Ma ei usu, et sellel, et Tallinnast Tartusse 15 minutit rutem saab, nii olulist regionaalpoliitilist efekti on.Martin Peeter kirjutas:Kiired transpordiühendused on vähim, mida riik regionaalpoliitika osas saab teha.
Kust see info pärineb?Chupacabra kirjutas:Tallinn-Tartu maantee on lausa perpetum mobile - ehitajad maksavad rohkem makse, kui on riigi omafinantseering. Ühesõnaga Eesti saab endale viisaka infrastruktuuri turuhinnast soodsama hinnaga, mis küll saaks selle vastu olla?
Taavi Rõivas ütles paar aastat tagasi.Kriku kirjutas:Kust see info pärineb?Chupacabra kirjutas:Tallinn-Tartu maantee on lausa perpetum mobile - ehitajad maksavad rohkem makse, kui on riigi omafinantseering. Ühesõnaga Eesti saab endale viisaka infrastruktuuri turuhinnast soodsama hinnaga, mis küll saaks selle vastu olla?
No Eesti probleem ongi see, et kogu ajupotentsiaal kulub mitte tasuvatele ideedele, vaid euroraha "välja löömisele".Chupacabra kirjutas:Taavi Rõivas ütles paar aastat tagasi.Kriku kirjutas:Kust see info pärineb?Chupacabra kirjutas:Tallinn-Tartu maantee on lausa perpetum mobile - ehitajad maksavad rohkem makse, kui on riigi omafinantseering. Ühesõnaga Eesti saab endale viisaka infrastruktuuri turuhinnast soodsama hinnaga, mis küll saaks selle vastu olla?
http://www.err.ee/600852/eesti-jooksevk ... onit-eurotEesti nõuded välismaailma vastu suurenesid esimeses kvartalis kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe jätkas paranemist ning jõudis –36 protsendini SKP-st. Sellega on Eesti jõudnud väga lähedale Euroopa Komisjoni poolt alumiseks piirmääraks seatud –35 protsendile.
Ratase ja Luige siht: kaitsekulude ajutisest 2,2% tasemest saab alaline
Liitlaste võõrustamise tõttu ajutiselt suurenenud kaitsekulud tahetakse säilitada. See nõuab lisamiljoneid.
On teada, et Eesti kulutab ühena vähestest NATO riikidest riigikaitsele kokkulepitud 2% SKT-st. Tegelikult on tänavu see protsent tänu liitlasvägede siin viibimiseks tehtud investeeringutele lausa 2,17%. Kuna need investeeringud on praeguseks juba tehtud, vabaneb see 0,17% kaitsekulude realt ja ligi 20 miljonit eurot saaks kasutada mujal.
Seda siiski ei juhtu, sest valitsus ei kavatse raha riigikaitselt ära anda. Kui riigieelarve strateegias on kirjas, et 2021. aastaks on riigikaitsekulud vähenenud järk-järgult 2,02%-ni (vt graafikut), siis selline kaitsekulude langetamine võiks anda liitlastele vale signaali. Seda ei kavatse peaminister Jüri Ratas ja kaitseminister Jüri Luik lubada. Mõlemad kinnitasid Eesti Päevalehele, et tagasiandmist kavas pole.
Ratas viitas praeguse valitsusliidu (Keskerakond, SDE ja IRL) aluspõhimõtetele, milles seisab, et iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagatakse kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKT-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ja kulud. Kolmanda kaitsekulude elemendina lisandub valitsuse riigikaitseinvesteeringute programm.
„Selle eesmärk on tõsta kiireloomuliselt kaitsevalmidust ja selleks eraldame lähiaastatel 60 miljonit eurot. Seega on valitsusliit astunud mitmeid samme, et hoida kaitsekulutuste tase üle 2% SKT-st,” ütles peaminister, andes mõista, et ligi 2,2%-st tagasi astumist ei plaanita.
Ka kaitseminister Jüri Luik tõdes, et Eesti kaitsekulud jagunevad nendeks kolmeks komponendiks, ja kinnitas, et neist põhimõtetest valitsus kindlasti ei tagane. Ta lisas, et need on fikseeritud ka eri alusdokumentides, sealhulgas kevadel riigikogus heaks kiidetud julgeolekupoliitika alustes.
Luik märkis ka, et kui valitsus koostas tänavu kevadel 2018.–2021. aasta riigieelarve strateegiat, lähtuti just neist põhimõtetest. „Kaitsekulude tegelik osakaal SKT-st selgub aga alati tagantjärele: kui majandus kasvab eeldatust aeglasemalt, on kaitsekulude osakaal suurem ja kui kiiremini, on kaitsekulude osakaal väiksem. Valitsus arutab riigieelarvet uuesti septembris, kui aluseks võetakse juba ka uus majanduskasvu prognoos,” märkis Luik.
Tema sõnul tuleks kaitsekulutusi hoida kindlasti samal tasemel, kus need praegu on. „Eestis ei ole praegu poliitilist jõudu, kes vaidlustaks, et meie kaitsekuludes on nii 2% SKT-st ja liitlaste siinviibimiseks vajalikud kulud kui ka kaitseinvesteeringute programm, mis praegusel kujul võimaldab suurendada kaitseväe lahinguvõimet,” selgitas Luik.
Millest eelarves loobuda?
Seega on selge, et julgeoleku nimel tuleb loobuda millestki muust eelarvereal. Millest, on veel vara öelda, kuid kaitseministri sõnul on küsimus eelkõige prioriteetide seadmises. „Ma pean kaitsekulusid – eriti praegust rahvusvahelist julgeolekukeskkonda arvestades – oluliseks prioriteediks. Jutt ongi väga pragmaatilisest suhtumisest meie rahva julgeoleku kindlustamisse. Kaitseministrina saan kinnitada, et kaitsekulusid kasutatakse jätkusuutlikult, paberile joonistatud struktuuride asemel arendatakse reaalselt eksisteerivaid üksusi ning kaitseväe arendamisel lähtutakse pikaajalistest plaanidest,” ütles Luik.
Ta lisas, et Eesti kaitsekulud ei ole praegusel tasemel mitte niivõrd sellepärast, et kellelegi meeldida, vaid et vajame seda oma kaitsevõime arendamiseks.
Eesti on tänu kaitsekulude stabiilsusele palju saavutanud, aga Luige sõnul on ekslik arvata, nagu moodustaks kaitse-eelarve riigieelarvest (mille maht on ligi 10 miljardit eurot) suurima osa või oleks absoluutarvudes rahvusvahelises plaanis eriti silmatorkav. „Vastupidi, me oleme väikeriik ja ka 2% tasemel või veidi kõrgemalgi olles on meie absoluutarvudes kaitse-eelarve (umbes 500 miljonit eurot) üks NATO väiksemaid,” märkis ta.
Seni plaanitust veelgi võitlusvõimelisema kaitseväe arendamine eeldab kaitseministri arvates püsivalt suuremaid kaitsekulusid. Luik viitas, et ühekordsete rahaeraldustega on võimalik saavutada plaanitu varem või täita üksikuid lünki, kuid lisaüksused ja -võimed nõuavad uut põhimõttelist kokkulepet selle kohta, milliseid kaitsekulusid Eesti soovib.
„Loodan ja eeldan, et neid vaidluseid peetakse tasakaalukalt ja informeeritult ka järgmist riigieelarve strateegiat koostades. Kaitseministrina seisan selle eest, et muuta otsustatud kaitsekulud reaalseks sõjaliseks võimeks. Samuti selle eest, et valitsusel ja parlamendil oleks olemas teadmine sellest, milliseid võimalusi avaks kaitsekulude senisest püsivalt kõrgemale tõstmine,” ütles Luik.
- ÄÄREJUTT -
Kommentaar: tulevikuplaanid saame realiseerida juba nüüd
Kaitsekulutuste hoidmine 2,2% tasemel SKT-st annab kaitseväele eelkõige kaks arengutõuget. Esiteks täiendada kiirendatud korras laskemoonavarusid, teiseks kiirendada riigikaitse arengukavas juba plaanitud võimete väljaarendamist. Tuues need ettepooole, saavutame korraga mitu väga vajalikku tulemust: kaitsevõime suureneb ja valmisolek eelkõige kriise ennetada ja siis ka neile vastu seista paraneb kiiremini, kui oleme planeerinud. Praeguses julgeolekukeskkonnas võivad need osutuda määravateks faktoriteks kriisi ärahoidmisel.
2,2% taseme hoidmine annab ka võimaluse taas tõsta n-ö joone peale need arendustegevused, mis on kümne aasta arengukavas jäänud ootama tulevikutehinguid, kuid mida oleks vaja arendada praegu, aga vahendeid lihtsalt ei jätku. Kokkuvõttes: Eesti kaitsevägi saab lisaraha kaudu arengutõuke ja võimaluse realiseerida plaane, mis olid lükatud edasi tulevikku.
- PISITEKST -
● Kiireloomulise kaitsevalmiduse arendamiseks eraldatakse lähiaastatel 60 miljonit eurot.
● Jutt ongi väga pragmaatilisest suhtumisest meie rahva julgeoleku kindlustamisse.
● Eesti kaitsekulud ei ole praegusel tasemel mitte sellepärast, et kellelegi meeldida, vaid et vajame seda oma kaitsevõime arendamiseks.
