Riigikaitse eelarve

[nimetu]

ERR-i artiklis on kirjas, et investeeringud kokku on 120 miljonit. Raske on hinnata kas seda on palju või vähe, teadmata mida see tegelikult sisaldab. Näiteks sinna alla võib kuuluda ka teede (sh tanke kandvate sildade) ehitus harjutusväljadeni ning muid juba tehtud kulutusi.

EDIT:

Segadus on vist tekkinud arvestuspõhimõtete muutumisest, uuest aastast on ka kaitseotstarbeline erivarustus investeeringute real (vt seletuskirjas lk 95-96).

Vägagi võimalik.

[HeiniR]

Lugesin nüüd seletuskirja,aga pean tunnistama,et ega väsinud peaga selget pilti ei teki.
Hetkel tundub ikka,et käib mingi kuluridade tahtlik hägustamine (siin ei viita mitte EKV-le,vaid pigem poliitikutele). Hea oleks teada, milline eriotstarbeline kaitsevarustus “investeeringute” alla kuulub? Kas mõeldakse mingeid rasketehnika hooldustehnikat? Miinilaevade uuendusega seotud seadmed jms? Igal juhul on 50 hägust miljonit päris suur summa.
KM oleks võinud panna lihtsa sektordiagrammi,kus on kulukategooriana toodud konkreetsed asjad või näited,mis vastava kulu alla kuuluvad.

[nimetu]

Siinkohal saaks ehk akf Herem või Palm asjasse selgust tuua.

[strateegiline sõdur]

120 miljonit pärineb ministeeriumi pressiteatest: vt http://www.kmin.ee/et/uudised/tuleva-aa ... laste-tood

Segadus on vist tekkinud arvestuspõhimõtete muutumisest, uuest aastast on ka kaitseotstarbeline erivarustus investeeringute real (vt seletuskirjas lk 95-96).

Arvestuspõhimõtted on tõesti võrreldes varasemaga muutunud. Kui varasemalt käsitleti kaitseotstarbelist varustust ühtse tervikuna ja ka kajastati ainult eelarveartikkel 5531 all, siis nüüd jagatakse varustus veel omakorda kaheks. Artikkel 5531 on endiselt alles, täiendavalt tuli kaitseotstarbelise varustuse jaoks juurde ka investeeringute eelarve artikkel 15. Inimkeeli seletades on varustuse alt kõik suurema maksumuse või püsivama iseloomuga varustus kajastatud investeeringute all. Sellest ka tekkis summa 120 mln investeeringuid. 120 mln koosneb kaitseotstarbelisest varustusest, taristu jaoks mõeldud summadest ning väike osa on seal ka igapäevase majandustegevuse jaoks mõeldud investeeringuid.

Kui üldistada siis taristule minevatest summadest kulub 2019 aastal kolmandik harjutusväljadele, kolmandik liitlastega seotud hoonete ehitusele ja viimane kolmandik kaitseväele mõeldud hoonetele (kasarmute ehitus ja renoveerimine ajateenistuse suurendamiseks, liikursuurtükkide hoonete ehitusega alustatakse, Tapa linnaku tagalatoetusega seotud tegevused, Tapa ja keskpolügooni vaheline tee, jne).

[Markko]

Lugesin nüüd seletuskirja,aga pean tunnistama,et ega väsinud peaga selget pilti ei teki.
Hetkel tundub ikka,et käib mingi kuluridade tahtlik hägustamine (siin ei viita mitte EKV-le,vaid pigem poliitikutele). Hea oleks teada, milline eriotstarbeline kaitsevarustus “investeeringute” alla kuulub? Kas mõeldakse mingeid rasketehnika hooldustehnikat? Miinilaevade uuendusega seotud seadmed jms? Igal juhul on 50 hägust miljonit päris suur summa.
KM oleks võinud panna lihtsa sektordiagrammi,kus on kulukategooriana toodud konkreetsed asjad või näited,mis vastava kulu alla kuuluvad.

See on tegelikult kogu riigi eelarvestamise süsteemi muutmise tulem. Aga väga lihtsustatult - investeeringu alla käib uute vidinate ostmine (uus relvasüsteem, uus tehnikaühik, uus seadeldis jne). Kulu alla käivad kõik "kuluvahendid". Olgu see siis hooldus, remont, varuosad ehk sisuliselt kogu elutsükkel. Laskemoona osas ma jään vastuse võlgu, aga ka see peaks kulu olema

[A4]

Jah, segadus (ja viga ministeeriumi pressiteatesse) on tekkinud riigieelarve arvestuspõhimõtete muutusest. Tegelikult läheb 2019 kaitse-eelarvest taristu ehitamise alla u 35 miljonit eurot ehk 6% kaitse-eelarvest, mis on juba päris hea (madal) tase. Soov on hoida taristukulud edaspidi 5% peal, sest kõik asjaosalised saavad aru, et sõja korral maasse valatud betoon rindele ei lähe.

Mis puudutab seda, et „äkki saaks läbi ajada vana ja remontimata“ taristuga, siis suurem osa sellest rahast läheb harjutusväljade rajatiste ja ladude alla, mida meil seni niikuinii ei olnud. Ajateenijate olmetingimused – suurem osa kasarmuid on tänaseks juba uued või remonditud ning ajateenijate arvu suurendamine tähendab täna paratamatult lisakasarmute ehitamist, mitte aga võimalust, et ajaks kuskil veel ilma remondita mõned aastad läbi.

[Kapten Trumm]

Loost on moraal, et kaminal ei ole vaja igas aruandes "uusi arvestuspõhimõtteid juurutada", vaid tuleb rääkida samas keeles/metoodikas, mis on olnud aruannetes seni.
Siin tükk paksu verd eimillestki.

[Markko]

Kui ülejäänud riik räägib uutes juurutatud arvestuspõhimõtetes, siis ühel hetkel peab uue metoodika alusel tagasisidestamise peale paratamatult minema. Paksu verd tekitab ta mingis ajaühikus niikuinii

[aj1972]

Ma ei saa sellest aru miks uudistes jookseb läbi lause"kõigi aegade suurim kaitseeelarve" samas seda lauset ei kasutata muude alaliikide kohta v.a kõigi aegade suurim eelarve.
See selline lause mis peaks kaitse pärast muretsejad maha rahustama aga igal pool on eelarve suurem, ma arvan on mingit vähesed erandid kus seda lauset kasutada ei saa.
Samas kas see kasv annab rohkem kaitset olukorras kus kütus,elekter,palgad jmt. kulud on kõik kasvanud?

Väidetavalt saab senise 2% rahastuse juures meie kaitsevägi aastaks 2026 "valmis" , sest siis raha jääb ainult olemasoleva struktuuri elus hoidmiseks.

[Martin Peeter]

Pole aega enesel tuhnida, aga kas see palju pahandust tekitanud kaitseinvesteeringute fondi 30 lisamiljonit on järgmisel aastal äratuntavalt olemas?

[aj1972]

Olukord mis peaks hästi näitama kui hea meil tegelikult rahaline seis:
Katuseraha on varasemalt jagatud 6 miljonit see aasta läheb lihtsalt igalepoole eelarve väliselt laiali jagamiseks 30 miljonit eurot.
Mälu järgi vajas päästeamet hetketaseme säilitamiseks 3-4 miljonit lisaraha aastas ja päästevõimekuse hea olukorra tekitamine maksaks umbes 10 lisamiljonit aastas.

[aj1972]

"Eesti kaitseväe kõige suurem nõrkus on valmisolek, sest sõltute mobilisatsioonist. Teine nõrkus on mehhaniseerimatus. Praegu on vaid pataljonil relvadega masinad. Kolmas ja neljas nõrkus on kaugmaa suurtükid ning maapealne õhutõrjesüsteem. Eesti võib suuta osta õhukaitset, mida Leedu ostab Norralt. Kuid kõik lisaks peaks tulema NATO-lt," rääkis Dalsjö.

https://www.err.ee/865710/valisilm-balt ... ulgeolekut

[strateegiline sõdur]

Pole aega enesel tuhnida, aga kas see palju pahandust tekitanud kaitseinvesteeringute fondi 30 lisamiljonit on järgmisel aastal äratuntavalt olemas?

Jah, täiesti selgelt riigieelarve seletsukirjas lk 96 olemas. "hangitakse erinevat laskemoona (sh Kaitseinvesteeringute programmi vahendid 30 mln eurot)"

[Martin Peeter]

Luik kutsub üles valimisdebattidel arutama kaitsekulude tõusu.

https://www.err.ee/867393/kaitseministe ... -tousu-ule

[Martin Peeter]

Ühesõnaga Keskerakond kaitsekulude tõusu ei toeta ja Riisalu ei näe ka ohtu Eesti riigile.

https://www.err.ee/867689/keskerakond-t ... ile-saates

Mina ütleks, et kui riigikaitse rahade eest sõjaväestatud piirivalvet hakatakse tegema, siis see on samm halvemuse poole.