Kaitseväelaste pahandused ja "pahandused" (politsei, kohus)

[Lemet]

Leo Kunnas: ka kaitseminister Jüri Luik peaks tagasi astuma (8)

Leo Kunnas

EKRE kaitseministrikandidaat 

   

Kaitseminister Jüri LuikFoto: Priit Simson" rel="nofollow" target="_blank" itemprop="contentUrl" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; background-color: transparent; color: rgb(34, 34, 34); text-decoration: none;">Kaitseminister Jüri LuikFoto: Priit Simson

Nädal tagasi avaldas grupp ajakirjandustudengeid andmebaaside lekkel põhineva artikli distsipliinirikkumistest kaitseväes. Pärast seda järgnes samal teemal veel mitu lugu, millest järeldub, et distsipliin on alla käinud.

Kaitseväe juhtkond vaikib. Vastamine jäeti peastaabi pressiosakonna nooremohvitseri hooleks. Vastus oli puhtformalistlik - riigi julgeolekut puudutavaid dokumente avalikuks ei saanud. Ka kaitseminister Jüri Luik kinnitas üle, et riigisaladusi pole lekkinud.

Mida on kavas distsipliini tugevdamiseks ette võtta? Avalikkus ootab sisulist vastust. Seda pole.

Olukord ei ole uus. 1990. aastate alguses olid distsipliinirikkumised - joomine, väejooksud ja muu - täiesti tavalised. Tõsi, kanep ja muud narkootikumid olid siis veel haruldus. Polnud midagi imestada, kui Kalevi pataljoni ajateenijad sõitsid soomustransportööriga viina tooma. Kõike juhtus.

Toonastelt tegevväelastelt nõudis väga suuri jõupingutusi, et sellest bardakist jagu saada. Minulgi oli Lahingukooli ülemana võimalus anda selleks oma panus. Kaheksa- või isegi kümnetunniste teenistuspäevadega poleks seda teha suudetud.

Tagasi 90-ndatesse

Kui lugesin purjus kaitseväelasest, kes võttis viina järele minekuks omavoliliselt kaitseväe sõiduki, ajas selle kraavi ja põgenes sündmuskohalt - siis tuli tuttav tunne, et see kõik on kunagi juba toimunud. Kas tõesti on 2010. aastate kaitsevägi ringiga taas 1990. aastate algusesse tagasi jõudnud?

SAMAL TEEMAL:

EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas: ei ole vaja konsensuslikku ringkäendust ministeeriumi ja peastaabi vahel (54) 09.11.2018Jakko Väli: kolm suurt mädapaiset maksumaksja turjal - Kaia Iva, Urmas Reinsalu ja riigikaitse (270) 06.08.2018

Nõrgal distsipliinil on tavaliselt lihtne põhjus - tegevväelaste hoolimatus. See võib väljenduda kahel viisil. Esiteks, kui neid lihtalt pole kohal, ehk nad teevad teenimise asemel kaheksast viieni tööd. Teiseks, kui nad on kohal, aga vaatavad läbi sõrmede.

Kaitsevägi on muutunud tsiviilasutuseks. Tsiviilasutuses määrustikud ei kehti. Ülematel on väga raske alluvatelt midagi nõuda.

Teened vaikimise eest

Kindral Riho Terrase ametiajal pole kaitseväe distsiplinaarprobleemidest kuigi palju räägitud. Seda on tehtud vaid siis, kui muud võimalust pole, näiteks salakaupa vedanud mereväelaste tollis vahelejäämise korral. Maine ja väljapoole suunatud imago on tõstetud sisust tähtsamaks.

Ei saa öelda, et see poleks ära tasunud. Kindral Terras on esimene kaitseväe juhataja, kes ülendati rahuajal enne oma teenistusaja lõppu täiskindraliks. Vabariigi aastapäeval anti kaitseväe juhatajale, tulevasele kaitseväe juhatajale ning tulevasele peastaabi ülemale vastavalt esimese, teise ja kolmanda järgu Kotkaristi ordenid, justkui oleks tegu olümpiamängude medalikolmikuga. See on ju groteskne. Nagu elaksime banaanivabariigis. See oleks groteskne ka ilma peastaabi operatiivosakonnas tegutsenud riigireetur Deniss Metsavase ning distsipliiniprobleemideta, millest praegu juttu.

Kes on selle farsi taga? President ju ei ülenda ega anna autasusid omast peast. Esildised kaitseväe juhtkonna ülendamiste ja autasude kohta teeb kaitseminister.

Kas väjavahetamise tingis relvatehing?

Kui käesoleva aasta jaanuaris määrati varakult paika järgmine kaitseväe juhataja, tekkis mul küsimus - miks seda tehakse? Kunagi varem ei ole uut kaitseväe juhatajat ametisse määratud nõnda vara - natuke vähem kui aasta enne vana juhataja ametiaja lõppu.

Kuna Eesti Ekspress sahistas võimalikust mõne viimase aja relvatehinguga kaasnenud altkäemaksuvõtmisest, oletasin, et seda on vaja mingi jama ennetamiseks. Kui kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov lahkus suvel järsku ametist ning siirdus USAsse suursaadikuks, polnud raske mõista, et jama peab olema üpris suur.

Samal päeval, kui tuli ilmsiks, et kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas on pikka aega tegutsenud riigireetur, helistasin kunagisele peastaabi ülemale brigaadikindral Alar Lanemanile. Olin viis aastat operatiivosakonna ülem, suurema osa sellest ajast tema alluvuses.

Küsisin kõigest ühe küsimuse: „Ütle, mitu päeva oleksime veel ametis olnud, kui keegi mu alluvatest oleks riigireetmise kahtlusega kinni peetud?"

Kindral Laneman vastas, et ta poleks käskkirja ootama jäänud, vaid ise lahkumisavalduse esitanud. Minu asutus, minu vastutus. Mida muud oleksin võinud isegi teha?

Hermann Simmi juhtum lõi väga ohtliku pretsedendi. Mitte keegi ei vastutanud, ei astunud tagasi, kedagi ei vabastatud ametist. Justkui oleks riigireetur Simm tegutsenud vaakumis - ise ennast ametisse määranud, juhtinud ja ka kontrollinud.

Kehitatakse õlgu

Kas sama muster kordub? Deniss Metsavase kinnipidamisest on möödunud juba üle kahe kuu, aga midagi pole toimunud. Kedagi pole ametist vabastatud, keegi pole teenistusest lahkunud, kedagi pole karistatud. Metsavase puhul ei olnud ju tegu sekretär-referendiga, kes salajasi dokumente kõrvale toimetas, vaid vanemohvitseri, suurtükiväe inspektoriga, kes vastutab kogu sõjaaja kaitseväe tulejõu planeerimise eest. Pole siis ime, et tulejõudu nõnda vähe on.

Kuidas olekski võimalik karistada näiteks praegust peastaabi ülemat, kui ta on juba ammu ette määratud järgmiseks kaitseväe juhatajaks? Küsimus ei ole selles, kas kindralmajor Martin Herem on hea või halb mees kaitseväe juhatajaks, ta oli lihtsalt peastaabi ülem sellal, kui selles asutuses pandi toime kõrgetasemeline riigireetmine. Kas täna avalikkuse käsutuses oleva info valguses on kaitseminister Jüri Luigel võimalik väita, et tal ei olnud Heremi kaitseväe juhataja ametisse nimetamise hetkel peastaabis tegutsevast riigireeturist aimugi? Tundub see usutav?

Ilma õiglaste, väljateenitud kiituste ja karistusteta pole distsiplineeritud sõjaväge võimalik luua. See ei käi ainult reameeste ja allohvitseride kohta. Kõige enam ja eriti puudutab see kaitseväe juhtkonda. Kuna kaitseväe juhataja on kaitseväe korralduse seaduse järgi kaitseministri alluv, on kaitseväe juhtkonna distsiplineerimine tema, mitte kellegi teise ülesanne.

Kaitseminister Jüri Luik ei ole sellega toime tulnud, vastupidi - juhtimine on muutunud groteskseks farsiks, kus kiidetakse ja ülendadakse tegude eest, mis seda ei vääri, aga karistamisväärsed teod ja tegematajätmised jäetakse karistamata. See on ka põhjus, miks ta peaks tagasi astuma.

Aitäh!

Kriku

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vabariigi aastapäeval anti kaitseväe juhatajale, tulevasele kaitseväe juhatajale ning tulevasele peastaabi ülemale vastavalt esimese, teise ja kolmanda järgu Kotkaristi ordenid, justkui oleks tegu olümpiamängude medalikolmikuga. See on ju groteskne. Nagu elaksime banaanivabariigis..

..kudagi deja vu tekkis mul seoses selle lausungiga
Aah, meelde tuli - ühel foorumlasel on ju sellega mõttelt väga sarnane signatuur

[mart2]

Lugesin ja imestasin artiklis toodud Kunnase ning Lanemani sõnu - mõlemil on ülematena mitmeid selliseid episoode, mille pärast oleks pidanud teenistusest ise lahkuma. Aga kirgastus saabus nüüd?

Eriti groteskne on Lanemani ütlemine võrreldes ajalooga - kui nõuti KVJ ja KMinistri lahkumist Kurkse juhtumi korral, siis BALTBAT-i ülemana oli mees vait kui kult rukkis. Minu arust on siiski suur vahe, kas sinu otsesed alluvad (luurerühm allus patül-le) saavad surma või keegi alluvatest saab dokumendihalduses lollusega hakkama.

