korda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas A4 »

Ega siin muud loogilist, jõukohast ja reaalselt teostatavat lahendust sellele ei ole, kui et suure kriisi või sõja korral peab kogu tervishoiusüsteem teatud signaali peale tühistama kõik plaanilised operatsioonid ja protseduurid ning selliste teenustes pakkumise, mis tegelikult on ravitavad ka patsiendi poolt ise koduste vahenditega – just sellised asjad neelavadki lõviosa kogu Eesti (ja kõikide teiste riikide) tervishoiusüsteemide rahuaegsest töömahust, just selliste asjade pärast need ravijärjekorrad ongi. Pool aastat põlveoperatsiooni oodanud inimesele või pensionäridest hüpohondrikule selline asi kindlasti ei meeldi, aga seeläbi vabaneb automaatselt tohutu ressurss voodikohtade, tööjõu, töömahtude ja ka osaliselt vajalike medikamentide näol. Riigi asi on siin planeerida haiglate omavahelist tööjaotust, töömahtude ja patsientide ümbersuunamist rohkem ja vähem parajasti koormatud haiglate vahel jne. Kõik juriidilised võimalused selliste lükete tegemiseks on uue Riigikaitse seadusega tekitatud, vaikne planeerimistöö käib – parem hilja, kui mitte kuidagi.

Lisainimeste vajadus – arste ja õdesid meil erinevalt väidetavast voodikohtade ülejäägist tegelikult ei ole, sest meie avalik-õiguslik haiglavõrk konkureerib meditsiinipersonali üle mitte ainult erakliinikutega, vaid ka välismaaga. Lisapersonali vajadus kriisi või sõja korral on ilmne. Üheks lahenduseks on kindlasti välismaal töötavate arstide tagasikutsumine või pigem nende endi vabatahtlik kojunaasemine häda korral (vähemalt teatud osa arstide puhul), seda enam, et päris kriisi käigus saadud oskused ja kogemused on meditsiinimaailmas kullahinnas. Teine võimalik lisapersonali allikas – Tartu Ülikoolis ja tervishoiukõrgkoolides õpib pidevalt sadu, kui mitte tuhandeid tudengeid, kellel on selja taga mitu aastat õppimist ja praktikat, ja kellest kohe-kohe saavad kvalifitseeritud ja raviloaga arstid ja õed. Mina ei näe sisulist takistust sellele, et seda kontingenti ei saaks kasutada kriisi ja sõja korral inimeste ravimiseks või vähemalt abipersonalina n-ö päris-arstide ja -õdede koormuse vähendamiseks. Jah, kindlasti teevad need inimesed kogenematusest palju vigu (sh fataalseid), kuid 10 ravivigade tõttu surnud Eesti inimest on sellises olukorras väiksem pahe kui 100 hukkunut, kes ei saanud inimeste puudumisel ei kvaliteetset ega vähemkvaliteetset arstiabi.

Ilmne lisainvesteeringu vajadus on siin ilmselt ravimivarude suurendamiseks – teatud ulatuses saab ilmselt toetuda ravimifirmade laoseisudele, kuid need pole väidetavalt eriti suured, st. ravimeid ladustatakse pikaajaliselt vähe, pigem suunatakse need kiiresti „tarbimisse“.

Loomulikult pole need tulemused, mis annaksid 100-protsendilise tervishoiusüsteemi toimimise suure konventsionaalse sõja korral, aga ega teine variant olekski kümnete ja sadade miljonite kütmine täiendavate (varu)haiglate loomiseks või olemasolevate laiendamiseks ning täiendavad riiklikud tellimused arstide ja õdede koolitamiseks ja tööl hoidmiseks, kellel kokkuvõttes poleks vähemalt rahuajal eriti suurt töökoormust – kuid mille maksumaksja peaks ikkagi täiendavalt kinni maksma. Arvestades seda, et tervishoiukulud on oma 12%-iga juba täna üks suurimaid riigieelarve kululiike, siis ma eriti ei panustaks selle peale, et on üldse võimalust või poliitilist tahet kellegi või millegi muu arvelt neid kulusid suurendada. Teine variant on teha seda tänase rahuaegse tervishoiueelarve seest, kuid see tähendaks nende neetud ravijärjekordade veelgi pikemaks venitamist, mida sa nendele tõbistele kodanikele maha ei müü – valija tahab valimistel ikka ju saada rohkem, paremat, kiiremat ja odavamat arstiabi, mitte vastupidi.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kevadtorm 2016

Postitus Postitas Lemet »

Pool aastat põlveoperatsiooni oodanud inimesele või pensionäridest hüpohondrikule selline asi kindlasti ei meeldi, aga seeläbi vabaneb automaatselt tohutu ressurss voodikohtade, tööjõu, töömahtude
Väga ei päde see jutt, nagu oleks sealt võimalik mingeid määratut ressurssi vabastada, peale põlveoperatsiooni on tavapäraselt neljandal-viiendal päeval kojusõit...
Teine võimalik lisapersonali allikas – Tartu Ülikoolis ja tervishoiukõrgkoolides õpib pidevalt sadu, kui mitte tuhandeid tudengeid, kellel on selja taga mitu aastat õppimist ja praktikat, ja kellest kohe-kohe saavad kvalifitseeritud ja raviloaga arstid ja õed
Aastal 2007 olid arstiteaduskonna erialad põhiõppes...


Arstiteaduse eriala
Hambaarstiteaduse eriala
Proviisori eriala

Tänaseks on lisandunud erialadena Kehaline kasvatus ja sport ning füsioteraapia

Kahtlane, kas hambaarstist või rohusegajast või kehalise kasvatuse eriala lõpetanust nüüd sõjameditsiinis väga võrdväärset abi on...
Viimati muutis Lemet, 18 Mai, 2016 13:46, muudetud 1 kord kokku.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist