Riigikaitse eelarve

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõigil uimaste hangete jüngritel // "püsikulude" kummardajatel(-kama kaks kas pagunitega või ilma) soovitan soojalt lugeda SÕDURis No3/2013 artiklit RIIGIKAITSE MODERNISEERIMISKATSED EESTIS TEISE MAAILMASÕJA EEL..

Võiks tekkida selline deja vu tunne

[HeiniR]

Kui enamus Eesti inimesi elaksid sama põhimõtte järgi,et kodu ei saa osta laenuga,vaid kodu ostmiseks tuleb 50 aastat ise vaeva näha ja koguda,elaks väga suur osa puu või põõsa all. Ometi peavarju on vaja kohe ja praegu,mitte siis kui raha koos.
Raha kulutamine peab jääma mõistlikkuse piiresse,kuid kas me seda näeme mujal sektorites sarnaselt (aktsiisi raha ära kinkimine, tasuta bussiliinid jne jne).
Oleks Oss või Mikser või teised nendesugused ise põllul käinud, küllap siis mõistaksid, mis vaja teha,aga nad ei ole teeninud...nad ei ole nägijaks saanud,hoolimata sellest,et saanud sõita “kõige modernsema” lahingumasinaga jne.
Mikserit peab tunnustama, viimasel ajal kõneledes on vähemalt see haige irve vähemaks jäänud - ei teagi,kas kupli all hakanud kohale jõudma,et 2% juttu enam keegi tõsiselt ei võta kui üldkulud sellised,mille eest ei saa elementaarseid võimeid ise katta.
Akf Fuchsi poolt lisatud brittide uue külma sõja videos ütleb Tsahkna (tollane kaitseminister) brittide ees kõnet pidades, et ei kavatseta ajaloos samu vigu korrata, aga tundub tõesti minevat nii nagu akf Borja mainitud 1939...kuidas see Laidoner vastaski küsimusele,kas suudaksime vastu panna :” Maa peal peaksime mingi aja vastu, aga õhus kaotaksime kiirelt.”, enamvähem selline mõte.
Aga nüüd see enam ei kordu, sest meil saab olema küberväejuhatus, puuduvad veel kosmoseväed ja seejärel on EKV valmis.

[strateegiline sõdur]

Terminid on sassis ja mõisteruumis valitseb suur segadus. Püsi- ja muutuvkulusid tuleb ikka mõista nõnda nagu majandusteoorias õpetatud on. Millele ilmselt Mikser viitas oli hoopis teine mõte. Proovin tõlgendada tema mõtteid oma sõnastuses.

Oletame, et riigikaitse edendamiseks võetakse tankipataljoni loomiseks laenu. Noh nii 650 miljonit näiteks, teeme sellise odavama otsa kasutatud tehnikaga variandi. Summa eest soetatakse tankid, laskemoon, vajalikud toetusmasinad, sidevarustus, käsitulirelvad, ehitatakse hooned remontimiseks ja ladustamiseks ning tehakse kõik muu vajalik ära. Sellega on alginvesteering tehtud ja laenuraha kulunud. Tankipataljoni selleks hetkeks veel ei ole, on vaid tankid, hooned ja muu varustus. Saamaks ka päriselt kasutamisvalmis tankipataljoni tuleb väljaõppe ja kasutamise faas. See osa tuleb teha 2% raha eest, selle jaoks täiendavat raha pole veel antud. Ärme unusta ka vajadust maksta laenuintresse (huvitav palju see aastas oleks?). Kas intresside tuleksid 2% sisse või lisaks, seda samuti pole veel üldse arutatud.

Ülalpidamisfaasi käigus tuleb tankistid palgata, tanke remontida, ajateenijad võtta, inimestele palka maksta ja neid väljaõpetada, ära lastud laskemoona asemele osta, varuosi soetada, imitaatorid hankida, tanke moderniseerida ja väljaõppe käigus ära lõhutud asjad uuesti korda teha. Kõik need igapäevased tuhanded pisitegevused, alates elektrikulust ja lõpetades personalikulude ning roomikute kuluga. Eeldan, et olete minuga nõus ja mõistate vajadust jooksvateks kuludeks ülalpidamisfaasi raames. Kuid jooksvate kulude jaoks raha juurde ei ole eelduste kohaselt antud. Täiendavalt anti ainult laenuraha näol loomiskuludeks raha.
Seega saab ülevalpidamiseks kasutada ainult 2% raha või jätta tankid seisma. Kolmas variant oleks jätta midagi muud varasemalt 2% sisse planeeritut tegemata. Neljas variant on vähendada proportsionaalselt kõigi tegevuste mahtu loomaks võimalust uue tegevuse tegemiseks. See, mida vist Mikser väitis, oli et praegune olemasolev 2% on juba täis planeeritud. Laenu kasutamine riigikaitse edendamiseks on iseenesest ju tehtav, kuid kuidas laenuga soetatu asja üleval pidada? Ah jaa, 30-40 aasta pärast on vaja ka uus laen võtta, et uued tankid osta.
Kõik eelnev on majanduslik vaade, kui majanduspool ära unustada ja vaadata puhtalt riigikaitse seisukohast siis võiks kohe 10 tankipataljoni ära osta. Nii nagu me ostsime näiteks Soomest 122 mm haubitsad või Norrast toetusmasinad. Neist kumbki ei ole veel terviküksusena valmis.

Teooria tasandil ei ole keegi ju laenu vastu, mõistliku planeerimise puhul on laen igati asjalik tööriist tegevuse võimendamiseks ja tuleviku varasemaks toomiseks, kuid ainult juhul, kui kogu laenuga kaasnev on samuti läbimõeldud. Mis kasu on kodulaenust, kui elektri eest enam maksta ei jõuaks.
Üks mõte, mida soovitaks eelnevast meelde jätta. Kui keegi räägib laenuvõtmisest tuleb küsida ka ülalpidamise, intresside ja kogu terviku kohta. Neid küsimusi ei tohiks ära unustada. Kui neile küsimustele on vastused olemas võiks laenu võtta nii palju kui kannatab.

Kõrvaline huumorivõtmes kiuslik testküsimus ka lõpetuseks – olukord julgeolekuvallas on muutnud ebakindlamaks. Olen nõus. Kuna olukord on ebakindlam, eeldan, et igaüks on näiteks koduseid toiduvarusid suurendanud. Ostnud poole aasta kuivainete varu ära ja varunud muudki vajalikku. Näiteks elektrigeneraatori, kütust, ravimeid, kulda, jne. Millegi pärast mulle tundub, et enamik lugejatest pole seda vist teinud. Huvitav, miks te ei võta laenu ja ei paranda oma valmisolekut, kuigi teate, et olukord on halb? Tajun siin teatavat kognitiivset dissonantsi. Või kuidas?

[Martin Peeter]

Minu arusaam:

1. Aastal, kui tankipataljon hangitakse (või õigemini investeeringukulu kaitsekuluks arvatakse), on kaitsekulud vähemalt 4% SKT-st.

2. Mõistliku planeerimise puhul on ka järgmistesse aastatesse riigieelarve strateegias planeeritud ülalpidamiskulu tõus, mis kindlasti tõstab kaitsekulusid: on nad siis 2,5% SKT-st või nii (ma ei tea, mis see ülalpidamiskulu on - pakun lambist).

3. Kui riik võtab eelarvedefiitsiidi täitmiseks laenu, siis selle teenindamine (nii intress, kui tagasimaks) on Rahandusministeeriumi asi ja seda ei saa kuidagi kaitsekuludesse kanda. Me oleme liiga kinni senises praktikas, kus järelmaksud olid sisuliselt Kaitseministeeriumi, mitte riigi võlg. Eelarvedefitsiidi puhul see ei ole nii, sest defitsiit ei ole sihtotstarbeline. Kaitsekuludesse läheb ikka see, mis sel konkreetsel aastal kaitsevaldkonnas hangitakse või kulutatakse ülalpidamiseks ja personalikuludeks.

[Chupacabra]

Terras ütles ühes interviuus, et tankipataljoni hind on 0,5% SKTst ehk tänastes hindades 130 miljonit aastas. See siis ei eelda ühekordseid suuri kulusid.
Vaadake meie poliitilist eliiti ja öelge kas te näete et selles kambas keegi võiks leida eelarvest 130 milli?

Eesti saaks täna laenu alla 1 protsendiga, Läti saab näiteks 0,5 protsendiga. Aga ma teeks pikaajalised arvutused 3-4 protsendiga, sest tänane olukord ei ole normaalne. Samas, Euroopa Keskpank ei saa intressitaset üles ajada, sest Lõuna-Euroopa võlariigid oleks kohe käpuli. Tänane madalate intresside periood võib kesta veel aastakümneid.

[Runkel]

Eks siis nii tulekski asjale läheneda, et suure kaitselaenu võtmine tähendab ka 2% nihutamist ülessepoole. Ja kui 2% on "täis planeeritud" ning seda muuta ei saa, siis ootame paremaid (või ka järsult kehvemaid) aegu. Kui erakondade investeerimiskavad ritta panna, siis ma isiklikult küll killiks paljud asjad maha ja jätaks kaitseinvesteeringute kava nende väheste sekka, mida võiks teha ja seda ka laenurahaga.
Tasakaalustuseks teiselt poolt mõtlema panev olukord Valgevene rahalisest seisust:
Valgevene laenud (laenud ja garantiid) SKT-st on seal 50% kandis, seega igati aktsepteeritav seis esmapilgul, kuid küsimus on võlakohustuste refinantseerimises ja intresside maksmises. Vv on emiteerinud dollari eurobonde intressiga 6,2% (kupong). Ju siis see on "õiglane" turuhind neile. Eelmise aasta 11 kuuga kasvas riigi võlakoormus 8,1%,summaliselt 3,4 miljardit BYN. 2019 intressikuludeks planeeritakse 3 miljardit, st sama suurusjärk. Kuidas makstakse intressi, kas selleks võetakse omakorda laenu? Kui laen, siis näeme, kui kiiresti koguvõlg kasvab. Jätame siin selle nüansi kõrvale, et oluline osa koguvõlas on laenud Venemaalt. Muidugi, meie ei ole Vv, oleme euroalal ja teistes liitudes, aga rehkendama peame küll hoolsalt ikkagi.
https://belsat.eu/en/news/belarus-publi ... 1-in-2018/
https://eng.belta.by/economics/view/bel ... 09708-2018

[Martin Peeter]

Terras ütles ühes interviuus, et tankipataljoni hind on 0,5% SKTst ehk tänastes hindades 130 miljonit aastas. See siis ei eelda ühekordseid suuri kulusid.
Vaadake meie poliitilist eliiti ja öelge kas te näete et selles kambas keegi võiks leida eelarvest 130 milli?

Eesti saaks täna laenu alla 1 protsendiga, Läti saab näiteks 0,5 protsendiga. Aga ma teeks pikaajalised arvutused 3-4 protsendiga, sest tänane olukord ei ole normaalne. Samas, Euroopa Keskpank ei saa intressitaset üles ajada, sest Lõuna-Euroopa võlariigid oleks kohe käpuli. Tänane madalate intresside periood võib kesta veel aastakümneid.

Krediidiintress riigile selgub võla võtmise hetkel. Ujuva intressiga laene, nagu meie eluasemelaenude puhul, et marginaal+Euribor, riigid üldiselt ei harrasta.

Näiteks kui emiteerida riigi pikaajalisi võlakirju nominaalväärtusega 100 raha ja intressiga 1,5% aastas, makstaksegi iga aasta 1,5 raha (harilikult 2 osas) ja lunastamistähtajal 100 raha. Aga kui võlakirjaoksjonil läheb see võlakiri müügiks väärtusega 103 raha (kui on ikka pika lunastamistähtajaga võlakiri, siis see ka võimalik), siis reaalset intressi maksad saadavalt summalt ikka 1,5 raha aastas ja lunastamistähtajal ikka ainult 100 raha. Siia võib hulga finantsmatemaatilisi termineid ja valemeid tuua ja asja keeruliseks ajada, aga üldjoontes käib asi nii.

[strateegiline sõdur]

Terras ütles ühes interviuus, et tankipataljoni hind on 0,5% SKTst ehk tänastes hindades 130 miljonit aastas. See siis ei eelda ühekordseid suuri kulusid.
Vaadake meie poliitilist eliiti ja öelge kas te näete et selles kambas keegi võiks leida eelarvest 130 milli?

Päris 0,5% siiski tankipataljoni tarbeks vaja ei ole. Seda on kõvasti kaks korda rohkem kui tarvis ühe pataljoni jaoks.

[Chupacabra]

Terras ütles ühes interviuus, et tankipataljoni hind on 0,5% SKTst ehk tänastes hindades 130 miljonit aastas. See siis ei eelda ühekordseid suuri kulusid.
Vaadake meie poliitilist eliiti ja öelge kas te näete et selles kambas keegi võiks leida eelarvest 130 milli?

Eesti saaks täna laenu alla 1 protsendiga, Läti saab näiteks 0,5 protsendiga. Aga ma teeks pikaajalised arvutused 3-4 protsendiga, sest tänane olukord ei ole normaalne. Samas, Euroopa Keskpank ei saa intressitaset üles ajada, sest Lõuna-Euroopa võlariigid oleks kohe käpuli. Tänane madalate intresside periood võib kesta veel aastakümneid.

Krediidiintress riigile selgub võla võtmise hetkel. Ujuva intressiga laene, nagu meie eluasemelaenude puhul, et marginaal+Euribor, riigid üldiselt ei harrasta.

Näiteks kui emiteerida riigi pikaajalisi võlakirju nominaalväärtusega 100 raha ja intressiga 1,5% aastas, makstaksegi iga aasta 1,5 raha (harilikult 2 osas) ja lunastamistähtajal 100 raha. Aga kui võlakirjaoksjonil läheb see võlakiri müügiks väärtusega 103 raha (kui on ikka pika lunastamistähtajaga võlakiri, siis see ka võimalik), siis reaalset intressi maksad saadavalt summalt ikka 1,5 raha aastas ja lunastamistähtajal ikka ainult 100 raha. Siia võib hulga finantsmatemaatilisi termineid ja valemeid tuua ja asja keeruliseks ajada, aga üldjoontes käib asi nii.

Jah aga laenuga kaitseväge ehitades peame me iga aasta uut laenu peale võtma ja iga kord on erinev intress. Alternatiiv on üks päev lihtsalt lõpetada aga siis oleme tagasi tänases situatsioonis - mida eelarvest kärpida.

[Martin Peeter]

Eks laenusõltuvuse teke on tõesti üks ohtudest, mida tuleks vältida sel moel, et võetav laen ei tohi olla suurem, kui riigi investeeringud. Kui raha läheb kalliks, siis tuleb investeeringud tagasi tõmmata ja ei ole vaja laenu võtta. Aga arenenud riikide võlakoormused on nii suured, et suur globaalne intressitõus ei ole väga tõenäoline. Keskpangad ei saa ju juba laenusõltuvusse sattunud valitsusi (isegi kui nood võlakoormust vähendavad) pankrotti lasta ja nad hoiavad intressid pigem madalamad. Selle tulemus võib tõenäoliselt olla inflatsiooni kiirenemine ja raha odavnemine ehk need, kes laenavad, on pigem võidus.

[Chupacabra]

Päris 0,5% siiski tankipataljoni tarbeks vaja ei ole. Seda on kõvasti kaks korda rohkem kui tarvis ühe pataljoni jaoks.

Seda parem ja lihtsam.

Eks laenusõltuvuse teke on tõesti üks ohtudest, mida tuleks vältida sel moel, et võetav laen ei tohi olla suurem, kui riigi investeeringud. Kui raha läheb kalliks, siis tuleb investeeringud tagasi tõmmata ja ei ole vaja laenu võtta. Aga arenenud riikide võlakoormused on nii suured, et suur globaalne intressitõus ei ole väga tõenäoline. Keskpangad ei saa ju juba laenusõltuvusse sattunud valitsusi (isegi kui nood võlakoormust vähendavad) pankrotti lasta ja nad hoiavad intressid pigem madalamad. Selle tulemus võib tõenäoliselt olla inflatsiooni kiirenemine ja raha odavnemine ehk need, kes laenavad, on pigem võidus.

Halbadel aegadel on soodsam investeerida - sama raha eest saab tunduvalt rohkem.
Madalad intressid ja kvantitatiivne lõdvendamine on meil kestnud juba 10 aastat ja mida mitte kuskilt ei paista on kiire inflatsioon...

[Martin Peeter]

Inflatsioon ikka on. Võrdle seda näiteks osade riikide võlakirjade oluliselt väiksema intressiga kui viitsid!

Eestis:

https://tradingeconomics.com/estonia/inflation-cpi

Euroala keskmine inflatsioon on olnud - ka mitte olematu

https://tradingeconomics.com/euro-area/inflation-cpi

Aga mingi hetk oli tõesti, kus Draghi oli väga mures, et trükime raha juurde selle võlakirjaostuga, aga inflatsioon ei tõuse. Eesmärk on saavutada umbes 2% inflatsioon aastas, siis ei jää majandus seisma ning investorid peavad võtma riske, et raha väärtus ei langeks. Majanduslanguse ajal aga võib olla suisa deflatsioon ja see on majandusele väga paha. Muidugi on siis odavam osta, aga raha hind võib ka palju kallim olla.

[Kapten Trumm]

Kõigil uimaste hangete jüngritel // "püsikulude" kummardajatel(-kama kaks kas pagunitega või ilma) soovitan soojalt lugeda SÕDURis No3/2013 artiklit RIIGIKAITSE MODERNISEERIMISKATSED EESTIS TEISE MAAILMASÕJA EEL..

Võiks tekkida selline deja vu tunne

Jep, sekundeerin.
Peale punnseisu on teatud sarnasusi veel. Minu lemmik - Eesti Spitfire-unenägu.
Näiteks Eesti tellis üsna viimasel minutil Inglismaalt 12 Spitfire-hävitajat, mis olid tollal absoluutne tippklass.
Soomlased seevastu otsid tiba varem Hollandist Fokkeri firmalt litsentsi eelmise põlve "pastlakandjate" Fokker D-21 tootmiseks Tampere lennukitehases.
http://albumwar2.com/wp-content/uploads ... /03388.jpg

Tulemus? Kui asjaks läks (talve hakul 1939), siis Soomel oli 36 lennukit juba rivis, kuid Eestis olid unistused Spitfiredest.
Ei tahaks Laidoneri tsiteerida, et maa peal saaks hakkama, aga õhus.....
Ja kuigi Soome õhuvägi oli vähemuses 1:10+ Nõuka vastu, kuid kaotused olid 1:8 Soome kasuks

[Walter2]

Tulemus? Kui asjaks läks (talve hakul 1939), siis Soomel oli 36 lennukit juba rivis, kuid Eestis olid unistused Spitfiredest.

Kle ega siin suurt vahet ju pole kas loobutakse vastupanust koos või ilma Spitfiredeta.

[Kapten Trumm]

Õpetlikkus seisneb selles, et kui kriitilisel ajal sihtida liiga kaugele (ostame lennukid, mis oleks tasemel vähemalt 1950. aastani) ja liiga kõrgele (ostame parima), siis finaaliks võib olla tühjade pihkudega jäämine. Loomulikult piiratud võimalustega väikeriigis ei pruugi siin keegi konkreetselt süüdi olla, kuid taolist võimalikku stsenaariumit peaks ka silmas pidama.

Sarnasus selle "püsikulude jumaldamisega" on selles, et põrgatades tagasi kõik, mis Excelisse ei mahu, võib ka tekkida seis, et kui kiireks läheb, siis ei jõua/ei saa enam. Kui nt Rootsi abi, mis meile 2000ndate alguses tuli, oleks Exceli meeste poolt (kui nad tollal nii võimekad ja võimukad oleks olnud), oleks suuremas osas tagasi põrgatatud. Õnneks ei põrgatatud ja täna hoiab see ju mitmel teemal meil endiselt nina veepeal.

Loomulikult polnud meil 2005 ei 160 tk 120 mm MP meeskonda ega 160 tk 90mm TT meeskonda kuskil ootamas. Üksusi polnud, koondisi polnud, väljaõpet (piisavas mahus) polnud - ainult hädad ja raskused olid. Ja noh, traagilisi jutustusi Soomest ostetud 122 mm haubitsate kahjulikust mõjust Eesti riigikaitsele on ka siin foorumis lehekülgede kaupa kirjutatud.