Riigikaitse eelarve

Vasta
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Peeter »

Veiko Palm kirjutas:Julgeolekuolukord ei ole KVJ hinnangul muutunud peale viimase pikaajalise arengukava tegemist. Mis siin arusaamatu on?

Sina vaidled vastu? Aga palun loe veelkord hoolega ka minu laused üle.
Ma arvan, et mul on õigus jääda erinevale hinnangule ja tean, et Eestis on päris tarku välispoliitika analüütikuid, kes on ka seisukohal, et julgeolekuolukord on muutunud viletsamaks. Neid on ju isegi Eesti avalikes allikates võimalik leida.

Mind, kui ökonoomika ja sotsiaalteaduste taustaga inimest, on koolitatud märkama ja analüüsima majanduslikke ja ühiskondlikke protsesse. Näiteks langetas POTUS detsembris sõjalis-poliitilise otsuse tuua väed välja Süüriast. Riigist, kus viibivast kontingendist oli hukkunud tolleks hetkeks vist 6 võitlejat ja neistki 2 liiklusõnnetuses - võrreldes Vietnami, Iraagi või Afganistaniga ikka väga väikesed kaotused ning mingisugusest tohutust valijamasside survest presidendile polnud mõtet rääkida. Minu jaoks on see tõend, kuidas USAs praegu , väga suure inertsiga ühiskondliku rahulolematuse protsess, mäss eliidi vastu, andis esimese absoluutselt põhjendamatu, ettevalmistamata ja läbikaalumata sõjalis-poliitilise otsuse. Sinnamaani oli peamiselt ohtu ennustav retoorika, see aga oli käsk, mida siis praegu püüavad erinevad vastutustundlikud inimesed kuidagi pehmendada, aga see on keeruline, võtab aega ja ei ole teada, mida üldse õnnestub teha. Valeotsuseid on ju tehtud ikka - ka põhjalikult ettevalmistatuna - aga see oli ikka uus kvalitatiivne madalpunkt.
Minu jaoks oli see ohuhinnangut muutev tegur.
Kõigi kollektiivkaitsele väga pühendunud ja kompetentsete USA sõjaväelaste, diplomaatide ja ametnike koostöö, mida siin kinnitab väga õigesti akf Herem, on võimalik samalaadse ignorantliku käsuga seisata. Aga siinkohal tsiteeriks ma taas Kaitseuuringute Keskuse juhti Sven Sakkovit -" kõik see toimub mitte Trumpi tõttu, vaid hoolimata temast." Aga võib-olla tõesti on see kõik juba andekate analüütikute koostatud ohuhinnangutes ammuilma arvesse võetud.

Teisalt on väga julgustav lugeda akf Heremi hinnangut, et 0,4%ga SKT-st on võimalik saavutada olulisi võimearendusi. See raha on riigil võimalik leida, kas või laenata, kui muuta enesele ise kehtestatud kitsendusi. Kui 10 aasta pärast on Eesti riigivõlg 8% asemel 13% SKT-st oleks me praegust seisu arvestades ikka ELi madalaima võlakoormaga riik. Praegu on järgmine Luksemburg - 21, 7%. Ma muidugi pessimistina paneks raha kiiremat efekti andvateks rahapaigutusteks, aga selles osas ma tõesti olen ebakompetentne.

