Kaitseväe salajased dokumendid rippusid aastaid avalikult internetis (101)
Ele Loonde, Armas Riives, Minna Annabel Tismus, Catlin Saar, Marta Randoja, Laura Köidam, Mari Eesmaa, Ode-Maria Punamäe, Lisete Reineberg, Grete-Liina Roosve, Susanne Rosenberg
uudised@epl.ee
92
Suurõppus SiilFoto: Arno Mikkor" rel="nofollow" target="_blank" itemprop="contentUrl" style="box-sizing: border-box; -webkit-font-smoothing: antialiased; background-color: transparent; color: rgb(34, 34, 34); text-decoration: none;">Suurõppus SiilFoto: Arno Mikkor
Eesti julgeoleku eest vastutava kaitseväe avalikus dokumendiregistris rippusid aastaid avalikult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendid: delikaatsed isikuandmed, teave, mille avalikuks tulek kahjustab eraelu puutumatust, info kaitseväe varustuse ja turvameetmete kohta. Andmekaitse inspektsioon algatas järelevalvemenetluse.
„Saatsin seersandi p...i, kuna arvasin ja eeldasin, et ta pole ammu „saanud”,” põhjendas Kalevi jalaväepataljoni ajateenija, miks ta ei täitnud käsku minna WC-d koristama.
„Vaadata, mis läheb läbi, mis mitte. Kogu see protsess tundus minu jaoks põnev,” põhjendas staabi- ja sidekompanii ajateenijast nooremseersant väeosast loata lahkumist. Põgenemiseks rebis ta teise ajateenija vormi küljest nimesildi ja registreeris end pääslas võõra nimega.
„Avastasin oma naise teiste meestega joomast. See häiris mind väga. See pani ka mind jooma,” kirjeldas Kalevi pataljoni ajateenija sündmusi, mis juhtusid, kui ta tahtis oma tüdrukut ootamatu saabumisega üllatada. Ta ei saanud õigeks ajaks kaineks ja hilines väeossa 27 tundi.
Sauruse nime kandvas dokumendiregistris leidus sadakond seletuskirja või ettekannet, mille ajateenijad või nende ülemad kirjutasid distsiplinaarjuurdluse käigus. Nii seletuskirjade sisu (vaata kõrvallugu) kui ka fakt, et need olid avalikud, kahjustavad kaitseväe mainet.
Ajateenijad taunivad seletuskirjade avalikustamist
„Tunnen ennast siin väga ebakindlalt ja üksikuna, olen neli kuud maganud öösiti kaks-kolm tundi,” kirjeldas oma vaimset seisundit ajateenija, kes oli Tapa linnakust kolm päeva kadunud.
„Seletuskirjade sisu on väga personaalne, neid ei tohi ilma kirjutaja loata lugeda ka teised ajateenijad,” ütles reservväelane Taavi Kuuseok. Anonüümseks jääda soovinud reservväelane lisas, et ajateenijate teada lähevad seletuskirjad ainult leitnandi sahtlisse.
Peale isikliku teabe sai Saurusest vaid mõnenädalase nihkega lugeda, kes ja millist infot ohvitseridele ette kandis.
Peale isikliku teabe sai Saurusest vaid mõnenädalase nihkega lugeda, kes ja millist infot ohvitseridele ette kandis. Näiteks ühe nooremseersandist kadeti ettekandest sai nimeliselt teada, kes jagasid teavet väeosa kanepisuitsetajate ja -diilerite kohta.
Seletuskirjade kõrval sisaldasid juurdlustoimikud ka ajateenijate iseloomustusi. „Sõdur on laisk ja süüdimatu,” iseloomustas rühmaülem ajateenijat, kes ei täitnud käsku lõpetada lusikaga ühisest termosest söömine. „Minul kui ülemal puudub igasugune usaldus antud isiku vastu.”
Terviseandmed avalikult üleval
Sauruses leidus ka ajateenijate terviseandmeid. Ajateenija, kes pidi pühapäeva õhtul teenistusse ilmuma, tarbis terve nädalavahetuse alkoholi ja lõpetas joomise alles pühapäeva öösel. Mõistes, et on toime pannud süüteo, otsustas ta jätta teenistusse ilmumata halva tervise ettekäändel. Ta kutsus endale kiirabi. Kaart, mille kiirabi läbivaatuse käigus koostas, oli registris avalikult üleval.
Teise näitena rippus registris avalikult üleval fail, mis kirjeldas ajateenijal püsiva töövõimetuse tuvastamist 30% ulatuses. Failis oli näha ka täpne diagnoos.
Ajateenija, kes pidi pühapäeva õhtul teenistusse ilmuma, tarbis terve nädalavahetuse alkoholi ja lõpetas joomise alles pühapäeva öösel.
Andmekaitse inspektsiooni (AKI) avalike suhete nõuniku Signe Heibergi hinnangul kuulub ka joobeseisund terviseandmete hulka. Kaitseväe dokumendiregistris leidus aga mitu dokumenti, kus kajastus täpne joove koos isiku nimega.
