Borja kirjutas:Aga see, kuda soomlased aastakümneid seal kahe prossa peal vaikselt toimetades niiheade tulemusteni on jõudnud - see on kindlasti OMAETTE KÜSIMUS.. mida A4 oma ministeriaalsete seltsimeestega võiks(-ja peaks) tudeerima.......
Martin Herem kirjutas:Omaette küsimus on, mida tudeerida?
..seda tudeerigi:
Martin Herem kirjutas:Soomlased on teinud suuri hankeid kaitseeelarvele täiendava raha eest.
P.S.
kaur3 kirjutas:Et Soome ja Eesti kaitsekulude jutt ei jääks vaid protsentide juurde ning oleks näha need sajad miljonid eurod/mitmekordsed vahed, mida kellegil rohkem soomusehävitajatesse panna..
Loomulikult ei ole küsimus pelgalt selles, kui palju keegi on suutnud "rohkem soomusehävitajatesse panna" - lihtsalt tt-relvade kvaliteet ühes kvantiteediga ongi üks parimaid parameetreid kohati suht raskesti mõõdetavas maaväepõhises sõjalises võimekuses.
Ja eriti hästi maksab see kremliitide seltskonnas, kus iga tavapärane norimine algab alati heietusegaa la "kui kiiresti meie tankid teie pealinna jõuavad"
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
A4 kirjutas:Ja seetõttu polegi see minu arvates elu ja surma küsimus, kas kaitsekulud on 2, 3 või 4% SKT-st.
Julgeolekupoliitika eesmärk ei ole välja selgitada tõde virtuaalses vaidluses, kas Eesti riiki on võimalik kaitsta ilma liitlasteta või mitte. Eesmärk on riigina ellu jääda selles võimalikus konkreetses olukorras. Ja siis on sõna otses mõttes tuhandete jaoks elu ja surma küsimus, kui palju eelnevatel aastatel kulutati kaitsele.
Ei ole ka mingit põhjust sulgeda silmi tõsiasja ees, et maailma arengud suurendavad üha kasvavas tempos tõenäosust, et liitlaste toetus meile - sõnastame selle nii - ei näe päriselus välja täpselt sellisena nagu me oma unistustes eelistaksime. Selge see, et meie unistuste liitlaste abi on parim võimalik variant. Ja siis? Julgeolekupoliitika eesmärk on valmistuda halbadeks variantideks, mitte roosadeks unistusteks.
Et Soome ja Eesti kaitsekulude jutt ei jääks vaid protsentide juurde ning oleks näha need sajad miljonid eurod/mitmekordsed vahed, mida kellegil rohkem soomusehävitajatesse panna, siis siin nad on ilma illusioonita. Needki vaid viimaste aastate kohta. Kel huvi otsigu välja 1990. aastate vahed jne.
tuna kirjutas:Ei ole ka mingit põhjust sulgeda silmi tõsiasja ees, et maailma arengud suurendavad üha kasvavas tempos tõenäosust, et liitlaste toetus meile - sõnastame selle nii - ei näe päriselus välja täpselt sellisena nagu me oma unistustes eelistaksime. Selge see, et meie unistuste liitlaste abi on parim võimalik variant. Ja siis? Julgeolekupoliitika eesmärk on valmistuda halbadeks variantideks, mitte roosadeks unistusteks.
Probleem on selles, et kui üritada arendada nagu neutraalsed Šveits, Soome või Rootsi kõiki väeliike või võimeid, mida tänapäevane riigikaitse vajab, siis ei saa meie võimaluste juures neist ühtegi arvestataval määral. Ei tegutsemiseks koos liitlastega ega ilma nendeta. Mistõttu ongi otstarbekas arendada kaitsejõude tegutsemiseks koos liitlastega.
Loomulikult on otstarbekas arendada kaitsejõude tegutsemiseks koos liitlastega. Nagu seda teeb näiteks Soome. Ja nagu seda teevad suure tõenäosusega ka Rootsi ja Šveits. Soome puhul on see kindel, sest sellest teatavad suure uhkusega avalikult nii Soome poliitikud, kaitsevägi kui ka ajakirjandus. Ja siis?
tuna kirjutas:Loomulikult on otstarbekas arendada kaitsejõude tegutsemiseks koos liitlastega. Nagu seda teeb näiteks Soome. Ja nagu seda teevad suure tõenäosusega ka Rootsi ja Šveits. Soome puhul on see kindel, sest sellest teatavad suure uhkusega avalikult nii Soome poliitikud, kaitsevägi kui ka ajakirjandus. Ja siis?
Siis seda, et meie mõttevahetus sai alguse järgnevast tsitaadist:
mikks kirjutas:Lõpuks. Maailmas siiski on väikeriike (Singapur, Iisrael, ka Soome võib siia lisada ja ilmselt näiteid veel), kes eeldavad et nad on võimelised ennast iseseisvalt kaitsma ja/või eeldavad, et tuleb ennast iseseivalt kaista.
nimetu, aitäh! Kas teemas sõnavõtjad peaks lingi avama ja sealt edasi lugema, et mitte taas oma vaidlusega vanadesse rööbastesse langeda?
Paha ei teeks. Need teemad on siin juba päris mitu ringi läbi teinud.
Elik siis et nende kahe protsendiga siin pisiriigis nagunii ei ela ega sure // tühja koha peale elementaarseid kaitsevõimekusi ei tekita - vaja on(gi) kaitseeelarvevälist extra rahastusskeemi olulisimatele relvastushangetele (kasvõi Soome näitel siis).
Ma nagu ei ole kuulnud ei tänase KVJ ega endale riigikogus juba juured allakasvatanud ex-KVJde kiva häält selles teemas.. tea kas asi on minu keffas kuulmises vä
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Tont mind võtku, et ma siin Borjaga arutama hakkan - tavaliselt ei lõppe see mingi tulemusega.
Selgitan siis millega KVJ tegeleb.
KVJ ülesanne on tänaste ressursside eest arendada uusi võimeid ja olemasolevaid ülal pidada.
Iga kord, kui tuleb arutusele järgmine kümne aastane plaan, annab KVJ oma sõjalise nõuande.
Ressursse arvestades koosneb see nõuanne kahest osast:
a) mis jääb etteantud kaitseeelarve sisse
b) mida etteantud eelarve eest ei saa. Ja siin ei ole "hea omada" asju, siin on ainult väga olulised asjad/tänased puudused.
KVJ peamine vastutus on siiski selles, mida ta kavatseb arendada või ülal pidada etteantud eelarve eest ehk A. Olgu see 2% SKTst või miljard aastas.
Loomulikult peab ta ütlema, millised kriitilised võimed jäävad arendamata ja mida need võimed riigikaitsele annaksid kui selleks ressurss oleks ehk B.
Ja vot siin on minu jaoks üks piir. Ma tean, et Venemaa peatamiseks rahalises mõttes ei piisa ka kogu riigieelarvest. VF kaitseeelarve on kordi suurem, kui EV riigieelarve. Seega teoreetiliselt võiks ma "kategooriliselt nõuda" või "oskuslikult lobbystada" riigieelarve mõõtes piiramatult.
Kui ma seda aga teeks, siis paratamatult kisuksin ma tekki teiste "karjuvas kitsikuses" olevate valdkondade pealt.
Üldiselt ma selle B osaga siiski tegelen. Avalikkuses ka.
Näiteks olen ma öelnud kõva häälega ja mitmes kohas, et käesoleva eelarvega suudame alates 2026 aastast peamiselt vaid olemasolevat ülal pidada. Selle peale olen ma kuulnud, et saab küll - tuleb vaid õigesti raha kulutada ja odavamaid lahendusi leida... Mõnes kohas, ja kahjuks harva, olemegi saanud odavamalt. Tulemuseks +6xK9.
Ma olen avalikult öelnud, et parema Mereväe või Õhutõrje saamiseks on vaja kummalegi 0,1 - 0,2% SKTst järgmise kümne aasta jooksul. Samas olen ma ka rääkinud, mida see "parem" tähendab. Tavaliselt tekitab see kuulajates pettumust.
Ma olen üsna palju rääkinud regionaalsest koostööst. Kirdekorpuse ja Põhjadiviisi raames. 3B mereväe raames.
Ma olen sellest rääkinud seal kus vaja.
Ma ei pea õigeks teha seda InfoOpsina, sest otsuse lisarahastuseks peab tegema VV ... jällegi millegi arvelt. Ja mina ei tea, kui kehvasti mõnes teises valdkonnas on. Tallinn-Tartu maantee on küll näiteks koht, kuhu mina raha neljarealise jagu ei paneks. Ma ise sõidan seda nädalas korra aga ... mina pole otsustaja.
Ja äkki pole exKVJdel mitte unisus tekkinud või hääl ära läinud, vaid (Borjast paremini) näevad nad riigi üldiseid vajadusi ning seepärast ei pea õigeks hädakisa teha?
Nüüd tagasi A juurde.
Minu fookus on selles, et võimalikult palju EURe mis täna kulutatakse, annaksid võimaluse kohe pauku teha.
Et see 21000 oleks valmis homme hommikul riiki sõjaliselt kaitsma, peavad need üksused olema piisavalt varustatud, mehitatud, treenitud ja planeeritud. Aastaks 2026 siis 24000+. Muuseas seepärast toimubki kasv viimasel kahel aastal, et numbrite kasvu tõttu ei kaotaks tempot olemasolevate üksustes lahinguvõime kasv (hoolduses, laskemoonas, väljaõppes, mehituses).
Minu arvates on see parim heidutus mida me teha saame.
Võimalik vastane võib olla lootusetult ülekaalukas, kuid ta peab arvestama, et see väike 21000 on kohe kompromissitult rusikad püsti.
Selline puudulik, kuid ikkagi reaalne kaitsevägi teeb lihtsamaks ka igasuguse planeerimise liitlastele. Olgu see NATO või kahe/mitme poolses raamistikus.