www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 01 Dets, 2020 21:29

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 2029 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 01 Okt, 2020 22:27 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21662
Asukoht: Viljandimaa
4 teemavälist ning reeglitest hälbivat postitust eemaldatud.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 11:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Veebr, 2004 2:12
Postitusi: 291
Pean ka oma kaks kopikat siia kirjutama. Olen teemat jälginud ja kohati on see eriti ühe osapoole puhul enam mitte argumenteeritud diskussioon, vaid pime usk parteisse. Teate, küll millisesse parteisse. Kordades on öeldud, et see 300 milli jutt on puhas demagoogia. Hea tähelepanu mujale tõmmata. Reitinguid vaadates, siis seekord läks vist püss tagurpidi lahti.

Aga asjast.

Ma ei ole näinud erilist arutelu teemal personal. Kust me need inimesed võtame. Noorem Helme ütles vist, et "õpetatakse 40-50 tänast tegevväelast ümber" vms. Püha lihtsameelsus. Esiteks on see liialt väike arv ja teiseks "ümberõpe" tuleb taaskord teiste võimete arvelt. Eeldades, et keskmaa ÕT peaks justkui 24H toimima, siis on see personali arv palju suurem. Lõppeks allub ka RA kaitsevägi tööseaduse sätetele. Teate küll, töö ja puhkeaeg jms asjad.

Rahast ei hakka üldse rääkimagi, aga kust leida füüsiliselt inimesi? Kaitsevägi on siiski selline nišitööandja. Kõigile ei sobi. Kaitsevägi kõiki ei taha. Lubatakse ka tänases seisus palka üle keskmise, aga kui ei ole inimesi kuskilt võtta, siis ei saa neid meelitada ka väga suure palgaga. Raud ilma inimesteta (väljaõpetatud inimesteta) on kasutu.

Et kuidas see siinsesse diskussiooni puutub? Aga sellepärast, et ülepeakaela mingi uue võime loomine ei tähenda ainult taristut või mingit teisest võimest loobumist, vaid ka seda, et kuskilt tuleb inimesed leida. Aga kust?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 12:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Dets, 2005 17:39
Postitusi: 1002
Et siis riigi kaitseinvesteeringute programmile lisatakse 2022. aastal juurde 46 miljonit lisaks tavapärasele 20 miljonit aastas. Lisaraha on ette nähtud rannakaitsevõime loomiseks, mis peaks sisaldama meremiine ja pikamaa rannakaitserakette.
https://www.err.ee/1142379/rannakaitse- ... aar-aastat


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 12:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1768
Ma usun, et kõik saavad vaikimisi aru, et Balti õhuruum on ikkagi üks tervik ning seda saab päriselt kaitsta ainult 3B formaadis tehtava ühisostuga USAst. Kuidas kolm Balti riiki ühise Patriot pikamaa ÕT süsteemi ostmiseni jõuavad ma ei tea aga kuidagi USA kaasabil ikkagi jõuavad. Eestil ei ole eelarvet uute võimete jaoks, püsikulude erosioon on tohutu, inimestest on puudus ja majandus jahtub, selle sasipuntra uurimisega tulekski alustada, see võiks olla esimene uus võime. Eesti teadus sai ju ka oma 1% kätte, mida nad üldse uurivad?!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 13:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5456
Mul poleks tegelikult selle vastu midagi kui kõik kolm riiki panustaks ühise NASAMS-i võimekuse loomisse. Leedul on algus tehtud. Lätlased pidavat ka asja peale mõtlema, kuigi mingeid konkreetseid samme pole veel astutud.

N-ö rannakaitse/rannikutõrje osas liigume ehk õiges suunas. KV peaks seireks paar mobiilset radarit saama, miine saaks põhimõtteliselt ka Wambola pealt veesata ning miinivälja katmine maismaal asuvate laevavastaste rakettidega oleks juba kõnekas argument.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 14:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 313
Rumalusest ja treenimisest

Viimastel nädalatel on põrkunud kaks erinevat nägemust, kuidas Eesti kaitset korraldada ja mis järjekorras vajakajäämisi parandada. Ühelpool endised sõjaväelased ja riigikogu liikmed, sekka sekundeerimas mitu militaar.neti liiget. Teisal kaitseväe juhataja esindamas tänast kaitseväe arusaamist.