Kõige suurem tuvastatud joobeaste oli reamehel, kes lubati välja neljaks tunniks. Selle ajaga suutis ajateenija tarbida alkoholi koguses, mis tekitas talle 4,8‰ joobe. Teise reamehe väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 1,78 mg/l ehk 3,7‰.
„See, et keegi nelja ja poole promillises joobes omal jalal väeossa tagasi tuli, paneb kulmu kergitama,” ütles psühhiaater Jaak Gramann. Tema sõnul võib nii-öelda algaja jaoks selline joove olla surmav.
Kohtulahendite register ja Google
Eestis tohib kedagi kinni pidada ainult kohtu loal. Väeosades koostatud juurdlustoimikud saadetakse kohtusse ning sealt tuleb kohtumäärus väeossa tagasi. Avalikust kohtulahendite registrist ajateenijate distsiplinaararestide kohtumäärusi ei leia. Isegi kui sealt leiabki kaitseväega seotud kohtulahendeid, siis on neis isikuandmed varjatud. Kaitseväe dokumendiregistris olid nii süüalused kui ka tunnistajad esitatud täisnimedega.
Pealegi aeguvad distsiplinaarkaristused kuus kuud pärast karistuse kandmist. Kaitseväe dokumendiregistris on vanimad karistused aga juba viis aastat nähtaval olnud.
Pealegi aeguvad distsiplinaarkaristused kuus kuud pärast karistuse kandmist. Kaitseväe dokumendiregistris on vanimad karistused aga juba viis aastat nähtaval olnud.
Riigiasutuste dokumendiregistrid peavad olema seadistatud selliselt, et nende sisu ei leiaks interneti otsingumootorite − näiteks Google’i − abil. Ehkki see ei käinud kogu kaitseväe dokumendiregistri kohta, oli võimalik ka lihtsa guugeldamisega jõuda isikuga seotud ajateenistuseaegse distsiplinaarkaristuseni. Google´i süsteemist nähtub, et probleemsed dokumendid on olnud avalikud juba aastaid. Ehkki kaitsevägi sulges probleemide ilmnedes Sauruse andmete korrastamiseks, kajastuvad Google´i otsingutulemustes endiselt probleemsete dokumentide katked.
Ametnik vastutab
Eestis kontrollib avaliku sektori asutuste dokumendiregistreid andmekaitse inspektsioon (AKI). AKI alustas 1. novembril kaitseväe kohta järelevalvemenetlust. „Digimajanduses on vaja luua usaldust selle kohta, kuidas asutused isikuandmeid kasutavad. Üks väga oluline mehhanism on kindlasti dokumendiregister. Isegi kui asutus töötab õigete väärtuste järgi ja toimetab korrektselt, siis dokumendiregister võib kõigele vee peale tõmmata, kui seal on avalikud dokumendid, mis avalikud olla ei tohi ja vastupidi,” selgitas AKI seisukohta avalike suhete nõunik Heiberg.
Kaitseväe avalikku dokumendiregistrisse panevad dokumente üles nende koostajad, väljastpoolt kaitseväge saabunud dokumendid sisestab selle ülesande saanud ametnik. „Dokumendi ebaõige märgistamise ja avalikustamise eest vastutab see konkreetne isik, kes on dokumendi jätnud märgistamata ja selle lohakusest või muul põhjusel avalikustanud,” ütles kaitseväe peastaabi pressijaoskonna nooremleitnant Taavi Laasik.
Laasiku sõnul selgub menetluse käigus vastus küsimusele, kuidas kaitsevägi pole viie aasta jooksul märganud, et nende avalikus dokumendiregistris on andmed, mida seal olla ei tohi. Kaitsevägi käivitab peale AKI menetluse samasuguse asjaolude selgitamise protsessi ning lubab tugevdada kontrolli avalikustatavate dokumentide üle.
AKI avalike suhete nõunik Signe Heiberg ütles, et karistusseadustiku alusel ei saa kaitseväele kui riigiasutusele karistust määrata. Rikkumise tuvastamise korral saab AKI määrata karistuse asutuse töötajatele, kes dokumentidega hooletult ümber käisid. Küsimusele trahvi suuruse kohta ei saa Heibergi sõnul menetluse ajal veel vastata.
Enne artikli trükkiminekut tuletas kaitseväe peastaabi pressijaoskond tudengitele meelde, et delikaatsete isikuandmete avaldamise korral on õigus väljaannet trahvida.
*Lehe trükiversioonis kirjutasid tudengid, et kaitseväe peastaabi pressijaoskond lubas tudengeid loo avalikustamise korral kuni 1200-eurose rahatrahviga, mis päris täpselt tõele ei vasta.
Lugu on valminud Tartu ülikooli ajakirjandustudengite tööna reporteritöö kursuse raames.
Ajakirjandustudengid tänavad oma juhendajaid Priit Pärnapuud, Signe Ivaskit ja Priit Pulleritsu.