[Roamless]

Ei saa ka mina aru, miks peaks KV juhataja, minister või keegi tagasi astuma.
Tagasi astutakse minu arvates siis, kui ollakse isiklikult või poliitiliselt vastutav. KV juhataja või kellegi teise puhul ei paista seda isiklikku vastutust. Ja kuidas on vastutav kaitseminister, kui kusagil allasutuses, mida EKV on, tabatakse spioon. Pigem ütleks, et hea töö. Dokumenditeema on lihtsalt piinlik ja EKV distsipliinimured on väljund läbilõikele ühiskonnast, kus ilmselt kehtib 20:80 printsiip.

Huvitav, kas siis Laneman tunneb end milleski süüdi? Vaadaku parem neid asjaolusid miks ta EKVst lahkus või kui mitu head ohvitseri temaga koostööd teha ei soovinud.

Samas kui veel mõelda spioonidele riskipõhiselt (See on muidugi libe jää, kuna fakte pole). Kaitseväelaste palgad pole teadmis kõrged, seda eriti Lanemani ja Kunnase ajal, egod on maskuliinses keskkonnas kõrged. Seega ka konfliktid ja solvumised kerged tekkima. See on omakorda väga viljakas pinnas vastasele isiku pööramiseks enda kasuks. Seega mina usun, et neid mutte oli Kunnase ajal ja on ilmselt veel ka praegu. Iseasi, millisele infole nad ligi pääsevad.

Ja lõppude lõpuks süsteem toimis ehk vastuluure tabas Metsavase koos tõenditega. Samuti soovib EKV laiendada kaitseväelaste taustakontrolli võimalusi, mis on just ju samm õiges suunas. Eelnõuga tehti algust juba enne Metsavase juhtumit ja praegu on see ministeeriumite ja Riigikogu komisjonitaseme vaidlustes.

Terrase kuldamine jääb mulle isiklikult samas arusaamatuks.

[mart2]

… Terrase kuldamine jääb mulle isiklikult samas arusaamatuks.

Päris tagatubade jutte selles osas ei saagi me teadma. Minu kaks hüpoteesi - kõigepealt valmistati teda ette kõrgele kohale NATO-s, mis ebaõnnestus ja teiseks moosimine poliitikasse astumiseks. Mingi erakond soovib saada spetsialisti et oleks kõva ministrikandidaat? Kaheldamatult väga tugev kandidaat ja minu arvates ka sobilik ministriks.
Soovitaks veel mõelda järgmisele huvitavale faktile - täiskindraliks said Einseln, Laaneots ja Terras, samas kraad madalemale jäid Kert ja Kõuts. Kui esimene polnud üldiste otsustega rahul ja sai auastme "lohutusauhinnana", siis viimased kaks ütlesid selgelt välja kas rahulolematuse konkreetse isiku vastu (Kert) või ütles oma maailmavaatelise eelistuse (Kõuts).

Samas võib olla suisa proosaline soov, et "võta mis antakse ja hoia end tulevikus eemal".

Arvan, et see KVJ-te aarutelu läheb edaspidi kõrvale "pahandustest" ja võiksime sellega lõpetada? Või kui keegi soovib, siis viib arutelu juba poliitika alla.

[Lemet]

Ei saa ka mina aru, miks peaks KV juhataja, minister või keegi tagasi astuma.
Tagasi astutakse minu arvates siis, kui ollakse isiklikult või poliitiliselt vastutav.

Nii ja naa...ka minister Kivi poleks ju pidanud selle määratluse põhjal tagasi astuma, aga astus. Kui pretsedente vaadata

[Martin Herem]

Aah, meelde tuli - ühel foorumlasel on ju sellega mõttelt väga sarnane signatuur

... ja see tsiteerib Sind Borja.

Ma vahel mõtlen, milline näeks välja selliste ridade autori ja "sihtmärkide" koostöö rahuajal või ka sõjaajal ...
NL armees oli käibel vist mingi selline ütlus: mitte ainult koos viina ei võtaks, vaid isegi ühe põllu peal ei situks!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eks ta ole - ju su signatuur peab siis paika.

"Milline näeks välja" on Leo KUNNAS oma kaksikraamatu mustemas stsenaariumis päris hästi ära kirjeldanud - sul pole pallu mõelda vaja.

[Martin Herem]

Eks ta ole - ju su signatuur peab siis paika.

Peab peab, meid sinuga ühe põllu pealt enam ei leia. Seega võin ma oma signatuuri ära koristada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Seega võin ma oma signatuuri ära koristada.