Vaadates kogemuste pagasit siis eelmise kümnendi lõpuaastail läinutel jäi kogemuse korjamiseks Eesti kaitseväes aega keskeltläbi umbes 17 aastata, kuid neile, kes otsustasid varumeeste pingile mitte siirduda on tänaseks korjunud teadmist ja kogemusi ligi 30 aasta jagu. Märkimisväärne vahe. Teoreetiliselt on loomulikult võimalik olukord, et Eesti sõjaline mõtlemine oligi oma tippu jõudnud 2007. aasta lõpuks ja vahepealse 13 aastaga pole ühtegi ajakohasemat ideed ilmunud. Kõik need tuhanded inimesed ja miljonid töötunnid pole meile mitte midagi juurde andnud. Kõik vahepealne on raisatud aeg. On vaid asjatult kontoritooli soojendatud ning paukpadruneid plärtsutatud.

Spordimaailmas ringleb visalt arvamus, et treenimine tegevat paremaks. Mulle tundub, et sõjanduses kehtib sama põhimõte. Harjutamine teeb osavamaks ja igapäevane õppimine targemaks.
Vaatame nelja juhtumit, kuna näites toodud isikud viimati aktiivselt igapäevaselt ennast sõjaliselt treenisid. Ühe suhtes võin nüüd pisut eksida, kas ta mitte vahepeal pole osalenud KL tegevuses? Mulle ähmaselt tundub, et ta mingi hetk mainis oma treeningute jätkamist?
Vaatame nelja juhuslikku näidet.
Isik A lõpetas aktiivse treenimise 2007. sügisel ehk 13 aastat tagasi.
Isik B lõpetas treenimise 2009. alul ehk pea 12 aastat tagasi.
Isik C lõpetas treenimise 2011. lõpus ehk ligi 9 aastat tagasi.
Isik D lõpetas treenimise 2014. alul ehk 7 aastat tagasi.

Ma ei soovi kuidagi nende nelja näite varal hakata kedagi halvustama või seadma kahtluse alla nende panust riigikaitsesse. Kõik nad on olnud omal ajal ja omal kombel väärt ja vaat et kohati lausa raskesti asendatavad ja kõigist neist on senini rääkida mitmeid lugusid, mõned legendaarsemad ja mõned mitte. Kõigi teeneid on ka tunnustatud, kes on saanud ordeni ja kes mütsimärke. Ammugi ei sooviks, et nad lõpetaksid riigikaitse teemadel arutlemise ja arvamuse avaldamise. See oleks igal juhul kurb ja sellest oleks rohkem kaotada, kui võita. Paraku on fakt, et pikk eemalolek ja vähene treenimine ei tee kedagi paremaks. Spordi terminites rääkides siis vana rasva pealt teevad endised tippmehed veel mitu aastat hiljem tubli tulemuse, kuid kümmekond aastat hiljem peale mälestuse endisest tippvormist enam suurt midagi muud pole. Karta on, et sama saatus tabab kõik tänaseid teenistuses olevaid eksperte.

Kõigi ekspertide, eriti kui tegemist on endiste ekspertidega, puhul tuleb alati vaadata kuna nad viimati tegelesid aktiivse treenimisega ja kas nad ei pauguta mitte kunagise vana rasva pealt, pakkudes välja meetodeid, mis olid head nende ajal, kuid vahepealset tarkust eemale jäämise tõttu pole neil enam kuskilt võtta ning kui tänased noored püüavad end vabastada asjade vanast korrast, siis kardavad vanad, et kõik läheb hukka. Sest eks õigupoolest on nad alati hukka läinud, need noored. Samas kui vaatan tänaseid noori ohvitsere, siis mul tuleb küll juba vaikselt hirm peale, et kaua suudan veel sammu pidada. Neil on suurepärane alusharidus, aste-astmelt omandatud kogemus, uued värsked ideed. Vägisi hakkavad leiba käest võtma. Ega siin muud varsti üle jäägi kui tuleb ennast positsioneerida varsti „eksperdi“ klassi ja hakata sealt tarkus jagama.

Mulle endale tundub, et kui kogemuste pagas ja igapäevaselt tehtavad treeningtunnid riigikaitse vallas on niivõrd erineva kaaluga, kui praegusel juhul, tasub pigem panustada suurema treeningmahuga „sportlase“ peale. Fakt on see, et tänasel päeval aktiivselt sõjandusega tegelejad omavad andmete osas paremat kättesaadavust ja osalt erinevus andmete kättesaadavuse osas viib erinevale tulemusele. Seda esiteks. Seetõttu ka erinevad ostunimekirjad kaitsehangete osas. Üks probleem siin muidugi on. Iseenesest on alati eksisteerimas võimalus, et kaitseväe juhataja on tänast ja eesolevat julgeolekusituatsiooni totaalselt valesti tõlgendanud ning treenib kaitseväge täiesti valesti. Lisaks kõik teised alamad inimesed kaitseväes on kollektiivse pimeduse küüsi langenud. Ajaloos on küllalt näiteid kus sedaviisi juhtunud on. Kuid sama argument kehtib kõigi debatis osalevate poolte kohta. Seega sedasorti null argumendid, mis kehtivad kõigi osapoolt kohta võrdselt, on valiku tegemisel kasutud.

Teiseks tundub, et kogu käimasolev vaidlus ei ole küsimus mitte niivõrd selles, et kas ja mis asju osta vaid probleem on märksa sügavamal – kontseptuaalsel tasandil. Lihtsalt sõnastades – kas ja kui palju saab usaldada kambrikaaslasi (Lätit, Leedut, laiemalt Põhjalat, NATOt, EL) või ongi alatine seisund kõikide sõda kõigi vastu. Nii nagu 17. sajandil seda väljendas Thomas Hobbes.

Need kaks erinev tulemust, kuidas riigikaitset korraldada, võrsuvad üpris erinevast inimkäsitlusest. Kui käsitlus ja selle aluseks olevad mõttestruktuurid on niivõrd erinevad, siis ei saagi olla mingit ühist seisukohta. Ükskõik kui palju ka ei püüaks süsteemset väärmõistmist ja sellest tulenevat informatsioonilist kuristikku täita, pole see võimalik. Juba eelnev inimeste elukogemuse pagas on niivõrd erinev. Kunnase ja Heremi kujunemisteed on olnud algfaasis üpris erinevad. Sündmusi, mis määrasi elu- ja inimkäsitluse alused pole tagantjärgi võimalik enam muuta. Ja riigikaitse debati kitsas vaates on see ainult positiivne. Sest kumb oleks hullem, kas monokultuurne arvamus või kollektiivne miraaž? Halvad on mõlemad, kumbki on tupiktee. Vähene variatiivsus arvamustes oleks sama hull kui ühine pime usk ainsa lahenduse lõplikku ülimuslikkusesse. Võimalik, et ajad ning olud muutuvad ning tänane arusaam riigikaitsest peab samuti oludega kohanema. Kuid seniks kuni seda ettenäha pole panustaks ma tänastele ja tulevastele kindralitele pisut rohkem, kui eelmistele, eripensioni väljateeninud kangelastele.

Kokkuvõttes käib viimastel nädalatel see sama vaidlus mis juba aastakümneid kestab. Vaidluse sisu on: „Eesti peab ise toime tulema. Usaldada ei saa kedagi.“ või siis „Me peame ise, kuid koos teiste abiga, toime tulema.“ Ja see on juba väga põhimõtteline küsimus. Lausa usu küsimus. Kuid usu küsimuste üle vaielda pole mõtet. Sa kas usud või ei usu ja usku argumentidega mõjutada pole võimalik. Keda uskuda, keda mitte, seda ma ei tea. Kuid kes rohkem igapäevaselt riigikaitseks treenivad ja omavad pikemat kogemust, see on teada. Eks igaüks saab oma valiku ise teha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 02 Okt, 2020 17:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1643
Tsiteeri:
Hea küll, kui rahandusminister Martin Helme pakutud võimalus kasutada umbes 300 miljonit eurot kontol seisvat laenuraha iseseisva kaitsevõime oluliste võimelünkade....


