Olles veidi otsapidi hangete (ei pea silmas konkreetselt KV hankeid vaid üldiselt) juures olnud pole mingi üllatus, kui hankija punnitab nui neljaks et hange saaks veel sama aasta sees läbi viidud ning raha hanke, minikonkursi või hinnapäringu kaudu realiseeritud, sest nii mõnigi kord saadetakse sõnum a la ''uueks aastaks raha ei saa jätta, jääme sellest ilma - müüge meile midagi''?!Esiteks ei lähe see raha ju mitte riigikassasse tagasi ja läheb seega kaitsevõimele kaotsi, vaid see jääb kaitse-eelarvele alles. Pole ju suurt sisulist vahet, kui mõnda asja ei suudeta ära osta või raha üle kanda mitte näiteks novembris, vaid kolm kuud hiljem jaanuaris. See on riigieelarve seadusega igati lubatud ja kooskõlas tegevus, mistõttu mina sellest hästi aru ei saa, miks rahandusminister sellist praktikat kritiseerib.
Teiseks, osa hankerahast võib kulutamata jääda mitte ainult ametnike saamatuse tõttu (nt kui nad ei suutnud ettenähtud ajaks riigihanget läbi viia), vaid tihti hoopis tarnijapoolsete probleemide tõttu. Utreeritud näide: laskemoona tootmisliinil tekib rike ja tootja ei suuda lubatud laskemoona ettenähtud ajaks tarnida. Kui tootja tarnet ei tee, siis ei saa talle selle eest avansina ka raha välja maksta. Kui aasta lõpp ligidal, siis jääbki raha selle eelarve-aasta jooksul kasutamata. Kuid kandub edasi järgmisesse aastasse ning kantakse tootjale üle siis, kui viimane oma tootmisliini korda saab ning kauba üle annab.
Aga kuna see ülejäävate hankerahade „probleem“ ei pruugi avalikkuse või igasuguste audiitorite silmis väga hea välja näha, siis punnitatakse ikkagi üsna palju selle nimel, et kogu ettenähtud raha eelarveaasta jooksul siiski ära kulutada. Kaitseministeeriumi valitsemisalas tihti kasutatav lahendus on selline, et tõstetakse see „vaba raha“ ümber mõne teise käimasoleva hanke alla, kus on jooksvalt võimalik hankemahtu suurendada. Selle arvelt vähendatakse järgmisel aastal sellele hankele plaanitud summasid ning tõstetakse see hankele, mis eelmisel aastal ära jäi. Tulemus: ühe eelarve-aasta raha saab maksimaalselt kulutatud, kahe eelarve-aasta lõikes saab kogu plaanitud kraam siiski hangitud plaanitud mahus. Sisulist probleemi taaskord pole, hoopis tunnustust tuleks Kaitseministeeriumi ja kaitseinvesteeringute keskuse hankijatele ja raamatupidajatele avaldada.
Huvitav kas keegi suudab leida näit. RKIK hangete õnnestumise protsendi ning kui suur on hangete juures vaidlustamiste osakaal?
või mis, akf Veiko Palm?