Aga nüüd OT - omast kulude tõstmise vajaduse kommunikeerimise kogemusest ja hoopis teisest eluvaldkonnast. Kuulun nende umbes 5 aktivisti hulka, kes kusagil 6-7 aastat tagasi alustasid sellise vajaduse kommunikeerimist nagu palgavaesuse vastane võitlus. No ei meeldi mulle siiani, kuidas inimesed on sunnitud kodumaa tolmu jalgadelt pühkima vaesuse pärast. Riiklik retoorika kõmises tol ajal vahvasti "Parim ravim vaesuse vastu on töö!" Aga iga töö ei ole ju. Samuti olen osalenud laste vaesuse vastaste meetmete kommunikatsiooni edendamises. Ma arvan, et mõlemas valdkonnas on tulemusi. Esmalt õnnestus sellel ühiskondlikul survel murda ansiplik seisukoht Reformierakonna sees, et lastetoetused on lennukilt raha külvamine, mille tulemusel Reformierakonna ja SDE valitsus tõstis lastetoetuseid. Palgavaesuse vastase meetmena rakendus esimesena IRLi tulumaksutagastuse meede, mis nüüdseks on kasvanud tulumaksusüsteemi muudatuseks. Sisuliselt oli siingi üks võtmeerakond - Isamaa, mille meelemuutus selle võimaldas, sest neilegi ei meeldi, kuidas inimesed vaesuse tõttu lahkuvad. Loodame, et Kaja Kallas ja Reform nüüd 250 milli aastas selle likvideerimiseks ei uputa - siis ma õnnelik ei oleks.
Aga - jah - vaeva oli poliitikute veenmisel üks jagu, tuli avalikkuse mõjutamiseks üritusi orgunnida ja loomulikult - kogu au poliitikutele jätta. OT lõpp.
Ühe endise peaministri käest küsiti kunagi, kas on mingid teemad, mida valitsus võiks otsustada, ilma et arvestaks rahvaga? Vastus oli: energeetika, välispoliitika ja riigikaitse - nendest komplekssetest asjadest ei jaga keskmine inimene eriti midagi ja see on valitsejate vastutus. Otsus tuleb teha teadmiste, mitte mainekujunduse põhjal.
Ma arvan, et viimaste valimiste kampaania on tõendiks, et selles osas on olukord kahjuks muutunud. Mingit ühiskondlikku kokkulepet ei tulnud. 2 parteid toetas ja reklaamis seda otsust, ülejäänud mitte. Poliitikaid müüakse suht samamoodi nagu müüakse tosse ja pesukaitsmeid. Paha lugu, jah.
Aga juhtus sama ju ka välispoliitikaga- ränderaamistik. Piirileping on olnud sisepoliitika teema. Energeetikas - nn roheelektri hind. Neid valdkondi, mida õnnestub nö spetsialistide pärusmaana hoida jääb aina vähemaks. Ja tekkiva koalitsiooni ajal raha jagamisel jäävad need valdkonnad pigem kaotajaks.
Viimati muutis Martin Peeter, 13 Apr, 2019 8:38, muudetud 2 korda kokku.
Dona nobis pacem!
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Martin Herem kirjutas:Järgnevalt palun matemaatikutel mind parandada, kui eksin.
0,1% SKTst on vist 30 milj
Et MeV oleks vähegi ohtlik võimalikule vastasele, tuleks 10 aasta plaanis tõsta kaitseeelarvet 0,1-0,2%. See on lisaks tänastele kuludele.
Et keskmaa ÕT oleks vähegi ohtlik, lisa teine 01-0,2%.
Ja ongi 0,2-0,4 juures, 60-120 milj aastas. Mida toerdat riigis selle eest teha saaks?
Kõike muud KVs, suudame me teha tänase eelarve juures, tänases mahus. Tundub nii. Tahad MaVd juurde - ega alla 0,1 mingit uut võimet või olulisi lisaüksusi ei saaks.
See kui palju on 0,1% SKPst sõltub küsimise hetkest (põhimõtteliselt võib kasutada ka terminit SKT). Kuna SKP on pidevas muutumises on alati mõistlik viidata, et mis ajahetkest me räägime. Näiteks 2015. aasta SKPst oli 0,1 % umbes 21 miljonit ja prognoositavalt 2023. aasta omast on 0,1% umbes 33 miljonit. 2019. aasta kevadprognoosi kohasest SKPst on 0,1% umbes 27 miljonit.