Soovitan kõigil korra mõttega läbi lugeda selle Leo Kunnase artiklist tsiteeritud lause. Arvestades seda, kui ruttu pooleteise aasta eest koalitsioonikõnelustel unustati see 2,5-2,6% teema, siis saab EKRE tegelikku mure suurust „riigikaitse arengu“ asjus hinnata sellesama fraasi järgi – pakkusime 300 miljonit, mis oli sinna kontole seisma jäänud vaid põhjusel, et tuli kõigile ootamatult koroona, masu ja suured laenud. Ehk teisisõnu – kui poleks tulnud koroonat, siis poleks mingist lisainvesteeringust hakatud kunagi juttugi tegema. Kuigi üldine julgeolekuolukord on ju kokkuvõttes täpselt niisama hea (või halb), kui 2019. aasta kevadel. Nii et selle peale küsiks, et kui kaua oleks Leo Kunnas pidanud „koalitsiooni kodurahu hoidma“, kui koroonat poleks tulnud?

Sellest ei hakka üldse rääkima, kui mängleva kergusega unustatakse ära rahandusministri kõigest paari nädala tagune jutt sellest, kuidas kaitse-eelarvet tuleks siiski kärpida, kuidas sealt jääb igal aastal mitukümmend miljonit kasutamata ning kuidas siseminister rääkis kahe pataljoni suurusest Kaitseväest.


Mis puudutab kaitsekulude suurust ja „erakondade-üles kokkulepet“, siis ega selline asi halba ei teeks, aga minu arust on võimalik neid kaitsekulusid suurendada ka ilma sellise kokkuleppeta. 2% osas meil ju ei olnud mingit erakondadeülest kokkulepet, aga selle tasemeni siiski jõuti. Tõsi, 2% oli selleks ajaks kirjas juba enamike erakondade valimisprogrammides. Tingimata ei ole selleks vaja isegi kõikide koalitsioonierakondade konsensust – piisab sellest, kui kasvõi üks nendest ütleb, et see on minu prioriteet nr 1 (tõsi, selle tõttu saan muudeks asjadeks vähem raha küsida), kirjutame selle koalitsioonileppesse ja hakkame täitma. Seda aga ei tehtud – kuigi koalitsioonilepe just selleks ongi, et seal kohe algusest peale põhilised asjad kokku leppida. Kui seal asja kirjas ei ole, pole kellelgi kohustust ka midagi „täiendavat“ teha. Ja siinkohal võib tõesti visata kivi mitte ainult EKRE, vaid ka Isamaa kapsaaeda.

Ja lõpetuseks – Leo Kunnasel on tore rääkida, et „nemad“ pakkusid enne valimisi välja erakondadeülese kokkuleppe riigikaitsekulude osas. Aga mis „eeskuju“ nad samas selliste lepetega ise pakkusid, kui mõned kuud varem allkirjastasid kõik ülejäänud erakonnad parteideülese kokkuleppe, et tõstame teadus-arendustegevuse kulud 1% peale SKT-st. Ainukene, kes selle leppega kaasa ei tulnud, oli EKRE. Põhjus – nende sõnul oli 1% liiga madal ambitsioon, nemad lubasid valimistel ka teadus-arendustegevuse alla 2% panna. Pärast valimisi ütles erakond aga teadlastele sisuliselt, et teile pole isegi seda 1% vaja, sest te olete kõik mingid liberaalsed ideoloogijüngrid ega tegele tõsise teadusega. Kui tõsiselt selle näite peale võtta EKRE jutte nii „erakondadeülestest kokkulepetest“ kui ka iseenda valimislubadustest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 10:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1135
Ülevaatlik kokkuvõte edasisistest plaanidest
https://leht.postimees.ee/7084492/eesti-taiendas-tublisti-laskemoonavaru
Tsiteeri:
Eesti täiendas tublisti laskemoonavaru
Andres Eimann

Kaitseväe keskpolügoonil eelmisel nädalal esitletud Lõuna-Korea liikursuurtükid ja juulis Eestisse jõudnud kaitseväe uued automaadid on sel aastal kõige nähtavamad kaitseinvesteeringud, mis viivad kaitseväe relvastuse uuele tasemele. Kaitseinvesteeringute keskuse jaoks on nende kahe relvaliigi puhul tegemist vaid osaga arvukatest hangetest.