..üheti kurb - vähemtähelepanijad foorumlased ei saagi enam aru, millest jutt käis...

[Roamless]

Ei saa ka mina aru, miks peaks KV juhataja, minister või keegi tagasi astuma.
Tagasi astutakse minu arvates siis, kui ollakse isiklikult või poliitiliselt vastutav.

Nii ja naa...ka minister Kivi poleks ju pidanud selle määratluse põhjal tagasi astuma, aga astus. Kui pretsedente vaadata

Sellega on jah nii ja naa. Lisaks Kivile astus tagasi ka kaitseminister Jaak Jõerüüt. Teisest küljest Parts peale Maanteeameti juhi Tsäkko tegusid tagasi ei astunud. Kivi soovis valmistuda riigikogu valmisteks ja ei soovinud koormavat ministritööd teha. Jõerüüdile terendas rahulik diplomaadikarjäär.
Kõik see ilmselt näitab seda, et kergekäeliselt poliitik tagasi ei astu. Tagasiastumise tõenäosus on suurem juhul, kui tal endal on seal taga mingi suurem isiklik agenda/kasu.

[Martin Peeter]

Jõerüüt astus küll tagasi väga otsitud põhjusel. Tarandile ei tehtud vist miskit kommarite ahju ajamise soovituse eest?
Antud asjas aga on tegemist mittetahtliku veaga, millel pole raskeid tagajärgi. Mina sain lõuatäie naerda kõrgetasemeliste seletuskirjade üle.

[A4]

Selles Kunnase artiklis väljendatud mõtted tasub meelde jätta juhuks, kui Kunnas peakski kevadel kaitseministriks saama. Seda, kas ta sellisel juhul esimese asjana teeks valitsusele ettepaneku võtta kohalt maha kaitseväe juhataja ja võtaks omaenda käskkirjaga kohalt maha peastaabi ülema, ma sealt otsesõnu välja ei loe. Aga mulje kipub küll selline jääma. Küll aga jäi suhteliselt selge mulje, et kui tema „valvekorra“ ajal peaks kaitseväes avastatama järgmine riigireetmis- või spionaažijuhtum, siis hakkab küll kaitseminister ja koos temaga kogu kaitseväe juhtkond ametist lahkuma edaspidi.

Nüüd arvutame kokku selle, kui palju on kaitseväes tööl tegevväelasi ja tsiviilametnikke (kokku u 4000+), ja mõtleme korra, kui suur on puht-statistiline tõenäosus, et nende seas võib varjul olla veel mõni rott. Ja siis mõtleme uuesti, kui mõistlikult sellised üleskutsed kollektiivsele vastutuse võtmisele on? Võiks öelda, et kui edaspidi on Vene luurel soov võtta korraga ametist maha kogu sõjalise riigikaitse juhtkond, siis annavad nad ise mõne oma vähemväärtuslikuma spiooni ülesse, et kaitseväe tipus plats jälle puhtaks lüüa.

[Kapten Trumm]

Kuna Eesti Ekspress sahistas võimalikust mõne viimase aja relvatehinguga kaasnenud altkäemaksuvõtmisest, oletasin, et seda on vaja mingi jama ennetamiseks. Kui kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov lahkus suvel järsku ametist ning siirdus USAsse suursaadikuks, polnud raske mõista, et jama peab olema üpris suur.

Ma meenutaks nüüd seda lahkumise eelset lugu ühe PR ametnikuga, kellega "ühist hingamist ei tekkinud" ja kes oli vaja kähku lahti lasta

[Kapten Trumm]

Lugesin ja imestasin artiklis toodud Kunnase ning Lanemani sõnu - mõlemil on ülematena mitmeid selliseid episoode, mille pärast oleks pidanud teenistusest ise lahkuma. Aga kirgastus saabus nüüd?

Eriti groteskne on Lanemani ütlemine võrreldes ajalooga - kui nõuti KVJ ja KMinistri lahkumist Kurkse juhtumi korral, siis BALTBAT-i ülemana oli mees vait kui kult rukkis. Minu arust on siiski suur vahe, kas sinu otsesed alluvad (luurerühm allus patül-le) saavad surma või keegi alluvatest saab dokumendihalduses lollusega hakkama.

Mitte et ma mingi suur Kunnase fänn olen, aga mulle aeg-ajalt torkab silma, et ka kipud antud teemadel koledasti tõrvama, mis see põhjus siis oleks, kibestumine....?
Ja sellest "äkilisete lahkumiste lainest" kui ebamugavast teemast libised sama sujuvalt üle (mis on tegelikult palju olulisem küsimus kui Lanemani tegevus 20 aastat tagasi).
Mina igatahes märkasin teatud paralleele. Ära siis pahanda, kui seda "eduraporti" sõna jälle kasutatakse.