SKP muutumisest tulenevate järelduste tõttu on korrektsed kõik järgmised väited:
a) 2019. aasta kaitsekulu on 585,4 mln eurot, mis moodustab 2018. aasta septembrikuise majandusprognoosi kohaselt 2,16 % SKPst;
b) 2019. aasta kaitsekulu on 585,4 mln eurot, mis moodustab 2019. aasta aprillikuise majandusprognoosi kohaselt 2,15 % SKPst;
c) tegelik tõde selgub alles 2020. aasta märtsis, siis on teada 2019. aasta SKP ja see palju kaitsekuluks ära kulutati, teoreetiliselt võimalik vahemik on 0 kuni määramatus;
d) samuti on korrektne öelda, et 2019. kaitsekulud võivad kujuneda hoopis 2,3% SKPst, kui näiteks juurde arvestada ka 2018. aasta ülekanduvad summad.

Kõik väited on hetkel tõesed ning kõigil väidetel on potentsiaal kujuneda lõplikuks tõeks. Ühesõnaga mitmeid detailid, mis on pidevas muutumises ja õige vastus sõltub eelkõige vastamise kuupäevast.

0,1 – 0,2% SKPst on umbes jah üks uus võime. See on muidugi üldistatud keskmine, täpne kulu sõltub järgmistest teguritest:
- üksuse eesmärk;
- üksuse suutlikkus;
- tegevväelaste arv;
- reservväelaste arv;
- varude määr;
- varustatuse tase;
- organiseerituse aste;
- varustuse uuendamise sagedus;
- varustuse uudsus;
- üksuse taastootmise sagedus;
- reageerimise kiirus;
- kasutatavuse tase;
- õppuste hulk;
- õppuste intensiivsus ja laad;
- taristu;
- paiknemine;
- jne.

Kõike eelnevat mõjutab omakorda veel selline majandusteooria mõiste nagu elastsus ehk kuidas ühe võime lisandumine mõjutab kõigi teiste võimete hinda. Näiteks esimesed 1000 tegevväelast saab palgata Eesti keskmise palgaga, kuid iga täiendavalt lisanduv tegevväelane mõjutab ka kõiki varasemaid arvutusi. Teine näide – iga x arvu kompanii, pataljoni, võime lisandumisel on vaja juurde teha mõni staap või lisada logistikat, vms. Kolmas näide - 100 ajateenijat juurdevõtmine maksab 100 ühikut, kuid 800 lisandumisel tuleb arvestada juba nt Y korda 800 ühiku kuluga + kogu linna veehaarde ja kanalisatsioonisüsteemi ringitegemine. Ehk süsteemi disainimisel tuleb lisaks elementide lihtsalt juurde lisamisele ümber vaadata ka elementide vahelised seosed ning neid ringi kujundada ning arvutada uuesti kogu paketi maksumus. Komplekssuse kasvust, süsteemide keerustumisest, omavahelisest põimitusest ja süsteemi energitiheduse muutustest tingitud probleemidest võiks muidugi pikamalt kirjutada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kõike eelnevat mõjutab omakorda veel selline majandusteooria mõiste nagu elastsus ehk kuidas ühe võime lisandumine mõjutab kõigi teiste võimete hinda. Näiteks esimesed 1000 tegevväelast saab palgata Eesti keskmise palgaga, kuid iga täiendavalt lisanduv tegevväelane mõjutab ka kõiki varasemaid arvutusi
Good point.
Me ei pea mitte nutma, et pole inimesi, vaid küsima endalt, palju me oleme valmis maksma kõrgema palgaga/hüvedega rohkem selle eest, et vajalik lisapersonal meil oleks. Lisaks tuleb mõelda kriitiliselt ja ausalt, mis võimalused on kasutada reserviste/ajateenijaid/kaitseliitlasi nende asjade tegemiseks, mida me täna oleme harjunud kaadriga tegema. Näen, et siin on mõningane kogus harjumuse ja mugavuse jõudu.

On keegi uurinud kunagi, mis tasemel ja mis ametikohtadeni kasutavad reserviste Iisraeli relvajõud? Uurige, üllatute isegi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Dr.Sci »

See läheks nüüd mitmesse teemasse aga ... (kuna ma ei viitsi praegu tööd teha siis lihtsalt korjasin internetist numbreid, alustades laevadega mistõttu ka siis siinses teemas)
Soomlased: 246 laeva, 146 lennukit, 180(200) tanki, ~600 jalaväesoomukit, eelarve ˇ~2000 miljonit€
Eestlased: 4 laeva, 4? lennukit, ?? soomukit (ei suutnud koguarvu kiiresti leida), eelarve vaikselt kasvab, hetkel 585 miljonit, aga see 2% on meil suht pikka aega teemaks seega soomlastest ~4x väiksema eelarvega on meil üle 50x vähem tehnikat. Ning nagu aru saada, pole eriti ka plaanis soetada... Miks?
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Lemet »

Soomlastel on ka aega rohkem olnud...mis mõistagi ei muuda küsimust olematuks...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Dr.Sci kirjutas:See läheks nüüd mitmesse teemasse aga ... (kuna ma ei viitsi praegu tööd teha siis lihtsalt korjasin internetist numbreid, alustades laevadega mistõttu ka siis siinses teemas)
Soomlased: 246 laeva, 146 lennukit, 180(200) tanki, ~600 jalaväesoomukit, eelarve ˇ~2000 miljonit€
Eestlased: 4 laeva, 4? lennukit, ?? soomukit (ei suutnud koguarvu kiiresti leida), eelarve vaikselt kasvab, hetkel 585 miljonit, aga see 2% on meil suht pikka aega teemaks seega soomlastest ~4x väiksema eelarvega on meil üle 50x vähem tehnikat. Ning nagu aru saada, pole eriti ka plaanis soetada... Miks?
Mulle meeldib ka selline küsimusepüstitus ja ka mina ei tea vastust - et kui eelarvates on meil soomlastega hoomatav vahe, siis mix on sama vahe sõjatehnikas // sõjalistes võimekustes õkva valgusaastates.. öelda selle peale, et soomlased on 100a "sõjaträni" kogunud aga meie alles alustasime, ei ole minu arust vastus :roll:

Lihtsalt täpsustuseks, et soomukite üldarv soomlastel üle kahe korra suurem - ca 1 300-1 400 kanti (vt siit: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_e ... nnish_Army ).

Eesti enda soomukite arv on lihtne: 88tk uuemaid Pasisisd + 60tk(-) vanemaid Pasisid + 44tk CV-sid + viimastega koostulnud 6tk toetussoomukeid - mis teeb kokku natsa alla 200 soomuki. Kui lugeda juurde ka Kaitseliidus "hobikorras" taastatud BTR-id, siis oleks natsa üle 200 soomuki - no vahet pole.

"Mereteemasse" need arvud muidugi ei puutu - jääb see algne küsimus: kuda ühtedel on niipallu seda sõjatehnikat ja teistel vaid 3-4 korda väiksema rahaga mitte 3-4 korda vähem, vaid (sõjatehnika numbrites) kiva 10 korda vähem :?: Ja kui lisame siia juurde, et laevu-lennukeid meil nagu praktiliselt polegi, siis võib ka öelda, et näit 50 korda vähem :?: :?:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Veiko Palm »

Ma ei tea, kas küsimus "miks meil on sada korda vähem asju kui Soomel, kuigi meie rahasumma on ainult 4 korda väiksem?" on tõsimeeli küsitud või labane trollimine. Loomulikult eeldan ma ikka tõsimeeli küsimist, sest kuidas saaks üle 20 aasta teenistuses olnud ja kolonelleitnandini jõudnud ohvitser tavaline troll olla? No ei saa. Järelikult on kaitsevägi tema puhul selle palgaraha lihtsalt maha visanud.

Kui see küsimus nii lihtne (ja ilmselgelt kallutatud) on, siis ega keerulist vastust ei tihka anda ka. Siin on lihtne vastus - ju me siis oleme nii lollid.

Samas faktoloogia pärast soovitaksin ma võrrelda pikemat ajavahemikku, kui üks aasta. Sest ega need Hornetid (ja Haminad, Crotaled, Leopardid, kasarmud ja mis kõik veel) päris eile ei ostetud. Võib-olla tuleks vaadata näiteks paarikümne või lausa kolmekümne viimase aasta kaitse-eelarvet? Äkki siis avanevad silmad?
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Dr.Sci »

Veiko Palm kirjutas:Ma ei tea, kas küsimus "miks meil on sada korda vähem asju kui Soomel, kuigi meie rahasumma on ainult 4 korda väiksem?" on tõsimeeli küsitud või labane trollimine. Loomulikult eeldan ma ikka tõsimeeli küsimist, sest kuidas saaks üle 20 aasta teenistuses olnud ja kolonelleitnandini jõudnud ohvitser tavaline troll olla? No ei saa. Järelikult on kaitsevägi tema puhul selle palgaraha lihtsalt maha visanud.

Kui see küsimus nii lihtne (ja ilmselgelt kallutatud) on, siis ega keerulist vastust ei tihka anda ka. Siin on lihtne vastus - ju me siis oleme nii lollid.

Samas faktoloogia pärast soovitaksin ma võrrelda pikemat ajavahemikku, kui üks aasta. Sest ega need Hornetid (ja Haminad, Crotaled, Leopardid, kasarmud ja mis kõik veel) päris eile ei ostetud. Võib-olla tuleks vaadata näiteks paarikümne või lausa kolmekümne viimase aasta kaitse-eelarvet? Äkki siis avanevad silmad?
Ma ei pea seda trollimiseks. Kuid nii siin kui ka mujal meedias avaldatud info kohaselt ei tule (ei planeeritagi) ka meile tulevikus uusi laevu, lennukeid, tanke, keskmaa õhutõrjet, sest raha ei ole... Ma saan aru küll asi pole päris nii, et ostame suure hurraaga nüüd mõned laevad lennukid jms, vastavad õksused vajavad planeerimist ja juhtimist jne, kuid olukord kus me isegi ei planeeri oma tehnilise võimekuse viimist ~1/10 Soome tasemele kui eelarve on vaid 4x väiksem on küll muret tekitav. Tuleks vist rida realt ette võtta meie ja Soome KAMINi eelarve ja vaadata kuhu mutiauku raha läheb.
(vaadates käesoleva aasta riigieelarvet on meil tööjõu ja majandamiskulud 209 M€, kulud erivarustusele 181 M€, investeeringutele 114 M€. Ma läheks kohe kirvega esimese kahe artikli kallale ja tahaks nende ridade lahtiseletamist - näiteks esmase põgusa uuringu kohaselt on meil ajateenijaid ~3000, ametnikke/töölisi 1300 seega natuke üle 2 ajateenija kohta 1 ametnik ja ~2800 mille staatust ei määratleta kuid on ilmselt palgalised tegevväe sõdurid/ohvitserid. Nende palgakulu üksi ongi 170 M€, sellest veerand KAMINi oma. Ja kui vaatame rida "anonüümse sisuga" kulud erivarustusele 191 M€ ja jagame selle 3000 ajateenistuja+2800 tegevväelasega, saame ühe sõduri kohta ~33K€ mis on tegelikult päris muljet avaldav. Kuidas on soomlastel, seda võiks keegi teine uurida. (hetkel pean tööle minema lihtsalt, pole aega)
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Seda eelarve küsimust on siin varemgi niimoodi arutatud ja sellele olen ka ise ühe vastuse pakkunud:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 33#p536033

Selline eelarvete suhe on saavutatud alles hiljuti. Samas on soomlaste eelarve olnud pikka aega stabiilne ja suuremaid hankeid on rahastatud eelarveväliselt. Lisaks on soomlaste eelarve pigem üle 3 miljardi, mitte 2 miljardit. Viimati oli see nii väike 2000-ndate keskel. See tähendab vahe on hetkel ikka tiba suurem kui 4 korda.
See kõik ei puutu aga enam sellesse teemasse.