Suur osa rahast kulub laskemoona soetamisele, näiteks aastatel 2017–2019 kulus laskemoona ostmiseks ligi kolmandik kõigist kaitseinvesteeringutest.

Kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhi Magnus-Valdemar Saare sõnul kulutas Eesti viimasel kolmel aastal märkimisväärse summa laskemoona sõjaajavaru täiendamiseks ja hankis tankitõrjelaskemoona, 120-millimeetrise ja 155-millimeetrise kaliibriga mürske, jalaväe lahingumasinate 35-millimeetrise kaliibriga laskemoona ja õhutõrjesüsteemide Mistral rakette. «Laskemoona investeeringud jätkuvad ka järgmistel aastatel orienteeruvas mahus 50 miljonit eurot aastas. Lähiajal keskendub kaitseinvesteeringute keskus pikamaa tankitõrjerakettide Spike, Mistrali õhutõrjerakettide ning suure- ja väikesekaliibrilise laskemoona hankimisele,» selgitas Saar.

Eelmisel aastal jõudsid Eestisse viimased Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinad CV90, millega lõppes Eesti kaitseväe suurim relvastusprojekt iseseisvuse taastamise järel. Kokku ostis Eesti 44 jalaväe lahingumasinat, millest esimesed 12 jõudsid Eestisse 2016. aasta sügisel.

Sõdurid saavad kuulivestid järgmisel aastal

«Isikuvarustuse soetamisele investeerime igal aastal regulaarselt 22–25 miljonit eurot. Eelmisesse aastasse jäi uute kiivrite hange, 2021. aastal on plaanis lepinguni jõuda uute kuulivestide hankega,» rääkis Saar.

Sel aastal jõuab lõpule mereväe miinitõrjelaevade moderniseerimise projekt, mis läks maksma 32 miljonit eurot. Projekt algas 2018. aastal ja selle aasta lõpuks antakse kõik Šotimaal uuendatud laevad mereväele üle. Eesti kolme miinijahtija, Admiral Cowani, Sakala ja Ugandi moderniseerimine pikendas nende eluiga 2035. aastani. Laevad said senisest moodsamad ja töökindlamad sonarid, radarid, miinisõja lahingjuhtimissüsteemid ning allveerobotid. Uuendatud süsteemid vajavad praegustest märksa vähem hooldust, on moodsamad ja töökindlamad.

Tänavu antakse mereväele üle ka kaks väekaitsekaatrit, mis on pärast miinijahtijate ostu üle hulga aja taas uued sõjalaevad, mille merevägi saab. Väekaitsekaatrid ehitab Saaremaa laevatootja Baltic Workboats. Laevad on oma suuruse kohta arvestatava tulejõuga, alused saavad pardarelvastuse ja kuulipildujad. Väekaitsekaatrite eripära on niinimetatud jonnipunni efekt ehk nad on isepüstuvad.

Lähiajal keskendub kaitseinvesteeringute keskus pikamaa tankitõrjerakettide Spike, Mistrali õhutõrjerakettide ning suure- ja väikesekaliibrilise laskemoona hankimisele.

Õhuvägi sai eelmisel aastal enda käsutusse Ameerika Ühendriikide kingitud kaks lennukit M-28 ja nendega kaasnevad süsteemid. Kahe M-28 õhusõiduki kasutuselevõtt laiendas kaitseväe võimet täita ülesandeid alates õhutranspordist kuni õhutulejuhtide väljaõppe ja vaatluseni. Tulevikus plaanib kaitsevägi varustada mõlemad M-28 tüüpi lennukid ka elektrooniliste seireseadmetega, mis laiendaksid nende kasutusala.