Ta lisas, et Eesti kaitsekulud ei ole praegusel tasemel mitte niivõrd sellepärast, et kellelegi meeldida, vaid et vajame seda oma kaitsevõime arendamiseks.
Eesti on tänu kaitsekulude stabiilsusele palju saavutanud, aga Luige sõnul on ekslik arvata, nagu moodustaks kaitse-eelarve riigieelarvest (mille maht on ligi 10 miljardit eurot) suurima osa või oleks absoluutarvudes rahvusvahelises plaanis eriti silmatorkav. „Vastupidi, me oleme väikeriik ja ka 2% tasemel või veidi kõrgemalgi olles on meie absoluutarvudes kaitse-eelarve (umbes 500 miljonit eurot) üks NATO väiksemaid,” märkis ta.
Ega eesmärk polegi lühem sõiduaeg, vaid parem ohutus. Erinevad uuringud viitavad sellele, et neljarealistel teedel, mis on eraldatud mediaaniga, juhtub 40-60% vähem õnnetusi. Eriti peaks see mõjutama väga raskete (surmaga lõppevate) õnnetuste sagedust.Ma ei usu, et sellel, et Tallinnast Tartusse 15 minutit rutem saab, nii olulist regionaalpoliitilist efekti on.
Reservid kuluvad meil tulevikus ära. Praegu pole veel selge, mis hakkab peale Brexitit saama ning mõne aja pärast lõppevad ka eurotoetused senises mahus, sest meie SKP saavutab teatud taseme Euroopa keskmise suhtes. See tähendab, et me peame järjest rohkem hakkama ise kulutama, mis ilmselgelt mõjutab ka tuleviku eelarvete tasakaalu.Kurb on see, et raha praegu on. Juba reservid peaksid lähenema 2 miljardile (Või mida see Sester sellega ütles, et reservid on sama suured, kui võlad?), laenata saab, palju vaja. Sellises olukorras ameeriklastelt Patrioti küsida - on natuke raske põhjendada.
Riigieelarves vabalt ümber käimiseks mitte mingisuguseid reserve pole. On sihtotstarbeliste maksete ja maksudega kogutud reservid mida juba on hakatud üldisteks jooksvateks kuludeks kasutama (võrdle riigikassa reserv vs sihtotstarbeliste reserv). Vastavalt õiguskantsleri seisukohale see ei ole seaduslik tegevus.Martin Peeter kirjutas:Kurb on see, et raha praegu on. Juba reservid peaksid lähenema 2 miljardile (Või mida see Sester sellega ütles, et reservid on sama suured, kui võlad?)...
OECD eluvõõras? OECD ongi organisatsioon, mis koondab parimaid praktikaid ja nende intellektuaalne kapatsiteet on kindlasti suurem, kui Eesti valitsusasutustel ja Eesti Pangal kokku. Pigem on Eesti finantspoliitika Euroopas pehmelt öeldes väga ainulaadne, on ka arvamusi, et rumalavõitu.2korda2 kirjutas: See hiljuti avaldatud OECD raportis olev soovitus "võib laenu võtta" ja "riigivõla osakaal väheneb" on aga lihtsalt nii eluvõõrad soovitused, et ei teagi kuidas kommenteerida. Majanduslik põhimõte on - laenu tasub võtta juhul kui laenust saadava rahaga on võimalik luua rohkem väärtust kui laenuintressid välja viivad. Mina ei näe hetkel koalitsioonil selliseid ideid. Paekivihunnikusse mere ääres 100MEUR uputamine on nende tase.
Juuni seis oli selline:2korda2 kirjutas: Lisaks tuleks aru saada, et meil majandus on juba tsükli kiires tõusufaasis - majanduses ei ole vabu ressursse, mida täiendava rahaga tööle panna. Laen tähendab sellises faasis kohaliku inflatsiooni kiirenemist. See aga otseselt eksportivate ettevõtete konkurentsivõimelisuse nõrgenemist.
Muide, meie eelarve ei ole olnud nominaalses tasakaalus (so aasta tulud = aasta kulud) juba aastaid. Siiani on püütud hoida struktuurset tasakaalu - investeeringuteks kvalifitseeritavad kulud pole mitte täiega kuluks arvestatud vaid neid "amortiseeritakse" pikkamisi. Nii ongi jõutud olukorda, kus meil varad küll on kasvanud aga päris raha (riigikassa reserv) on tegelikult punases.
.
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/2 ... rult-loogiRiigil on kaks olulist tagavararahapada: stabiliseerimisreserv ja likviidsusreserv. Juuni lõpus oli nende maht vastavalt 413 ja 745 miljonit eurot.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 21 külalist
