Riigikaitse eelarve

[A4]

Vanem Helme ei pea info saamiseks (pelgalt) rahulduma sellega, mida keegi kuskil saunalaval arvab, või ootama kaitseministriks saamist. Vaid võib muuhulgas ära kasutada neid võimalusi, mis tal juba viimased 3+ aastat on olnud Riigikogu riigikaitsekomisjoni ASEESIMEHENA. Aga no eks see ilmselt näitab, kui "tõsiselt" inimene ise seda tööd ja ametikohta võtab.

[Kriku]

Vabaerakondlane Ain Lutsepp: iseolemise säilimiseks peame kokku leppima, kas kulutame riigikaitsele 2 või rohkem protsenti SKT-st. Seda, et too erakond ise keele kõhu alt välja tõmbaks ja mingi selge seisukohaga esineks, on vist palju loota.

[kuido20]

https://diplomaatia.ee/wp-content/uploa ... v-2018.pdf
Minu meelest väga hea ja mõistlik kirjutis.

Tehtud joonised ja graafikud on väga hea visualiseerimise tasemega
nn. Puukaart kaitsekulutuste kohta

[nimetu]

Kolme Balti riigi kulutused kokku oleksid kusagil Tšehhi ja Aserbaidžaani vahel. Kusjuures Leedu kulutused ületavad varsti miljardi dollari piiri.

[aj1972]

Kaitseminister Jüri Luik: kaitsekulutuste määr 2% SKT-st ei ole piisav. Paljud vajalikud täiendused eeldaksid suuremat kulutust


„2% on suur raha, aga paraku kaitsekulutuste absoluutväärtuse suhtes oleme NATO riikidest tagumise viie seas,” leiab kaitseminister. USA Kongressi soovitusse analüüsida Baltimaades õhukaitsemissiooni vajalikkust tuleb suhtuda rahulikult.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kaitsemi ... d=83425305

Kellel võimekus jagage!!!

[aj1972]

„2% on suur raha, aga paraku kaitsekulutuste absoluutväärtuse suhtes oleme NATO riikidest tagumise viie seas,” leiab kaitseminister. USA Kongressi soovitusse analüüsida Baltimaades õhukaitsemissiooni vajalikkust tuleb suhtuda rahulikult.

Eelmisel nädalal tuli uudis USA-st, et Balti õhuturbemissiooni võiks ümber formeerida õhukaitsemissiooniks. Mida see meile tähendaks?
Antud juhul on oluline mõista, et tegu on USA Kongressi poolse soovitusega nende kaitseministeeriumile selle probleemiga tegeleda. Kui õhuturve on rahuaegne missioon, siis õhukaitse puhul on tegu kõikehõlmava sõjalise funktsiooniga. See eeldaks missiooni ümberprofileerimist, õiguslikke kokkuleppeid, rohkem lennukeid, radareid, väljaõppinud õhukontrollispetsialiste jne. Kui õhuturbe puhul räägime neljast lennukist, siis sõjalise missiooni korral on vaja palju suuremat väge ning valmisolekut lennukeid siia kiiresti tuua ja neid siin hoida. See ei käi nii, et ütleme praegu neljale lennukile, et täna teete õhuturvet, aga homme õhukaitset. Peale selle on õhukaitse mitmeastmeline. Seda on keeruline teha ainult lennukitelt, peavad olema ka erinevate tasandite õhutõrjeraketid, mis paiknevad maal. Meil on praegu olemas lühimaaraketid, aga keskmaa õhutõrjerakettideni me veel jõudnud pole. See maksab sadu miljoneid eurosid.

Enne iga kõrgetasemelist kontakti USA administratsiooniga on keskmaa õhutõrjevõime lüngast meedias korduvalt räägitud, et see võiks olla järgmine samm Baltiriikide julgeoleku parandamisel. Kui pakutud plaan läheb tõesti Kongressist edasi, siis kas see on selles suunas edasiminek?
Antud juhul on tegu siiski seaduseandja soovitusega USA kaitseministeeriumile ideed analüüsida. Ja sellisest sõnastusest sinnani, kus raketid hakkavad tulema, on ülimalt pikk maa. Meie muidugi tervitame sellist analüüsi. Oleme alati öelnud, et me ei suuda üksinda tagada eesti õhuruumi puutumatust.

Ma loodan, et kaitsekulude arutelu toimub mõistlikus ja tsiviliseeritud vormis. Riigikaitse on ehk ainus teema, kus erakondade vahel valitseb peaaegu üksmeel.
Aidake mul USA poliitikast aru saada. Kui Kongress juba soovituse selliseks analüüsiks annab, siis kas see jääbki pigem mõttemängu tasemele või tähendab see pigem sammu reaalsete tegude suunas?
Kõik, mis puudutab rahade eraldamist, eeldab konsensust Kongressis. Mis puudutab soovitusite andmist erinevaid projekte analüüsida, siis piisab tegelikult vähesest hulgast senaatoritest ja kongresmenidest, keda see asi huvitab ja kes on nõus sellist ettepanekut seadusesse kirjutama. See pole kindlasti teema, mille Kongress oleks viimse detailini läbi arutanud. Ei saa öelda, et antud teema oleks midagi uut või ootamatut. Ent see, et USA Kongress on sellele viidanud, on poliitiliselt tähtis ja oluline.

Et pigem siis läheneda sellele asjale ka siin kainelt ja mitte erutuda?
Sellele tuleb läheneda praegu hästi kainelt. See on ehk üks esimesi olulisi poliitilisi samme, kus väga mõjukas liitlane on näidanud üles tõsist huvi selle teema vastu.

Mis on teie arvates praegu Eesti kaitseväe kõige nõrgemad lülid ja kus tuleks teha kvaliteedihüppeid?
Tegu pole nõrkuste, pigem töösuundadega. Üks oluline teema on valmisolek vägede kiireks mobilisatsiooniks, mistõttu teemegi lisaõppekogunemisi. Kiirus, arvestades Venemaa lähedust, on kindlasti üks võtmeelement. On probleeme, mis vajavad kindlasti lahendamist. Kui me praegu vaatame nelja aasta plaani, aastani 2022, siis fookus hakkab esimese brigaadi Scoutspataljoni täielikult mehhaniseerimiselt minema 2. jalaväebrigaadi ja maakaitsestruktuuri täismahus varustamisele. Sealhulgas ka teise brigaadi lühimaa õhukaitsesüsteemile olukorrateadlikkuse ehk radari ja tulejuhtimissüsteemi tagamisse. Investeerime sidesse, üks tänapäevane raadiojaam võib maksta kümneid tuhandeid eurosid. Nagu näitab praegune sõjapidamise praktika, siis elektroonilise side segamise vahendid on erakordselt arenenud. Kui üksuste vahel pole sidet, siis armee lakkab jõuna olemast ja selles mõttes peame kaitseväe varustamist ühtse sidesüsteemiga ülitähtsaks. Kõik see, mis puudutab kaitseliidu poolt mehitatavaid kaitseväe maakaitseüksusi – nende varustus ja kvaliteet peab olema väga heal tasemel. Kui me tahame järgmise nelja aasta jooksul lisaks olemasolevale neljale maakaitsepataljonile luua kaitseliidu baasilt kuus uut maakaitsekompaniid, siis need vajavad korralikku varustamist.

Arvestades seda, et meil tuleb uusi kulutusi CV90 lahingumasinate ja liikursuurtükkide K9 Kõu näol, siis kas selle kõige ülevalpidamiseks ning Teie räägitud eesmärkide täitmiseks on meie senine kaitsekulutuste määr 2% SKT-st piisav?
Tegelikult see ei ole piisav. On väga palju erinevaid nii relvastuselementide kui ka personali väljaõppega seotud teemasid, mis eeldaksid suuremat kulutust. Kui räägime keskmaa õhukaitsesüsteemist, siis ainuüksi süsteemi soetamine maksaks 300 miljonit, sellele lisanduvad süsteemi käigushoidmise kulud. Seda ei ole kuidagi võimalik finantseerida praegu olemasolevast eelarvest. On väga oluline, et toimuks rahulik ja mõistlik debatt selle üle, kui palju oleks võimalik peale järgmist valimistsüklit eelarvet tõsta ja milline oleks erakondade valmisolek selleks.

Kas eelolevatel valimistel võib siis oodata, et Isamaa tuleb välja plaaniga tõsta kaitsekulutusi?
Isamaa peab loomulikult oluliseks kaitsekulutuste tõstmist. 2% on suur raha, paraku kaitsekulutuste absoluutväärtuse suhtes oleme NATO riikidest tagumise viie seas. Kui ostame näiteks õhutõrjeraketi Mistral, siis maksame selle eest sama palju kui Saksamaa ja keegi ei tee meile hinnaalandust, sest et oleme väike riik. Pigem vastupidi, kuna kogused on väiksemad, siis ka võimalus allahindlust saada on väiksem. Aga ma loodan, et kaitsekulude arutelu toimub mõistlikus ja tsiviliseeritud vormis. Riigikaitse on ehk ainus teema, kus erakondade vahel valitseb peaaegu konsensus.

Liikursuurtükid me ostsime soomlastega ühishankega. Kas see võikski olla tulevik, et edaspidi teeme aina rohkem ühishankeid oma partneritega?
Ma olen kindel, et see on väga perspektiivikas suund. Soomlastega me mitte ei teinud ühishanget ega esitanud ühispakkumist, vaid tegime paralleelse hanke ja ostsime koos väga suure hulga liikursuurtükke, mis andis võimaluse kaubelda tublisti ka hinna üle. Teinekord kui tehakse ühiskomisjon ja tahetakse ühiselt asju osta, tekivad lõputud vaidlused. Halb näide oli aastaid tagasi toimunud põhjamaade helikopterihange. Ühest küljest oli viiel riigil väga mõistlik teha ühine hange, teisalt selgus, et ühel riigil on vaja rohkem transpordikoptereid, teine tahab rohkem lahingkoptereid. Antud juhul langesid meie soovid soomlastega pea üks ühele kokku ja tegime paralleelselt hanke, see on praktika, mida peaks kindlasti jätkama. Tihti küsitakse, et miks te ei tee rohkem koos Läti ja Leeduga, aga nemad on oma hankeprogrammis erinevas faasis kui meie. Osaliselt on see seotud sellega, et nad alles jõudsid kahe protsendini ja nende hankeplaanid muutuvad kiiresti. Mõned asjad, mida neil pole, on meil olemas. Oleme viimastel aastatel iga aasta kümneid miljoneid suunanud ainuüksi lahinglaskemoona varude täiendamisse. See on nähtamatu, aga väga suur kulu, mis näitab eelkõige, et võtame oma sõjalist kaitset tõsiselt.

LUIK: MEREKAITSE ON KALLIS. PEAME OMA VALITUD ERIALA HAAKIMA NATO-GA LAIEMALT

Mereväe ja rannakaitse küsimus on väga oluline teema. Meie merepiir on erakordselt pikk. Seda kõike sõjaliselt katta on ülikallis ja ei vasta hetkel meie võimekusele. Mereväe maksumus, nagu ka õhuväe maksumus, on väga kõrge ja meil tulevad siin eelarve piirangud ette. Hetkel saame finantseerida ühte konkreetset valdkonda. Eriala, mille me oleme valinud, on miinitõrje. Meie laevad, meeskonnad, professionaalsed oskused ja tehnoloogia on sellisel tasemel, et oleme pidevalt NATO miinitõrje eskaadri koosseisus ja oleme seda ka juhtinud. Muudes küsimustes teeme väga tihedat koostööd siseministeeriumiga. Politsei- ja piirivalveametil on väga hea mereseireradarite süsteem, mis valvab kogu merepiiri piirivalve jaoks ja kaitsevägi saab kasutada sama informatsiooni. Usun, et kasutades kõiki koostöövariante teeme parima, et meil oleks informatsioon selle kohta, mis Eesti merepiiril toimub, aga selleks et oleksime suutelised ka koordineeritult vastutegevusi ellu viima, on vaja üht-teist veel teha.

[aj1972]

ARVAMUS
JUHTKIRI | Kes tõstaks Eesti kaitseks makse?
23. AUGUST 2018
7 96
Kaitseminister Jüri Luik tõdeb tänases lehes, et ehkki oleme kaitsekulutusi hoidnud üle 2% SKP-st, oleme absoluutkulutuste poolest NATO viimase viie riigi seas. Nii mõnigi vajalik investeering, näiteks keskmaa õhutõrjesse, käib üle jõu.

Siit johtub ka loogiline küsimus, et kuna vaenuliku naabri kallaletungile allajäämine lõpetaks Eesti de facto eksistentsi, kas ehk poleks aeg kaitsekulusid tõsta? Eelmine kaitseminister Hannes Hanso tegi ettepaneku panustada võitlusvõimesse 2,5%. Sama teema on kõne all ka viimastel aastatel kaitsekulutustes meile järele tulnud Lätis. Lõunanaabrite välisminister Edgars Rinkēvičs märkis Eesti Päevalehele, et usutavasti saab kaitse-eelarve tõstmisest üks sealsete valimiste põhiteemasid.

Kui parteid pakuvad valimiste eel kaitsekulutuste suurendamist, peaksid nad ka maksutõusust ausalt rääkima.
Ehkki USA president Donald Trump on mahitanud kõiki maksma „oma osa”, pole 2%, ega ka rohkem või vähem, eesmärk omaette. Muidugi ei saa USA praeguse ettearvamatu juhi puhul numbrimaagiat alahinnata.

Majanduskriiside ajal lähevad paljudes riikides (nagu Lätis) kaitse-eelarved ühena esimestest kirve alla. Poliitiliste kriiside ajal võivad need sama kärmelt (nagu Lätis) kerkima hakata. Eesti on suutnud siiamaani nende võngete keskel üsna konservatiivset ühtlast joont hoida.

Kas peaksime nüüd viimaks kaitsekulutusi järjepidevalt suurendama hakkama? Selge, et selliseks ümberjagamiseks ei ole raha niisama kuskilt võtta. Seda enam, et vabalt jaotada saab vähem kui viiendiku eelarvest. Ülejäänu määravad seadustes ette nähtud kulutused. Eks ole julgeoleku seisukohast otsese riigikaitsega võrreldes vähemalt sama tähtsad nii panustamine sisemisse korrakaitsesse kui ka sidusasse ühiskonda.

See debatt tuleks ära pidada. Summad pole iseenesest müstilised: kui tõsta kaitsekulutusi näiteks 2,5% peale SKP-st, tuleks juurde anda 130 miljonit eurot. (Näitlikustades: rahandusministeeriumi ja õlletootjate prognoos alkoholiaktsiisi laekumise kohta erineb umbes 100 miljoni euro võrra.) Kui järgmiste valimiste eel kõlavad lubadused kulutada kaitsele rohkem, siis küsige endalt, kas oleksite nõus selle nimel ka ise rohkem makse maksma. Ega mujalt seda raha tulemas ei ole.

[Martin Peeter]

Mina vastan küll. Mulle ei ole vaja seda Reformierakonna pakutavat 60 eurost kuist tulumaksu vabastust 500 eurose maksuvaba miinimumi minuni laienemise näol, kui Eesti saaks keskmaa õhutõrje ja teise liikurite pataljoni. Ja kannatan ka näiteks maamaksu tõusu või kinnisvara maksu ära, sest Eestile on soovitatud tõsta makse omandilt.
Ma arvan, et siin foormis on veel neid mehi.

Hea, et vähemasti debatt on alanud. Aga natuke hiljaks on jäädud. 2014-15 oleks rahvas kahe käega poolt olnud.

[Gideonic]

Mina vastan küll. Mulle ei ole vaja seda Reformierakonna pakutavat 60 eurost kuist tulumaksu vabastust 500 eurose maksuvaba miinimumi minuni laienemise näol, kui Eesti saaks keskmaa õhutõrje ja teise liikurite pataljoni. Ja kannatan ka näiteks maamaksu tõusu või kinnisvara maksu ära, sest Eestile on soovitatud tõsta makse omandilt.
Ma arvan, et siin foormis on veel neid mehi.

Hea, et vähemasti debatt on alanud. Aga natuke hiljaks on jäädud. 2014-15 oleks rahvas kahe käega poolt olnud.

Selle Reformierakonna pakutava lisaraha võiks tõesti pigem suunata riigikaitsesse (ka ise saaks sealt pea maksimumi). Minupoolest võiks ka mingi 1% riigikaitse maksu ajutiselt kehtestada tulumaksule otsa vms

[kuido20]

Mina vastan küll. Mulle ei ole vaja seda Reformierakonna pakutavat 60 eurost kuist tulumaksu vabastust 500 eurose maksuvaba miinimumi minuni laienemise näol, kui Eesti saaks keskmaa õhutõrje ja teise liikurite pataljoni.
Hea, et vähemasti debatt on alanud. Aga natuke hiljaks on jäädud. 2014-15 oleks rahvas kahe käega poolt olnud.

Selle Reformierakonna pakutava lisaraha võiks tõesti pigem suunata riigikaitsesse (ka ise saaks sealt pea maksimumi). Minupoolest võiks ka mingi 1% riigikaitse maksu ajutiselt kehtestada tulumaksule otsa vms

Ajutine maks on ajutine, mis võib muidugi kesta kaua. Tuleb harjuda elada mõttega, et riigikaitsele läheb edaspidi kuni määramata tähtajani 3%.

[Chupacabra]

Ükski erakond ei ole valimislubadusena kaitsekukude tõstmist välja käinud, küll aga on tehtud mitmeid kulukaid heaolulubadusi.

[Kapten Trumm]

Ainuke tõsine lootus kaitsekulude oluliseks tõusuks on tegelikult surve Brüsselist/Washingtonist. Kui sealt oleks maha hõigatud 4%, siis oleks meil ka 4.
Oleks 0,8, siis küllap patsutaks me endale õlale ka 0,85% peal.
Täna on riiklik/parteipropaganda suunatud selgelt pseudoturvatunde tekitamisele ja "Eesti on hästi kaitstud" narratiivile.
Sisepoliitiliselt ei näe täna, et keegi tõsist tõusu ette võtaks (suurem kui 0,5%). Need aga, kes seda karjuvad, ei oma võimalusi millegi tegemiseks.

[teeline35]

Selge see, et 2% enam ei kära. Samas riigi eelarves on suur hulk kulusid seadustega paika pandud. Juba 3% riigikaitsele panustamine lõpetaks ära mitmedki tegevused(näiteks pääste ja või politsei ning piirivalve). Tegelikult tuleb minna kallale neile seadusega paika pandud kuludele. Tuleks vähendada pensione ja muid toetusi. Reformida põhjalikult tervishoiu süsteemi. Näiteks panna osa kulusi inimese enda õlule. Tõsi tervishoiust raha riigieelarvesse tagasi ei tuleks, aga praeguse süsteemi ülevalhoidmiseks tuleks üsna pea hakata riigi raha sinna juurde pumpama.
Küsimuseks on; Kas austet kaasfoorumlased ja laiemalt kogu eesti elanikud on valmis leppima, et nende (praegune või tulevane) pension on igaühe enda teha. Eeldusel, et vabanev raha läheks Eesti Vabariigi kestlikuse tagamiseks!

[Chupacabra]

Et riigikaitseks tuleb hakata kõhu kõrvalt kokku hoidma aga Lätti saab kinkida 200 miljonit aastas, maksureformi muuta -100milli aastas ja pensionäridele erakorraliselt +100 milli aastas? Nii või?

[teeline35]

Et riigikaitseks tuleb hakata kõhu kõrvalt kokku hoidma aga Lätti saab kinkida 200 miljonit aastas, maksureformi muuta -100milli aastas ja pensionäridele erakorraliselt +100 milli aastas? Nii või?

Lätti mineva umbes 200 miljoni tagasitoomine pole võluvits mis Eesti vabariigi ees seisvad probleemid nüüd ja igaveseks lahendaks.
Riigieelarvest peaks nüüdseks olema juba ca 60% seadustega paika pandud ja ma pole kindel, et riigikaitse nende seaduste alla kuulub. Allesjääva osaga kõike ei kata. Mitmed alad näiteks päästeteenistus ja politseiamet on juba viimase piirini koondatud. Sealt raha võtta tähendaks midagi tuleks sootuks kinni panna. Selge see, et maksureformi tuleb muuta, aktsiisid üle vaadata, aga mis peamine igasugune pensionide ja toetuste süsteem mis on pealegi juba praegu indekseeritud. St toetused ja pensionid tõusevadd kindla % igal aastal vastavalt seadusele. Kesikute 100 euri suurune pensionitõusu lubadus on hullumeelsus ja ei anna eesti tulevikule mõeldes mitte midagi juurde. Meie lapsed on tulevik, aga meie ise kui oleme 60+ paraku enam seda pole!