«Õhuväe valdkonnas ootavad ees suuremahulised radaritega seotud projektid, mille raames soetatakse täiendav niinimetatud kliimaradar ning viiakse läbi õhuseireradarite uuendus ehk Mid-Life Upgrade-hange,» lausus Saar. Valitsus otsustas juba eelmisel aastal teha vajalikud investeeringud Kirde-Eesti õhuseirevõimekuse parandamiseks, et Virumaale saaks piiranguteta tuuleparke rajada. Praegu on Ida-Virumaal kehtestatud tuulegeneraatoritele kõrgusepiirangud, kuna kõrged tuulikud segavad riigikaitseks vajalike radarite tööd. Et Eesti saaks täita endale võetud energia- ja kliimapoliitika eesmärke, andis valitsus raha kaitseväele lisaradari ostmiseks. See raha tuleb väljastpoolt kaitse-eelarvet.

Lisaks käib koostöös Ameerika Ühendriikidega projekt mereseire ning õhutõrjevõimekuse edasi arendamiseks.

Kaitseväe arengukava aastateks 2017–2026 näeb ette luure ja eelhoiatuse arendamise, mille toetuseks võtab kaitsevägi kasutusele droonid. Saare sõnul on droonide hanked praeguseks edukalt lõpetatud ja lennumasinad on kaitseväele üle antud.

Üks lähiaastate suurimaid projekte on toetussoomukite ümberehitus, mille läbiviimiseks loodab kaitseinvesteeringute keskus sõlmida lepingu veel selle aasta sees. Nimelt ostis Eesti jalaväe lahingumasinate toetussoomukite ehitamiseks Norrast odavalt soomukikered, kuid selgus, et vajalike originaalvaruosade tootja küsib Eesti jaoks vastuvõetamatut hinda. Soomukikered on kasutuseta juba aastaid angaaris seisnud. Nüüd on kaitsevägi teinud põhjaliku analüüsi, mida toetussoomukite ümberehituseks tarvis on.

Ka on ees ootamas liikursuurtükkide K9 juhtimissoomukite hange ning kasutuses olevate kolmeteljeliste ehk 6x6-soomukite väljavahetamise projekt. Nende hangete ettevalmistamiseks käivad praegu turu-uuringud.

Saare sõnul on üheks lähiaastate suuremaks uueks projektiks rannikukaitse kompleksi ost. Kaitsevägi kavatseb hankida lähiaastatel rannikukaitse kompleksi, mis koosneb meremiinidest ja laevavastastest rakettidest.

Uued sihid selguvad uue arengukavaga

«Järgmistel aastatel jätkuvad veel K9, automaatide ning laskemoona tarned. Siinkohal on aga paslik mainida, et suurem osa iga-aastastest kaitseinvesteeringutest läheb olemasolevate süsteemide üleval pidamiseks. Maismaasõidukite pargi hoolduse ja remondi tarvis kulub aastas umbes 35 miljonit eurot, õhuväe ja mereväe sõidukite elutsükli tarbeks kummalgi 10–12 miljonit eurot, sidesüsteemide käigushoidmiseks umbes 20 miljonit eurot ja relvastuse korrashoiuks 11 miljonit eurot. Lisaks kulub igal aastal raha ka väljaõppevahenditele, sihtmärkidele ja meditsiinivarustusele,» loetles Saar.

Märkimisväärne osa kaitseinvesteeringutest kulub ka taristuinvesteeringutele. Kaitseinvesteeringute keskuse valduses on Eesti suuruselt teine kinnisvaraportfell, mille iga-aastane korrashoiu kulu on suurusjärgus 20 miljonit eurot. Lisaks arendab Eesti uut kaitsetaristut umbes 40–50 miljoni euro eest aastas.

Praeguse kaitseväe arengukava 2017–2026 alusel rohkem uusi relvaliike ei soetata. See, millist suutlikkust on plaanis arendada pärast praeguse arengukava lõppu ehk pärast aastat 2026, selgub uue riigikaitse arengukava planeerimise käigus. Kaitseinvesteeringute keskus lähtub hangete väljakuulutamisel kehtivast arengukavast.

Kaitseinvesteeringutele seab piirid Eesti riigieelarve suurus. Eesti kaitsekulu oli 2019. aastal 585 miljonit eurot. Kaitseministeerium avas septembri keskel veebilehe riigikaitseareng.ee, kus on toodud võrdluseks, et Suurbritannia lennukikandja HMS Queen Elizabeth maksumus on 8,2 miljardit eurot ja selle hankimiseks kuluks Eesti 14 kaitse-eelarvet. Tankipataljoni maksumus on 900 miljonit eurot, selle soetamiseks kuluks ligi kaks kaitse-eelarvet.




Uue põlvkonna tankitõrjesüsteem jõuab Eestisse

Selle ja järgmise aasta jooksul jõuavad Eestisse Saksa relvatootja EuroSpike GmbH kaugmaa tankitõrjesüsteemid Spike, nendega vahetatakse välja praegu kaitseväes kasutuses olevad tankitõrjekompleksid MAPATS ja Milan.

​Kui kaitseväes kasutatav õlalt lastava keskmaa tankitõrjesüsteemi Javelin efektiivne laskekaugus on kuni 2500 meetrit ja sihtmärk peab olema nägemisulatuses, siis Spike võimaldab lasta nägemiskaugusest väljas oleva vastase tanki pihta.

Eesti seadis kaugmaa tankitõrjekomplekside hanget välja kuulutades tingimuseks, et selle efektiivne laskekaugus peab olema vähemalt 4000 meetrit. Relvasüsteemi Spike LR2 raketile töötati eelmisel aastal välja täiendused, mis võimaldavad tabada vastase soomustehnikat kuni 5500 meetri pealt. Süsteemil on kolm juhtimisviisi – lase-ja-unusta, lase-vaatle-korrigeeri ning lase-ja-juhi-kohale.

​Spike’i rakett kaalub veidi üle kümne kilogrammi ja kogu laskevalmis süsteemi kaal on veidi üle 28 kilogrammi. Süsteemi saab kasutada nii maastikul kui ka lisaseadmega sõidukile kinnitatuna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 10:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 30145
Selline jama kontsentratsioon ühes artiklis on tase omaette. :wall:

Tsiteeri:
Tänavu antakse mereväele üle ka kaks väekaitsekaatrit, mis on pärast miinijahtijate ostu üle hulga aja taas uued sõjalaevad, mille merevägi saab. Väekaitsekaatrid ehitab Saaremaa laevatootja Baltic Workboats. Laevad on oma suuruse kohta arvestatava tulejõuga, alused saavad pardarelvastuse ja kuulipildujad. Väekaitsekaatrite eripära on niinimetatud jonnipunni efekt ehk nad on isepüstuvad.


:wall:

Tsiteeri:
Selle ja järgmise aasta jooksul jõuavad Eestisse Saksa relvatootja EuroSpike GmbH kaugmaa tankitõrjesüsteemid Spike, nendega vahetatakse välja praegu kaitseväes kasutuses olevad tankitõrjekompleksid MAPATS ja Milan.


:wall: :wall:

Ei pääse ka kamin ise

Tsiteeri:
Tankipataljoni maksumus on 900 miljonit eurot, selle soetamiseks kuluks ligi kaks kaitse-eelarvet.


Selline võib olla pataljoni kogu varustuse soetuskulu, kui soodsad võimalused hankida tanke on ära jokutatud. Näiteks Soome hiljuti ostetud Leo2A6 tankid maksid tükist ca 2,5 miljonit, mis 40 tanki soetuseks teeb vaid 100 miljonit.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 10:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5456
Tankipataljoni maksumuse puhul on mõeldud tervet elutsüklikulu. Ilmselt siis kusagil 20-30 aasta peale jaotatuna. Kui ma ei eksi, siis üks siin välja käidud arv oli 15 miljonit eurot ühe kompanii peale aastas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 11:23 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Juul, 2008 20:32
Postitusi: 1503
Tsiteeri:
Kapten Trumm: Selline jama kontsentratsioon ühes artiklis on tase omaette.


:lol: Tuleb tunnistada, et tegu on naljaka raportöörlusega tõesti.
Järgmine tase oleks juba midagi Põhja-Korea telediktori sarnast.

Tsiteeri:
Laevad on oma suuruse kohta arvestatava tulejõuga, alused saavad pardarelvastuse ja kuulipildujad.


Mõnel tavalisel lugejal võib olla päris uhke tunne, et Eesti merejõud on endale hankimas päris sõjalaevu, millel isegi arvestatav tulejõud...

Õhuväe juures oleks võinud M28 jutu ära jätta sellisel kujul, pigem naeruvääristab kogu õhuväge, kelle kõige olulisem roll siiski Ämari teenindamine (ilma naljata).

Kaks küsimust jäid mind kummitama:
1) 40-50miljoni euro ulatuses igal aastal ehitame uut infrat, aga mida siin silmas peetakse? Varsti peaks ju saabuma hetk, kus meil on külaliste jaoks piisavalt kasarmuid, samuti ajateenijate jaoks, keda meil ju väga palju võrreldes praegusega juurde ei võeta/ei tule?
2) Mida täpselt õhutõrjevõimekuse arendamise (koos USA-ga) all mõeldakse? Kas lihtsalt mingeid mobiilseid radareid või midagi, millega ka tegelikku kahju vastasele teha?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 11:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5456
Tsiteeri:
Varsti peaks ju saabuma hetk, kus meil on külaliste jaoks piisavalt kasarmuid, samuti ajateenijate jaoks, keda meil ju väga palju võrreldes praegusega juurde ei võeta/ei tule?

Ehitatakse ka hoolega garaaže, moonaladusid, väljaõppekohti jne. Pelgalt ühe aastaga on Tapa baas jälle märkimisväärselt suurenenud. Soovitan jälgida kuidas aerofotod ajaga muutuvad.

Tsiteeri:
Mida täpselt õhutõrjevõimekuse arendamise (koos USA-ga) all mõeldakse? Kas lihtsalt mingeid mobiilseid radareid või midagi, millega ka tegelikku kahju vastasele teha?

Peamiselt vist ikka radarid jah. Lisaks muidugi investeeringud Ämarisse. Ka seal toimub märkimisväärne ehitustöö.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 12:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 1135
nimetu kirjutas:
Tankipataljoni maksumuse puhul on mõeldud tervet elutsüklikulu. Ilmselt siis kusagil 20-30 aasta peale jaotatuna. Kui ma ei eksi, siis üks siin välja käidud arv oli 15 miljonit eurot ühe kompanii peale aastas.
Peaaegu
Tsiteeri:
Tankikompanii (umbes 15 tanki, lisaks muud sõidukid) maksab umbes 30 miljonit aastas, see on ülalpidamine ja aastate peale laiali jagatud väljaostuhind.
900 miljonit ilmselt oleks hankimise hind, sest 900M = 3 kompaniid (30M) * 10 aastat. Masinate eluiga on tõenäoliselt 20-30a.

Lisaks ehitatakse Tartusse Raadile sõjakooli jaoks hooneid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 12:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9248
Asukoht: Siilis
Kapten Trumm kirjutas:
Selline jama kontsentratsioon ühes artiklis on tase omaette. :wall:

Tsiteeri:
Tänavu antakse mereväele üle ka kaks väekaitsekaatrit, mis on pärast miinijahtijate ostu üle hulga aja taas uued sõjalaevad, mille merevägi saab. Väekaitsekaatrid ehitab Saaremaa laevatootja Baltic Workboats. Laevad on oma suuruse kohta arvestatava tulejõuga, alused saavad pardarelvastuse ja kuulipildujad. Väekaitsekaatrite eripära on niinimetatud jonnipunni efekt ehk nad on isepüstuvad.

..eks ta ole - otse haiglaslik eduraportöörlus // totter sisuta sõnapasandus :?

Võiks foorumi huumorinurka kopida :lol:

Tsiteeri:
Selle ja järgmise aasta jooksul jõuavad Eestisse Saksa relvatootja EuroSpike GmbH kaugmaa tankitõrjesüsteemid Spike, nendega vahetatakse välja praegu kaitseväes kasutuses olevad tankitõrjekompleksid MAPATS ja Milan.

..see lausung on aga niivõrd üdini vigane, et selle kirjutanud "experdil" jooksis vist juhe vaabse kokku kirjutamise ajal :oops:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Viimati muutis Borja, 13 Okt, 2020 12:46, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Riigikaitse eelarve
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2020 12:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5456
Võimalik. Võib-olla mõni teadjam tegevväelane oskab täpsemalt kommenteerida kuidas see arv saadi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 2029 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 129, 130, 131, 132, 133, 134, 135, 136  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt