Riigikaitse eelarve

[Kriku]

Siin võib ainult spekuleerida. Üks võimalik seletus on, et juba oli mingitel motiividel, mille üle võib taaskord ainult spekuleerida, kellegagi juba eelnevalt kokku lepitud umbes 300 M väärtuses ost ning ilma muude kulude vähendamiseta ei mängiks see välja.

[tuna]

Sellisel juhul need, kes tahtsid 300 miljoni eest midagi müüa, tegid partneri valikul väga vale otsuse. Selline partner - nagu öeldakse ameerika keeles - can't deliver. Kui juba spekuleerida.

[Kriku]

Jah, reaalsustajuga on nende kokkulepete mõlemal osapoolel ilmselgelt probleeme.

[kana tagumik]

Tegelt on kogu sinne foorum maganud maha ühe olulise detaili - Isamaliit nõudis eelarvearutelude alguses kärpeid kõigis ministeerimites va IL enda käe all kamin. Selle peale rahandusminnil vastas, et okei, sel juhul teeme nii, et mõõdame kõigile ühtmoodi ja teie saate oma kukkuva kaks protsenti. Loomulikult mõisteti IL-s ka enne valitsusesisesel läbirääkimistel ,et see "kärped kõigile va kamin" ei lähe kunagi läbi, ja seetõttu oli ette nende poolt käiguna mõeldud ka see, milline võiks olla "kompromiss" - nemad loobuvad kärpimisnõudest ja "vastutasuks" kamin ei pea miinusesse roniva kahe prossa pärast muretsema - küll leiab ka selle mooduse paberile, et kompenseeritakse, ehk täpselt see, mida rahandusminister välja käisiki.

Nii et sellal kui te siin ekre kalla tambite ja märgist mööda uhate, on tegemist IL-u spinniga. Aaviksoo andis siin väljatoodud intekas peenelt mõista, et spinnitavad ka teised ja mitte vähe.

Mispärast IL spinnitab - sisegrupp parempoolsed nõuab valjuhäälselt kärpeid ja nüüd saab vähemalt öelda, et käisime idee välja, a näe, ei võetud vastu. Postimees on hooolega avaldama hakanud isehakanud "eestlase ja nn Parempoolsete ühe juhi Joakim Heleniuse tekste, selline asi pole juhus.

[Kriku]

Isamaliit nõudis eelarvearutelude alguses kärpeid kõigis ministeerimites va IL enda käe all kamin. Selle peale rahandusminnil kihvatas, et okei, sel juhul teeme nii ,et mõõdame kõigile ühtmoodi ja teie saate oma kukkuva kaks protsenti. Loomulikult mõsiteti IL-s ka enne valitsusesisesel läbirääkimistel ,et see "kärped kõigile va kamin" ei lähe kunagi läbi, ja seetõttu oli ette nende poolt käiguna mõeldud ka see, milline võiks olla "kompromiss" - nemad loobuvad kärpimisnõudest ja "vastutasuks" kamin ei pea miinusesse roniva kahe prossa pärast muretsema - küll leiab ka selle mooduse paberile, et kompenseeritakse, ehk täpselt see, mida rahandusminister välja käisiki.

Palun selle kohta allikat.

[tuna]

Nii et sellal kui te siin ekre kalla tambite ja märgist mööda uhate, on tegemist IL-u spinniga..

Teiste sõnadega, Isamaa pani lõksu püsti ja EKRE astus kahe jalaga sisse. Ka võimalik seletus.

[Veiko Palm]

Kuulasin ära EKRE riigikogu saadikute Kunnase ja Lanemani jutu uute uudiste lehe saatest http://www.disneylandparis.com//saated/riigikait ... eidutusse/

Ning märkan ikka ja jälle, kui kehvasti näiteks mina ise mingitest asjadest räägin. Seega mõned täpsustused.

Oma suureks üllatuseks mäsrkasin, et mõlemad riigikogu liikmed saavad riigikaitse arengukava (sõprade seas tuntud ka kui RKAK) olemusest täiesti valesti aru. Mis on täiesti usukumatu, sest nad mõlemad on seda ju (kindlasti) korduvalt lugenud. Ma ise olen nende mõlemaga sellest korduvalt rääkinud, igatsugu muudest ettekannetest rääkimata. Ja siis sain aru, et ka teised EKRE sõnavõtud kujutavad seda plaani täiesti valel kujul. Ja ma ei saa nüüd aru, kas tahtmatult või meelega.

Kuid igaks juhuks siis üle korratuna. RKAK koostatakse iga nelja aasta tagant ja kümneks aastaks ette vaatavana. RKAK ei kirjelda mitte seda, mida me selle järgneva kümne aasta jooksul teeme, vaid seda, mida me tahame, et kümne aasta pärast olemas on. Minu jaoks on see suur vahe. Tegemist on pigem soovitud lõppseisu kirjeldamisega, aga mitte aasta-aasta plaani lahtikirjutamisega.

RKAK koosneb järgmistest osadest:
- Mis on oht? Kui suure "väe" siis vastane välja saaks panna ja millised oleksid meid kõige rohkem ohustavad tegevused?
- Milline peaks olema see vägi, mis vastasega hakkama saab? Täielik "võimepakett", alates lennukitest ja laevadest ning lõpetades tankidega. Kõik on seal sees;
- Mida me arvame, et me suudaksime riigikaitsele antud ressursiga (aeg, inimesed, raha) järgmise kümne aasta lõpuks ära teha? Ja see on eelkõige sõjaline otsus. Ehk pead tekitama olukorra, kus saaksid maksimaalse paugu selle antud ressursiga ära teha. Nii täna, homme kui ka kümne aasta pärast. Tavaliselt on see kõik blokkide kaupa ka tähtsuse järjekorda seatud;
- On selge, et see eelmine punkt on alati väiksem, kui "ideaalvägi". Sestap on RKAK-s lisaks ka tähtsuse järjekorda pandud võimed (üksused), mida võiks teha, kui ressurssi imekombel juurde saaks. Seega pole probleemi lisarahaga - kaitseväe juhatajal on ju nimekiri olemas ja hakkame otsast peale.

RKAK on heaks kiidetud valitsuse poolt ning riigikogu saadikutel ilusasti teada. Või vähemalt peaks olema. Miks siis rääkida mingist "ahistavast" plaanist, kui sinna on võimalusena "kogu maailma sõjavägi" sisse kirjutatud

[alari]

Kuulasin ka selle ära.

Jälle rääkisid poliitikud, et ekre ei taha mitte üldse kaitseeelarvet vähendada - kuigi Helmed seda ikka korduvalt öelnud on, et tahavad vähedada reaalsummat.

Mainisid, et kaitsevägi pole üldse planeerinud ja uuring relvasüsteemide hindu ning keegi pole kunagi öelnud, et me 2%-ga ei saa luua igasuguseid võimeid - kiire netiotsing ja 2016 artikkel Martin Heremiga https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/kol ... d=76196015

Eestis pole kunagi tõsimeeli arutatud hävituslennukite või allveelaevade ostmise üle, küll aga on arutatud tankide, liikursuurtükkide ja keskmaa-õhutõrje ostmist. Kas neist kas või üks mahub kaitse-eelarvesse?

Jah.

Aga kaks? Või kolm.

Ei mahu. Selle kahe protsendi sees vaatame liikursuurtükke. Läti ja Soome on samuti neid hankimas ja oleme nende tegemistega kursis.

Kui kahe protsendi sees saame liikursuurtükid, siis keskmaa-õhutõrjet ja tanke enam ei saa?

Tehke ise rehnung. Mina neid teen. Tankikompanii (umbes 15 tanki, lisaks muud sõidukid) maksab umbes 30 miljonit aastas, see on ülalpidamine ja aastate peale laiali jagatud väljaostuhind.

Leedulased ostsid hiljuti keskmaa-õhutõrje, see on avalik info. Üle 100 miljoni euro eest said nad vist neli laskeseadet, kaks radarit ja kaks tulejuhtimissüsteemi.
Hiljutises intervjuus ütlesite, et teil on Exceli tabel võimekustest, mida on väga vaja ja mida ilmtingimata vaja pole. Mis seal tabelis on?

Õhutõrjet on kangesti vaja. Kuid arvutame edasi. Vaja on väga, aga raha jätkub ainult mõnele tulesüsteemile. Mis me selle eest saame? Saame õhusõidukite vastu ära kaitsta kõik oma väeosad, aga Stenbocki maja näiteks me enam ei kaitseks. Ka väeosasid saaksime kaitsta ainult seni, kui need on paigal. Ja ainult lennukite, mitte rakettide eest.

Samas, selle raha eest võiksime osta meeletult palju suurema tankitõrje. Või äkki on kasulikum osta hoopis jalaväe lahingumasinad?

Exceli tabel põhimõtteliselt näitab, et me ei osta asju ainult selle järgi, kui hädasti meil midagi vaja on. Peame ka vaatama, kui palju maksab, kui hästi sobitub meie süsteemi, kas saame kohe tööle panna. Või äkki saavad liitlased selle võime asendada?

Ja siis ühel hetkel õhutõrje, mis siis, et seisab Exceli tabelis soodal positsioonil, polegi enam nii prioriteetne. Karm värk.

Te ütlete, et on jubedalt vaja, aga kõik on nii kallis, et me ikkagi ei saa seda?

Jah, seda esiteks. Teiseks, ma vaatan meie viimaseid arvutusi ja lähen siin küll poliitiliseks, aga üks presidendikandidaat pakkus välja moodustada suuremad brigaadid ja rohkem brigaade. Mina ütlen, et selleks on põhimõtteliselt vaja 10 protsenti SKTst. Siis võiks tunda end suhteliselt kindlalt ja ma arvaks, et siis on Venemaal ikka liiga kallis meiega tüli norida.

Aga 10 protsenti on ulme?

See ongi ulme. Aga kõik, kes ütlevad, et ilma keskmaa-õhutõrjeta sõdida ei saa, vaadaku ISISst. Neid pommitatakse juba kaks aastat, aga nemad ja muud mässulised sõdivad ikka edasi.

Lisaks toodi VS näitena, et kiirelt saab luua võimeid - seda on juba siin teemas arutatud ja asjad ei olnud nii lihtsad nagu Kunnas väidab

Kokkuvõtvalt ei tundu, et ausat juttu räägitakse, poliitikud noh

[tommy]

Mingid low-level poliitikud muudkui räägivad ja räägivad...
See 300 milli laenuraha(kui me võtame aluseks just sellise, meediast läbikäinud numbri) pole ju rahandusministri isiklik papp. Ega ka mitte konkreetse partei ja osadele selle liikmetele kuuluv.
See (ka laenu)raha kuulub riigile. Ja raha jaotuse üle otsustab valitsus. Mitte selle üks minister ega tema parteikaaslased.
Konsensus, kogu koalitsioonisisene.
Seega, kas on olemas kokkulepped partnerite vahel või ei ole. Kokkulepped konkreetse laenusumma suunamiseks riigikaitse suunas.
Kui on, siis milles probleem. Nagu öeldud, nimekiri on olemas. Millised võimed, milline maksumus, millised prioriteedid.
Suvalise poliitiku(ja tema relvaärikatest sõprade) arvamus ongi vaid suvalise poliitiku arvamus. Igaühel on oma.

Kui sellist koalitsioonisisest kokkulepet aga ei ole, siis millest üldse jutt..??
Praegu jääb juba mulje, et rahandusminister arvab, et tegemist on tema isikliku papiga. Millega võib zonglöörida, nagu ise heaks arvan.
Tahan, annan(eriti kui sõbrad kah oma osa saavad), tahan, ei anna..

[paalberg]

Kuulasin ära EKRE riigikogu saadikute Kunnase ja Lanemani jutu uute uudiste lehe saatest http://www.disneylandparis.com//saated/riigikait ... eidutusse/

Keskmaa õhutõrje näol oli seal tegu relvasüsteemiga, mille laskekaugus on 60 kilomeetrit, laskekõrgus 16 kilomeetrit siis me võime ise näha, et üks pataljon mille koosseisus on 12 laskeseadeldist, mida sellega võiks teha, sellega võiks kaitsta Suur-Tallinna ruumi ja teha rohkematki.

Erinevalt Martin Helmest räägib Kunnas vaid kaheteistkümnest laskeseadmest ja peaasjalikult Suur-Tallinna ruumi kaitsest...räägivad Kunnas ja Helme ikka ühest ja samast õhutõrjesüsteemist?

[Harald Hirmus]

No ei saa mitte vait olla, selline EKRE materdamine käib...

Miks keegi ei räägi sellest, et küll see kaitseminister on ikka nii saamatu, et ei suuda pakutud 300 miljonit hangetesse ära kasutada?! Tegelikult käivad ju eelarve läbirääkimised. Alles viimati ütles peaminister ETV "Esimeses stuudios" 16. septemberil: https://etv.err.ee/1130649/esimene-stuudio (saate 30. minutist alates) et ilmselt kärbet ei tule ja kogu tegelik eealrve ja kokkulepped selguvad 30. septembril. Kui nüüd lisada eelnevalt viidatud "uute uudiste" EKRE riigikogu saadikute Kunnase ja Lanemani jutt saatest http://www.disneylandparis.com//saated/riigikait ... eidutusse/ millest selgub, et juba mitu kuud varem, üritati kaitseministeeriumis seda rahajuttu ära rääkida, aga ei võetud vedu.

[LupusII]

Ikka samast räägivad. Aga üks on poliitik kes teeb suuri sõnu. Ühelgi riigil ei ole ÕT kaetud enamus riigist.

[Veiko Palm]

Miks keegi ei räägi sellest, et küll see kaitseminister on ikka nii saamatu, et ei suuda pakutud 300 miljonit hangetesse ära kasutada?!

Eks sellest on siin lehekülgede kaupa räägitud, et miks on võimatu lühikese aja jooksul sellist raha ära kulutada. Ja ikka ja uuesti kordan üle, et sõjaline riigikaitse on igasuguse lisaraha üle rõõmus ja vaimustunud!

Praegu ei esita ma kaitseväe prioriteete ega ka kaitseväe juhataja seisukohti. Lihtsalt toon paar konkreetsemat näidet:
- uue keerukama varustuse puhul oleks väga heaks näiteks Javelini tankitõrjeraketid. Süsteem on meil kasutuses ja meile see väga meeldib. Tootmisvõimalused on teisel pool ookeani ka olemas. 300 mln eest saaks (väga robustselt öeldes ja avalikest allikatest pärineva info põhjal) ca 300 laskeseadet koos vajaliku moona ja hoiustamistingimustega. Lepingu läbirääkimiste, igatsugu kooskõlastuste jms läheb kindlasti pool aastat, tootmise endaga arvatavasti aasta kuni poolteist, ehk siis kõige arvatavasti hakkaksid asjad siis jõudma aastal 2022 esimese poolaasta jooksul. Siis toimuksid ka maksed;
- oletame (kõigest oletame), et poliitiline juhtkond teatab kaitseväe juhatajale, et poliitilise otsusega otsustatakse hankida konkreetne õhutõrjesüsteem konkreetselt tootjalt täna ja nüüd, siis lepingu läbirääkimiseks ja sõlmimiseks läheks samuti umbes kuus kuud. Väga vähe sellest oleks "bürokraatlik asjaajamine", enamus on meeletult tihe töö (ja kauplemine) tuhande detaili üle. Kes maksab, millal ja mille eest? Mis on üleüldse komplektis? Mis saab siis, kui tarned on toimunud ja süsteem Eestis? Kes õpetab süsteemi? Kellel on õigus seda õpetada? Kui midagi katki läheb, siis kellel on õigus parandada? Süsteemi tootmine ise võtab aega ca 3-4 aastat. Seega lühidalt - otsus 2020, esimesed maksed suure tõenäosusega 2022 (heal juhul), suurem rahaliikumine 2023-24. Süsteem Eesti tervikuna kõige varem 2024, reservväelaste väljaõpetamine ja muu väljaõpe (lisaks on loomulikult käinud algusest peale instruktorite väljaõpe) ning pataljon on tervikuna valmis kõige varem 2026-27. Väiksemate üksustena juba 2024-25;
- kui otsustada, et hankida tuleb lihtsalt õhutõrjesüsteem, siis erinevate pakkumiste võrdlemiseks ja analüüsiks läheks lisaaega umbes aasta kuni poolteist. Selle aja pikkus sõltub eelkõige relvatootjatest, sest pakkumised on vaja saada võrreldavaks.

Täiesti uue võime loomiseks (ja siin on sellest räägitud oi kui palju) läheb ükskõik millisel sõjaväel hinnanguliselt 10-15 aastat.

[Martin Herem]

Kunnas vassib viimases Riigikaitsesaates.
Juunis käis Kaminis, et saada ülevaade KV arengust ja plaanidest.
Mina rääkisin, mida kavatseme teha olemasoleva eelarve eest ja mida muud teeks, kui oleks raha rohkem.
Kunnas toeatas meremiine, 30 km laskekaugusega laevatõrje rakette ja keskmaa õhutõrjet. Ütles, et seda toetab ja teisi ta ei toeta. Tema prioriteedid tulid Suur-Tallinna kaitse vajadusest. Mina rääkisin KV vajadustest.
Mina ei olnud nõus keskmaa õhutõrjele arendamisega enne teisi, minu arvates kriitilisemaid vajadusi.
Kunnas ütles, et lisaraha saab ainult tema prioriteetidele.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Praegu ei esita ma kaitseväe prioriteete ega ka kaitseväe juhataja seisukohti. Lihtsalt toon paar konkreetsemat näidet:
..
..
..
..
..
..
..
Täiesti uue võime loomiseks (ja siin on sellest räägitud oi kui palju) läheb ükskõik millisel sõjaväel hinnanguliselt 10-15 aastat.

..istuva PSÜ text meenutab mulle järjest enam kunagiste PS juristide oma - vastus igale küsimusele on EI.. mitte midagi vajalikku ei saa teha sest ei või ja ei tohi jne.. ning selle eest saadakse vist tänaseni palka
Huvitav on muuseas PALMi postituse viimane lause - et kui teil "hinnanguliselt" läheb 10-15 aastat iga uue võime loomiseks(-tegelt saab muidugi ka kiiremini) ja praegu sõdite ihust-hingest selle vastu, et paari uue võimega kohe pihta hakata - te siis nagu üldse ei kavatsegi KV võimelünkade täitmisele asuda vä
Kas te juba liiga mugavaks endale seal elu/teenistust kujundamas ei ole