EDIT: Et natukenegi teemasse ka puutuks, siis Soome suuremate laevade (150+ tonni) kogutonnaaž ongi sisuliselt 5 korda suurem kui meil. Ehk siis selles osas on mereväed mingil määral isegi võrreldavad.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Veiko Palm kirjutas:..kuidas saaks üle 20 aasta teenistuses olnud ja kolonelleitnandini jõudnud ohvitser tavaline troll olla? No ei saa. Järelikult on kaitsevägi tema puhul selle palgaraha lihtsalt maha visanud..
Ohhseda tänaste noorte kindralite personaalse sildistamise himu küll - selle asemel siis, et omaenese tärne õigustada // kolmandat brigaadi moodustada.. ohhaegu, ohhkombeid :oops:

Ja sinul, Palm, puudub muuseas üldse igasugune moraalne õigus minu kohta sõna võtta - sest sul on ju võlg mulle maksmata :| märgusõnadeks sinu endapakut kihlevdu (igihaljas) küses "CV kered + 120mm" ning võla suurus 1 x pdl Saku Tumedat :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Veiko Palm »

Borja kirjutas:Ja sinul, Palm, puudub muuseas üldse igasugune moraalne õigus minu kohta sõna võtta - sest sul on ju võlg mulle maksmata märgusõnadeks sinu endapakut kihlevdu (igihaljas) küses "CV kered + 120mm" ning võla suurus 1 x pdl Saku Tumedat
Moraalne õigus või mitteõigus tekib alles peale kihlveo lõppemist, või kuidas? Liiga vara kipud juba preemiat lahti nööpima.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas A4 »

Dr.Sci kirjutas:See läheks nüüd mitmesse teemasse aga ... (kuna ma ei viitsi praegu tööd teha siis lihtsalt korjasin internetist numbreid, alustades laevadega mistõttu ka siis siinses teemas)
Soomlased: 246 laeva, 146 lennukit, 180(200) tanki, ~600 jalaväesoomukit, eelarve ˇ~2000 miljonit€
Eestlased: 4 laeva, 4? lennukit, ?? soomukit (ei suutnud koguarvu kiiresti leida), eelarve vaikselt kasvab, hetkel 585 miljonit, aga see 2% on meil suht pikka aega teemaks seega soomlastest ~4x väiksema eelarvega on meil üle 50x vähem tehnikat. Ning nagu aru saada, pole eriti ka plaanis soetada... Miks?
Esiteks, soomlaste kaitse-eelarve ei ole mitte 2 miljardit, vaid pikka aega olnud ligemale 3 miljardile (ja 2019. aastal ületabki juba selle 3 miljardi piiri). SKT-st on need kulud pikka aega ja suht stabiilselt olnud 1,3-1,5% SKT-st, aga tegelikult nii SKT osakaalu kui ka absoluutsummade tõttu veelgi suuremad. Sest väga suured ja kallid hanked on tehtud tavapäraste kaitsekulude väliselt ning mingitel (mulle arusaamatutel põhjustel) soomlased seda oma jooksvatele kaitsekuludele ei lisa. Nt Hornetid osteti eelarveväliselt tänases rahas u 5 miljardi euro eest; Laevastik-2020 nelja korveti jaoks küsitakse u 1,2 eelarvevälist lisaraha, lähi-aastatel hankesse minevat uued hävituslennukid lähevad maksma u 10 miljardit, millele tuleb kuskilt lisaks leida veel 20-30 elutsüklikuludeks. Kui neid viimaseid ei leita täiendavalt, siis võib ilmselt Soome maaväes järgmisel aastakümnel näha tõsiseid kärpeid.

Ajafaktori üle võib ironiseerida ja loomulikult pole täna Soome kaitseväe relvastuses ilmselt enam ühtegi 100, 70 või ka 40 aasta vanust relvasüsteemi (vist), aga enamus nende tänasest relvastusest ja varustusest on kokku hangitud (või tankide puhul Leopardite näol ka juba uuendatud ühe korra) viimase 30-35 aasta jooksul – seejuures suhteliselt stabiilse rahastuse varal.

Meil on aega olnud 27 aastat, aga seejuures pole rahastuse tase selle aja jooksul olnud sama stabiilne kui soomlastel. Umbes esimesed 10 aastat olid Eesti kaitsekulud üldse vaid maks. 1% SKT-st, mille eest sai ära teha pika maksegraafikuga Iisraeli relvatehingu (kerged jalaväerelvad) ja seejärel läks kogu ülejäänud raha esimesed 10 aastat sisuliselt palkadeks ja tegevuskuludeks. Sisuliselt on relvastuse ja varustuse plaanipärase hankimisega soomlaste 30-35 aasta asemel tegeletud vaid viimased 15-17 aastat, alates ajast, mil kaitsekulud tõusid 2000. aastate keskpaigas u 1,5% tasemele SKT-st. 2% pole olnud „suht pikka aega teemaks“, vaid viimased 6-7 aastat (kui uskuda strateegilist sõdurit, siis formaaljuriidiliselt isegi mitte seda).

Ühesõnaga – kui keegi viitsib ülesse otsida ja kokku arvutada (mul kahjuks aega pole hetkel) nt Soome viimase 35 aasta kaitse-eelarved (või ka ainult hankekulud) ja meie viimase 27 aasta samad numbrid, siis kipun arvama, et vahe tuleb u 10-kordne, mis selgitab nii mõndagi.

Loomulikult on veel objektiivseid asjaolusid. Võtame näiteks taristuinvesteeringud. Me oleme viimased 15-20 aastat pidanud ikka hullupööra ehitamisega tegelema – sisuliselt nullist uus ja suur linnak Tapale, Viru ja Kuperjanovite põhjalik rekonstrueerimine, Ämari, laod ja laskemoonahoidlad, harjutusväljad ja keskpolügoon (aga ikka käime pataljoniga Lätis laskmas) jne. Seetõttu on meil taristukulud pidevalt olnud 10-15% kaitse-eelarvest, kuigi soovituslik tase on u 5%. Soomlastel ongi minu teada u 5%, sest neil on suurem osa taristut eelnevate dekaadide jooksul valmis ehitatud ja nüüd saab tegeleda taristu vähendamise ja sulgemisega (mis ei maksa midagi) ning allesjääva kõpitsemisega. 10-15 protsenti 100-st ei tundu esmapilgul palju, aga teisalt koguneb niimoodi 10 aastaga terve kaitse-eelarve jagu raha, mille võrra oleks saanud suurusjärgu võrra rohkem relvi ja tehnikat osta.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas nimetu »

Ühesõnaga – kui keegi viitsib ülesse otsida ja kokku arvutada (mul kahjuks aega pole hetkel) nt Soome viimase 35 aasta kaitse-eelarved (või ka ainult hankekulud) ja meie viimase 27 aasta samad numbrid, siis kipun arvama, et vahe tuleb u 10-kordne, mis selgitab nii mõndagi.
Vaata minu poolt viidatud postitust ülal, seal on võrreldud mõlema riigi eelarveid viimase 19 aasta jooksul. Soome eelarvete kogumaht on sellel perioodil olnud 43 miljardit ja Eestil 4,8 miljardit. Vahe on 9 korda!
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas A4 »

Vabandused, jäi tõesti kahe silma vahele. Kui sinna juurde lükata veel 1991-98 eelarved + soomlastel näiteks veel 1980. aastate teise poole eelarved (ka sellest ajastust pärineb veel osa nende tänasest võimsusest), siis kasvab see vahe veelgi suuremaks.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

Ma ei küsinud seda miks meil ei ole - selge see et raha oli vähe ja väga palju läks ja läheb edasi infra ülesehituse peale. Ma küsin seda et miks me ei plaani. Meil on olukord kus iga 4 sõjardi kohta on 1 ametnik, millega nad seal kõik tegelevad?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist