Riigikaitse eelarve
Re: Riigikaitse eelarve
Edasine arutelu selle üle läks tuuleparkide teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p594258
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Riigikaitse eelarve
Täitmata lubadus: kaks protsenti riigi julgeolekule.
Siim Toomik, staabiveebel, KV peastaap.
Vabalt kättesaadav.
Siim Toomik, staabiveebel, KV peastaap.
Vabalt kättesaadav.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 454
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Lisan paar mõtet omaltpoolt juurde.Kriku kirjutas:Täitmata lubadus: kaks protsenti riigi julgeolekule.
Siim Toomik, staabiveebel, KV peastaap.
Vabalt kättesaadav.
Eesti kulutused iseseisvale riigikaitsele olid 2018. aastal 38,4 miljoni võrra väiksemad sellest, mida vabariigi valitsuse tegevusprogramm algselt ette nägi. Seatud siht jäi täitmata.
Kuna nõnda suured numbrid on keskmisele inimesele hoomamatud teeme lihtsustatud võrdluse. Eesti hiljuti ostetud kuus täiendavat 155 mm liikursuurtükki „Kõu“ maksid umbes 20 miljonit (https://www.err.ee/987832/eesti-ostab-l ... kke-juurde). Seega võiks öelda, et suutmatus riigikaitse rahastamise lubadustest kinnipidada maksis Eestile 2018. aastal 11,5 liikursuurtükki või samas ekvivalendis midagi muud. Päris nii võrrelda muidugi ei saa, aga suurusjärgu mõttes annab aimu, et mis on lubaduste täitmatajätmise hind. Tegemist ei ole tühise pisiasjaga, vaid oluliselt riigikaitset kahjustava pikaaegse probleemiga.
Akf Kriku viidatud artikli arvutusi tuleks tagantjärgi natuke korrigeerida ja paraku riigikaitse vaatepunktist kehvemas suunas. Põhjusel, et selle aasta augustis revideeris Statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast, korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 1995–2018 keskmiselt 0,8 protsenti.
https://www.stat.ee/78080
..... järgneb, õhtul ehk jõuan teema selgitamist pikemalt jätkata ......
Re: Riigikaitse eelarve
Aga kas see n-ö puudujääk ei ole seotud ka sellega, et kõik hanked ei pruugi ettenähtud mahus või ajaks õnnestuda? Esimese asjana tuleb meelde paarikümnemiljoniline moonahange, mis hanke- ja tarnejärjekordade tõttu lükkus edasi. St. süüdi polnud antud juhul pahad ja ebakompetentsed poliitikud, vaid lihtsalt ülekoormatud turuseis.
Samas läks ka näiteks käsirelvade hankega pikemalt, mis tegelikult viibis esialgse loodetud plaani suhtes terve aasta, kui mitte rohkem. Teisalt ei pruugi see ka tingimata ainult halvale viidata, sest mõni hange õnnestub näiteks planeeritust odavamalt.
Sõduris oleva artikli tekstist loen esmapilgul aga nii palju välja, et "algse planeeringu madalamaks korrigeerimise põhjuseks on suutmatus eelarves antud raha jooksval aastal ära kasutada". Ehk siis probleemiks on hangete korraldamine, mitte riigi poolt raha andmine. Delfis avaldatud artikliosast jääb mulje, et probleemiks diagnoositakse sümptomit, mitte probleemi ennast. Tegelikult paistab, et probleem on RKIK (mis muuseas alustas oma tegevust juba 2017. aastal) või KV hankijate poolel, mitte tingimata poliitilise tahte puudumises vms.
Poliitikuna tekiks mul sellise asja peale õigustatud küsimus, et kui te ei suuda ettenähtud 2%-gi ära kulutada, siis mis te selle 2,5%-gagi teete?
EDIT:
Selles Sõduri artiklis on ka omamoodi vastuolu. Ühelt poolt väidab autor, et:
Samas läks ka näiteks käsirelvade hankega pikemalt, mis tegelikult viibis esialgse loodetud plaani suhtes terve aasta, kui mitte rohkem. Teisalt ei pruugi see ka tingimata ainult halvale viidata, sest mõni hange õnnestub näiteks planeeritust odavamalt.
Sõduris oleva artikli tekstist loen esmapilgul aga nii palju välja, et "algse planeeringu madalamaks korrigeerimise põhjuseks on suutmatus eelarves antud raha jooksval aastal ära kasutada". Ehk siis probleemiks on hangete korraldamine, mitte riigi poolt raha andmine. Delfis avaldatud artikliosast jääb mulje, et probleemiks diagnoositakse sümptomit, mitte probleemi ennast. Tegelikult paistab, et probleem on RKIK (mis muuseas alustas oma tegevust juba 2017. aastal) või KV hankijate poolel, mitte tingimata poliitilise tahte puudumises vms.
Poliitikuna tekiks mul sellise asja peale õigustatud küsimus, et kui te ei suuda ettenähtud 2%-gi ära kulutada, siis mis te selle 2,5%-gagi teete?
EDIT:
Selles Sõduri artiklis on ka omamoodi vastuolu. Ühelt poolt väidab autor, et:
Millega ma olen igati nõus, kui siis artikli lõpus kirjutab nii:Lubadus panustada kaks protsenti riigikaitsesse ei ütle mitte midagi selle kohta, kas riik on valmis toimetulekuks julgeolekuohtudega või mitte.
See on kvalifitseerimata väide, millele ei eelne mingit toetavat arutlust ja autor võtab selle justkui iseenesest mõistetava aksioomina. Kumb väide on siis autori arust tõene? Et kaks protsenti ei näita tegelikult meie valmidust julgeolekut tagada, või et see on miinimum mis selle tagab?Lõpetuseks arvan, et rahalises vaates on kaks protsenti miinimum tase, millelt üldse on võimalik hakata vastama küsimusele, et kas me oleme teinud kõik, mis meie võimuses, et tagada oma julgeolek.
Re: Riigikaitse eelarve
Tänases Vikerraadio Välistunnis rääkisid Prikk ja Sakkov kaitsekulutustest. Järelkuulatav siin
Re: Riigikaitse eelarve
Ma tõlgendaks selle vastuolu tekkimise teist poolt nii: see 2%SKP on sümbolväärtusega (kuigi samas suhtkoht praktilise tagapõhjata tekkinud) kokkulepe, mille kulutamine sõjaliseks riigikaitseks näitab eelkõige riigi poliitilist pühendumist sellele valdkonnale. Eestil, erinevalt paljudest teistest, on see poliitiline tahe olemas, kuigi absoluutväärtustes ja ka vajaduspõhiselt on seda raha ikka vähevõitu (sest relvauturult SKP protsentide eest midagi ei müüa).Selles Sõduri artiklis on ka omamoodi vastuolu.
Seega ühelt poolt on poliitiline tahe ehk 2%SKPst olemas, samas reaalses maailmas ei tähenda selle 2% kulutamine veel toimivat riigikaitset või isegi mitte piisavat rahastust.
-
- Liige
- Postitusi: 454
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Sinu arutluskäik on igati korrektne. Tood välja mõlemad olulised tegurid. Üks osa probleemist on poliitilise tahte küsimus ja teine pool on haldussuutlikkus ehk oskus antud raha planeeritu peale ärakasutada. Mõlemad osad kokku annavad tulemuseks tagasivaates täitmata lubaduse.nimetu kirjutas:Aga kas see n-ö puudujääk ei ole seotud ka sellega, et kõik hanked ei pruugi ettenähtud mahus või ajaks õnnestuda? Esimese asjana tuleb meelde paarikümnemiljoniline moonahange, mis hanke- ja tarnejärjekordade tõttu lükkus edasi. St. süüdi polnud antud juhul pahad ja ebakompetentsed poliitikud, vaid lihtsalt ülekoormatud turuseis.
Samas läks ka näiteks käsirelvade hankega pikemalt, mis tegelikult viibis esialgse loodetud plaani suhtes terve aasta, kui mitte rohkem. Teisalt ei pruugi see ka tingimata ainult halvale viidata, sest mõni hange õnnestub näiteks planeeritust odavamalt.
Sõduris oleva artikli tekstist loen esmapilgul aga nii palju välja, et "algse planeeringu madalamaks korrigeerimise põhjuseks on suutmatus eelarves antud raha jooksval aastal ära kasutada". Ehk siis probleemiks on hangete korraldamine, mitte riigi poolt raha andmine. Delfis avaldatud artikliosast jääb mulje, et probleemiks diagnoositakse sümptomit, mitte probleemi ennast. Tegelikult paistab, et probleem on RKIK (mis muuseas alustas oma tegevust juba 2017. aastal) või KV hankijate poolel, mitte tingimata poliitilise tahte puudumises vms.
Poliitikuna tekiks mul sellise asja peale õigustatud küsimus, et kui te ei suuda ettenähtud 2%-gi ära kulutada, siis mis te selle 2,5%-gagi teete?
Poliitiline pool on eraldanud raha mingi prognoosi pealt, sihtides sendi täpsusega 2% kriteeriumit. Valdavalt on alati selgunud, et algne prognoos on olnud ebatäpne ja tegelikkuses oleks pidanud valeprognoosi korrigeerimiseks tagantjärgi andma täiendava rahasüsti riigikaitsele, et püsida endiselt 2% kriteeriumis. Seda pole tehtud. Läti muuseas eelmine aasta tegi.
Eraldi teema on antud raha ärakasutamine. See osa „toodab“ samuti lõpptulemuse suhtes aastaid miinust. Minu esitatud väites 2018. aasta kaitsekulude kohta oli mõlemad komponendid arvesse võetud.
NATO 2% kriteeriumi nõue on, et riik kulutaks riigikaitseks jooksval aastal kokkulepitud summa, mitte kunagi hüpoteetilises tulevikus. Arvan, et 2019. aasta oktoobris kaevikus seistes aitab sind väga vähe teadmine, et uued relvad või laskemoon tulevad 2020. aastal. Mõte helgest tulevikust on meeldiv, kuid veelgi meeldivam on tulevikku kohe omada.
Loomulikult asjad võtavad aega ja kõike kohe pole võimalik saada, kuid selleks, et võita ei pea alati hakkama jooksma teiste 100 meetri finalistidega samal ajal, võib hakata ka varem jooksma. Erinevalt olümpiafinaalist siin jooksus kellelegi varem startimise eest diskvalifitseerimast ei teha.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Selle peastaabi veebli artikli üks mõte on siin läinud vaidluses kaduma - mõte oli selles, et peale 2% on ka põhivarustuse kulude nõue 20% eelarvest, mida Eesti eriti täitnud aga pole. Viimasest meil edunarratiivid ei räägi, aga näib, et see teemaks siiski on. Viimane % on otseselt aga seotud haldussuutlikkusega, sest eelarvest palgatõusu teha on lihtne, kuid hankida sõjatehnikat või moona on tunduvalt keerukam tegevus.
Loomulikult tuleb arvestada ka sellega, et peagi me osutume kaitsekulude absoluutsummas Läänemere ääres punaseks laternaks, kui lätlased oma (suurema majanduse pinnalt) asja kätte võtavad.
Loomulikult tuleb arvestada ka sellega, et peagi me osutume kaitsekulude absoluutsummas Läänemere ääres punaseks laternaks, kui lätlased oma (suurema majanduse pinnalt) asja kätte võtavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Ma ei näe selles midagi halba. Minu arust oli varasem seis, kus me kulutasime rohkem kui meie kaks palju suurema rahvaarvuga saatusekaaslast kokku, täiesti ebanormaalne.Loomulikult tuleb arvestada ka sellega, et peagi me osutume kaitsekulude absoluutsummas Läänemere ääres punaseks laternaks.
Noh, aga näiteks Poola on seda teinud hoopis hoopis eelneva aasta näitajate põhjal. Pole veel kuulnud, et mõni välisliitlane selle üle väga nuriseks.Poliitiline pool on eraldanud raha mingi prognoosi pealt, sihtides sendi täpsusega 2% kriteeriumit.
Kui eesmärgiks on kõrgemat eelarvet õigustada, siis selleks on küllalt teisi, palju mõjusamaid argumente.
-
- Liige
- Postitusi: 454
- Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
...jätk, varasemale postitusele...
Eesti SKP aastal 2018 – 26 032 miljonit eurot.
2018 aastal on riigikaitsele kulutatud rahandusministeeriumi andmetel 512 038 595,26 eurot sh välistoetusi 9 045 236,64 eurot (https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1).
Tagantjärgi on seda pisut korrigeeritud ja järgmise aasta riigieelarve seletuskiri ütleb, et kulutati 513,9 miljonit. Segane lugu, kuigi ega seal suurt vahet ei ole. Välistoetuste mahaarvamisel on mõlemad numbrid selgelt alla kahe protsendi. Isegi koos välistoetustega on mõlemad numbrid alla kahe protsendi.
Selgituseks mainin, et välistoetusi kaitsekulude protsendi arvestusse tegelikult ei arvutata ja kui keegi seda teeb, siis tegemist on lihtlabase rehepaplusega, eesmärgiga näidata ennast teiste panuse arvelt paremas valguses. Väga piinlik, kui keegi seda kunagi üldse on plaaninud teha.
Välistoetuste mahaarvamisel olid Eesti kulutused riigikaitsele eelmisel aastal, peale augustis toimunud SKP andmete uuendamist, 1,93 %. See on kahest protsendist – mida pidi lubaduste järgi tehtama – 15,8 miljonit vähem. Edasi läheb selgitus keerulisemaks ja tasub hoolsalt kaasa mõelda ning näpuga rida ajada.
Ehk lisaks eelnevale tuleks riigikaitse kulutuste hindamisel vaadata ka seda, mida lubati koalitsioonilepingus ja mida nähti ette vabariigi valitsuse tegevusprogrammis (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/32 ... k_lisa.pdf#).
Tsiteerin: „Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ja loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi“.
Need kaks – liitlaste kulud ja kaitseinvesteeringute programm – pidid tulema kahele protsendile lisaks. Kui ka need arvesse võtta saamegi tulemuseks, et riigikaitsekulutused iseseisva riigikaitse kategoorias, ilma liitlaste ja lisainvesteeringuteta, olid tagantjärgi vaadates algse plaaniga võrreldes 38,4 miljoni võrra madalamad. Võrdlusena siis saime 2018. aastal 11,5 liikursuurtüki ekvivalendi võrra algsest lubadusest vähem riigikaitset.
Mis juhtus eelmisel korral, kui tellimusi hakati tegema ja raha kulutama alles viimasel hetkel saab igaüks ise Eesti ajaloost lugeda. Tasub alustada nt Riigikaitsenõukogu protokollidest 1933-1939. Väga õpetlik materjal.
Iga-aastane lubaduste mittetäitmine, nürilt järjekindlusega korduv tegematajätmine ja algselt plaanitu mitte elluviimine perioodil 1999 – 2019 on kumulatiivselt lähenemas varsti juba ühele miljardile eurole. Summa moodustavad kaks olulist poolt: poliitiline tahtmatus ja viimastel aastatel samavõrra kaitseministeeriumi valitsemisala haldussuutlikkus.
Aastatega kuhjuva probleemi suurusjärgu mõistmiseks teeme jälle paar võrdlust.
Ühes sel aastal ilmunud artiklis räägib kaitseminister samuti miljardist, kuigi küll ühest teisest miljardist, (https://meieeesti.postimees.ee/6678777/ ... kaitsevage) öeldes, et kaitseväe arvates optimaalseks peetavate laskemoonavarudeni jõudmiseks kuluv raha oleks lähedal miljardile. Kuna raha on hetkel puudu, pole võimalik kogu vajalikku laskemoona soetada. Pannes nüüd need kaks miljardit omavahel võrdlusse võime järeldada, et iga-aastane tegematajätmine on toonud riigikaitsele kaasa optimaalsete laskemoonavarude puudumise ja kehvema valmisoleku sõjaks.
Võib ka teistpidi võrrelda ja öelda, et aastate kaupa kahe protsendi lati alt pideva läbijooksmise hind on näiteks puuduv keskmaa õhutõrje (290 miljonit) ja tankipataljon (720 miljonit). Või siis midagi muud. Näiteks kolmanda kergbrigaadi varustus või nišivõimekusega mereväe asemel miskit rohkemat. Eks igaüks võib siit endale sobiva võrdluse valida.
Jättes igal aastal tükikese lubadusest täitmata on tulemuseks sellevõrra kehvem riigikaitse. Pikaaegne plaan panna riigikaitsesse kaks protsenti on igati kiiduväärne, kuid veelgi olulisem on, et asi ei piirduks ainult pabertiigri möirgega. Ka tegelikult tehtud kulutused iseseisvasse riigikaitsesse peavad olema minimaalselt kaks protsenti SKPst aastas. Selles vaates on lubaduste täitmine Eestile jõukohane olnud vaid 2016. aastal. Nagu algselt nägime siis eelmisel aastal möirgas pabertiiger 38,4 miljoni ulatuses. See pole just väike summa, mida võiks lihtsalt niisama tähelepanuta jätta.
Pika jutu lühike kokkuvõte – samavõrra kui on oluline rääkida riigikaitse rahastamise plaanidest on vaadata, et mida jõuti tegelikult ära teha. Sel aastal, 26. jaanuaril ühte intervjuud kuulates väitis endine peaminister, kuidas Eesti on juba kaheksa aastat täitnud kahe protsendi nõuet. Jäin selle üle pikemalt mõtlema ja sügavamalt uurides selgub nüüd hoopis teistsugune pilt. Samasugune nukker lugu nagu Eesti suusatajatega. Tagantjärgi tuleb välja, et kõik mis hiilgab, pole veel kuld.
Eesti SKP aastal 2018 – 26 032 miljonit eurot.
2018 aastal on riigikaitsele kulutatud rahandusministeeriumi andmetel 512 038 595,26 eurot sh välistoetusi 9 045 236,64 eurot (https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1).
Tagantjärgi on seda pisut korrigeeritud ja järgmise aasta riigieelarve seletuskiri ütleb, et kulutati 513,9 miljonit. Segane lugu, kuigi ega seal suurt vahet ei ole. Välistoetuste mahaarvamisel on mõlemad numbrid selgelt alla kahe protsendi. Isegi koos välistoetustega on mõlemad numbrid alla kahe protsendi.
Selgituseks mainin, et välistoetusi kaitsekulude protsendi arvestusse tegelikult ei arvutata ja kui keegi seda teeb, siis tegemist on lihtlabase rehepaplusega, eesmärgiga näidata ennast teiste panuse arvelt paremas valguses. Väga piinlik, kui keegi seda kunagi üldse on plaaninud teha.
Välistoetuste mahaarvamisel olid Eesti kulutused riigikaitsele eelmisel aastal, peale augustis toimunud SKP andmete uuendamist, 1,93 %. See on kahest protsendist – mida pidi lubaduste järgi tehtama – 15,8 miljonit vähem. Edasi läheb selgitus keerulisemaks ja tasub hoolsalt kaasa mõelda ning näpuga rida ajada.
Ehk lisaks eelnevale tuleks riigikaitse kulutuste hindamisel vaadata ka seda, mida lubati koalitsioonilepingus ja mida nähti ette vabariigi valitsuse tegevusprogrammis (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/32 ... k_lisa.pdf#).
Tsiteerin: „Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ja loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi“.
Need kaks – liitlaste kulud ja kaitseinvesteeringute programm – pidid tulema kahele protsendile lisaks. Kui ka need arvesse võtta saamegi tulemuseks, et riigikaitsekulutused iseseisva riigikaitse kategoorias, ilma liitlaste ja lisainvesteeringuteta, olid tagantjärgi vaadates algse plaaniga võrreldes 38,4 miljoni võrra madalamad. Võrdlusena siis saime 2018. aastal 11,5 liikursuurtüki ekvivalendi võrra algsest lubadusest vähem riigikaitset.
Mis juhtus eelmisel korral, kui tellimusi hakati tegema ja raha kulutama alles viimasel hetkel saab igaüks ise Eesti ajaloost lugeda. Tasub alustada nt Riigikaitsenõukogu protokollidest 1933-1939. Väga õpetlik materjal.
Iga-aastane lubaduste mittetäitmine, nürilt järjekindlusega korduv tegematajätmine ja algselt plaanitu mitte elluviimine perioodil 1999 – 2019 on kumulatiivselt lähenemas varsti juba ühele miljardile eurole. Summa moodustavad kaks olulist poolt: poliitiline tahtmatus ja viimastel aastatel samavõrra kaitseministeeriumi valitsemisala haldussuutlikkus.
Aastatega kuhjuva probleemi suurusjärgu mõistmiseks teeme jälle paar võrdlust.
Ühes sel aastal ilmunud artiklis räägib kaitseminister samuti miljardist, kuigi küll ühest teisest miljardist, (https://meieeesti.postimees.ee/6678777/ ... kaitsevage) öeldes, et kaitseväe arvates optimaalseks peetavate laskemoonavarudeni jõudmiseks kuluv raha oleks lähedal miljardile. Kuna raha on hetkel puudu, pole võimalik kogu vajalikku laskemoona soetada. Pannes nüüd need kaks miljardit omavahel võrdlusse võime järeldada, et iga-aastane tegematajätmine on toonud riigikaitsele kaasa optimaalsete laskemoonavarude puudumise ja kehvema valmisoleku sõjaks.
Võib ka teistpidi võrrelda ja öelda, et aastate kaupa kahe protsendi lati alt pideva läbijooksmise hind on näiteks puuduv keskmaa õhutõrje (290 miljonit) ja tankipataljon (720 miljonit). Või siis midagi muud. Näiteks kolmanda kergbrigaadi varustus või nišivõimekusega mereväe asemel miskit rohkemat. Eks igaüks võib siit endale sobiva võrdluse valida.
Jättes igal aastal tükikese lubadusest täitmata on tulemuseks sellevõrra kehvem riigikaitse. Pikaaegne plaan panna riigikaitsesse kaks protsenti on igati kiiduväärne, kuid veelgi olulisem on, et asi ei piirduks ainult pabertiigri möirgega. Ka tegelikult tehtud kulutused iseseisvasse riigikaitsesse peavad olema minimaalselt kaks protsenti SKPst aastas. Selles vaates on lubaduste täitmine Eestile jõukohane olnud vaid 2016. aastal. Nagu algselt nägime siis eelmisel aastal möirgas pabertiiger 38,4 miljoni ulatuses. See pole just väike summa, mida võiks lihtsalt niisama tähelepanuta jätta.
Pika jutu lühike kokkuvõte – samavõrra kui on oluline rääkida riigikaitse rahastamise plaanidest on vaadata, et mida jõuti tegelikult ära teha. Sel aastal, 26. jaanuaril ühte intervjuud kuulates väitis endine peaminister, kuidas Eesti on juba kaheksa aastat täitnud kahe protsendi nõuet. Jäin selle üle pikemalt mõtlema ja sügavamalt uurides selgub nüüd hoopis teistsugune pilt. Samasugune nukker lugu nagu Eesti suusatajatega. Tagantjärgi tuleb välja, et kõik mis hiilgab, pole veel kuld.
Re: Riigikaitse eelarve
Sa ei kujuta ettegi kui õigel teel sa oled. Nimetet asutuse loomisega eemaldati kompetents ja otsustajad teineteisest veelgi kaugemale. Pahatihti ei tea hankijad mida nad tahavad ning kui teavadki ei suudeta seda korrektselt hankeks defineerida.nimetu kirjutas: Tegelikult paistab, et probleem on RKIK (mis muuseas alustas oma tegevust juba 2017. aastal) või KV hankijate poolel, mitte tingimata poliitilise tahte puudumises vms.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Riigikaitse eelarve
Ma arvan, et väga paljud ka siinse foorumi kasutajad, ei võta sõna selle tõttu, et on olemas meediaga suhtlemise reeglid ja sisemised korraldused ning KV AK tasemega info avaldamise keeld. Ei ütle, et siin peaks RS ja muudel tundlikumatel teemadel arutama avalikult.
On teemasid, mis jäävad KV sisse ja foorumis ei arutata. Eelarve kulutamine-ei ütle, et laiaks löömine, vaid läbi mõeldud tegevuste jaoks rahade kulutamine seisab ikka selle taga, et vahendeid eraldatakse aga kas võetakse ka arvesse teisi vajalike vahendeid ja resursse. Osaliselt on riigikaitse eelarve nagu juudi tagatasku, kust raha kätte saamine on ülikeeruline, kuna õeldakse et ei tohi kulutada, teise nurga pealt ostetakse kõike. Teisalt tegeletakse pideva optimeerimisega. Seda aga lõpmatuseni teha ei saa.
PS-mitmeid odavamaid vahendeid hangitakse KV-s ka isiklikest vahenditest, kuna kui tööd on vaja teha, laos vastavaid vahendeid ei ole ning eelarvesse selle jaoks raha ei antud või selle hankimine ja väljarääkimine on keeruline, siis on lihtsam asi ära teha enda raha eest, et asjad saaks tehtud õigeaegselt. Ei saa just õelda, et selleks palgad väga suured on aga selliseid juhtumeid leiab.
On teemasid, mis jäävad KV sisse ja foorumis ei arutata. Eelarve kulutamine-ei ütle, et laiaks löömine, vaid läbi mõeldud tegevuste jaoks rahade kulutamine seisab ikka selle taga, et vahendeid eraldatakse aga kas võetakse ka arvesse teisi vajalike vahendeid ja resursse. Osaliselt on riigikaitse eelarve nagu juudi tagatasku, kust raha kätte saamine on ülikeeruline, kuna õeldakse et ei tohi kulutada, teise nurga pealt ostetakse kõike. Teisalt tegeletakse pideva optimeerimisega. Seda aga lõpmatuseni teha ei saa.
PS-mitmeid odavamaid vahendeid hangitakse KV-s ka isiklikest vahenditest, kuna kui tööd on vaja teha, laos vastavaid vahendeid ei ole ning eelarvesse selle jaoks raha ei antud või selle hankimine ja väljarääkimine on keeruline, siis on lihtsam asi ära teha enda raha eest, et asjad saaks tehtud õigeaegselt. Ei saa just õelda, et selleks palgad väga suured on aga selliseid juhtumeid leiab.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
-
- Liige
- Postitusi: 1716
- Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Kui võetakse eesmärgiks täpselt 2% ja mitte grammigi rohkem siis ega seda ei saagi reaalselt kunagi täis, mõni hange ikka hilineb seisus kus raha muuks otstarbeks ümber suunamine pole enam realistlik kuna uute hangete vormistamine ja läbi viimine võtab ka oma aja. Muidugi võiks ju selle kasutamata jäetud summa kompensatsiooniks järgmise aasta 2% juurde liita...
Re: Riigikaitse eelarve
It takes two to tango. Ühelt poolt ei suuda hankijad hankeid piisava kiirusega läbi viia, teisalt ei suuda tellijad piisava kiiruse ja täpsusega väljenduda, mida täpselt tuleks hankida.Sa ei kujuta ettegi kui õigel teel sa oled. Nimetet asutuse loomisega eemaldati kompetents ja otsustajad teineteisest veelgi kaugemale. Pahatihti ei tea hankijad mida nad tahavad ning kui teavadki ei suudeta seda korrektselt hankeks defineerida.
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Artiklis on ju kirjas, et ühel aastal (2016) suudeti see 2% ära kulutada, ehk väiksem kaitsekulu ei ole paratamatus.
Ma ei ole kunagi ühegi poliitiku suust kuulnud, et kui meil tangosammud hästi välja tulevad ning õnne ja edu on siis on Eesti kaitsekulu 2%, see 2% aastane kaitsekulu on vastupidiselt just alati üks resoluutsemaid sõnumeid, vähemalt mulle tundub nii.
Ma ei ole kunagi ühegi poliitiku suust kuulnud, et kui meil tangosammud hästi välja tulevad ning õnne ja edu on siis on Eesti kaitsekulu 2%, see 2% aastane kaitsekulu on vastupidiselt just alati üks resoluutsemaid sõnumeid, vähemalt mulle tundub nii.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist