Riigikaitse eelarve

Vasta
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Viiskümmend »

Riigis, kus asub ka oma enda tankitööstus võiksid need ju küll veidi rohkem esiplaanil olla?
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Peeter »

Tasuline artikkel, aga tasuks lugeda kõigil akf.

Asekantsler Oidsalu peapostulaadid:

1. Praeguse taseme juures Eesti alates 2026 enam midagi juurde osta ei saaks. Peale seda saaks areneda ainult SAKi vähendamise arvelt.

2. Vajalik tase on pigem 3% SKT-st. Liikuda saaks ka 2,5%ga.

Samuti toob välja erinevad valikud KV arendamisel.
Väga hea artikkel.
Dona nobis pacem!
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Peeter kirjutas:Tasuline artikkel, aga tasuks lugeda kõigil akf..
..aga sa ära soovita, vaid kopipeisti ise artikkel foorumisse :!:
Ise teen ma seda igaissanda nädal - EPLst/EEst siis, kuhu mul ostetud juurdepääs..

Vot tak :|
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3485
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Chupacabra »

Eesti saaks 2,5-protsendise kaitse-eelarve korral 2026. aastaks teoreetiliselt soetada nii keskmaa-õhutõrje kui ka tankid. Tõsi, nende võimetega kaasnevad püsikulud nõuaks tuleval kümnendil ilmselt juba uut kaitsekulude tõstmist.

Eesti saaks 2,5-protsendise kaitse-eelarve korral 2026. aastaks teoreetiliselt soetada nii keskmaa-õhutõrje kui ka tankid. Tõsi, nende võimetega kaasnevad püsikulud nõuaks tuleval kümnendil ilmselt juba uut kaitsekulutuste suurendamist.

Keset palavat poliitsuve räägivad sellest Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, Eesti riigipea Kersti Kaljulaid ja kaitseanalüütikud. Kahe protsendi teema pole Eestile ammu olnud nii põletav küsimus, ja selle põhjused viivad NATO kinniste uste taha. Just seal võeti mullu suletud kuulamisel riikide kaitsekulud pulkadeks.

«Eelmine aasta oli esimene, kus me ei olnud enam pailapsed. Meile öeldi, et te olete piiririik, see kaks protsenti enam ei müü, teie absoluutsummad on naeruväärsed,» ütleb kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu.

Meelis Oidsalu

Erakogu

Kõrge riigiametniku hääl on rahulik. Nagu Eestit hinnanud NATO raportöörid ei tegele ka tema poliitikaga. Oidsalu saab aru, et alliansi kaaslaste viisakusel oli oma inerts ja Eesti jaoks rauges see mullu. Ta ei väida, et Eesti peaks pea ees kuhugi jooksma hakkama, aga mures on ta küll.

Midagi peab muutuma

Umbes 500 miljoni eurose kaitsekuluga kuulub Eesti NATOs n-ö alla miljardi klubisse, kus on peale meie veel kaheksa väikeriiki. Eesti hoiab selle rahaga üleval 25 000-mehelist väge. Samalaadset tulemust suudavad «klubis» näidata üksnes Leedu ja Bulgaaria, ent nende kaitsekulud on 800 miljoni kandis. Tähendab: raha on meil kasutatud efektiivselt.

Sellega head uudised ka lõpevad. Meil on kaks brigaadi, neist vaid üks soomustatud, teine müttab metsas peamiselt jalgsi. Sisuliselt puudub riigil õhu- ja merekaitse. Poliitikud armastavad žongleerida soomusmanöövervõime valmimisega 2026. aastaks, ent ilma tankideta ei saavuta see iial selle mõiste tegelikku tähendust.

Umbes 500 miljoni eurose kaitsekuluga kuulub Eesti NATOs n-ö alla miljardi klubisse, kus on peale meie veel kaheksa väikeriiki.

Otsa tegi juunis lahti president Kaljulaid. Võidupüha kõnes hoiatas ta erakondi relvaostu «hurraa-poliitika» eest, ent mõtiskles samas: kas Eesti saab endale lubada, et midagi ei muutu?

Vastus sellele on «ei». Oidsalu ütleb, et kui kaitsekulude baas jääb kahele protsendile, siis pärast 2026. aastat Eesti kaitsevägi endale enam midagi uut osta ei saa – kogu raha läheb olemasoleva ülalpidamiseks. Ühes SKTga kasvab küll aasta-aastalt ka kahe protsendi maht, ent elukallidus ja sõjatehnoloogia põlvkondade hinnavahed söövad selle kasvu ära.

«Siis on valida, kas teeme väiksemat kaitseväge või vahetame mingi võime teise vastu. Nullsummamäng,» tõdeb asekantsler.

Mida muudaks kaitsekulude suurendamine? Postimees küsis kaitseministeeriumilt välja võimete võimalikud maksumusmudelid ning jõudis mõttemänguga üllatavate tulemusteni.

Tankid on mõeldavad

Riigikaitse eelarve suurendamiseks 0,4 protsendipunkti võrra tuleks valitsusel igal aastal juurde leida pisut üle 100 miljoni euro. Teab mis enneolematu see poleks – sama summa võrra tõstis riik tänavu pensione. Tunamullu kulus sama palju raha nelja parvlaeva ostuks.

Kui tahe on olemas, saab valitsus kaitse-eelarve 2,5 protsendini suurendada kõige varem alates aastast 2020. See annaks kaitseväele uute võimete loomiseks seitsme aasta peale kokku juurde umbes 900 miljonit eurot. Ligikaudu kolmveerand ehk 680 miljonit sellest summast saaks otseselt panustada võimesoetusesse, ülejäänu kulub nende soetusjärgsele ülalpidamisele.

Ministeeriumi kaitseplaneerijatel on iga uue võime loomise maksumus peensusteni teada – alates ostuhinnast ja hoolduskulust kuni selleni, mitu ruutmeetrit hooneid on vaja ehitada või mitu tegevväelast värvata ja välja õpetada.

Nende järgi saaks Eesti minimaalse usutava keskmaa-õhutõrjevõime tekitada umbes 290 miljoni euro eest. See koosneks 12 relvasüsteemist koos vajalike radarite ja meeskondadega.

Tankide puhul oleks seis keerulisem: valida oleks 44 tankiga tankipataljoni või säästuvariandi, 15 tankiga kompanii loomise vahel. Esimese tervikvõime maksaks 720, teise oma 230 miljonit eurot.

Matemaatiliselt tähendab see, et iga-aastane 100 miljoni euro suurune adrenaliinisüst Eesti kaitse-eelarvesse teeks tõepoolest võimalikuks mitme kauaoodatud võime loomise. Tankid õhukaitset ei välista ja vastupidi. Tõsi – tankid ei pruugi sugugi olla Eesti esimene valik, tulejõudu saab kasvatada ka teistmoodi.

Valik pole ilmne

Tegelikult on olukord mõistagi keerukam. Mitte iga ost pole tingimata ratsionaalne. «15 tankiga tankikompanii puhul tekib küsimus, kas on mõtet sellist kulutust teha, me sisuliselt ei saa sellega midagi,» toob Oidsalu näite.

Teiseks kaasneb iga uue võimega olenevalt selle tüübist 8–70 miljoni euro suurune aastane püsikulu. Just sel põhjusel on asekantsler varem ise rääkinud pigem kolme protsendi vajadusest. Nii ei peaks kaitsekulusid järgmisel kümnendil ebameeldiva üllatusena uuesti suurendama hakkama.

Võib tunduda veider, aga eespool kirjeldatuga sarnast ostunimekirja kaitseministeeriumi külmkapilt tegelikult ei leiagi. Eesti riigikaitses kehtib džentelmenide kokkulepe: võimeprioriteetide otsustamisel on kaalukaim sõna sellel, kes sõja võitma peab, ehk kaitseväe juhatajal. Tema eelistused võivad olla sootuks teised: näiteks parandada ära need haavad, mis tükk aega plaastrit oodanud.

Üks neist on kaitseväe maakaitseringkondade side- ja juhtimissüsteemide muutmine mobiilsemaks ning senisest pealtkuulamis- ja hukukindlamaks, mis neelaks liikuvate juhtimispunktide ja Harrise raadiojaamade näol umbes 80 miljonit eurot.

Neli valikut

Oidsalu ütleb, et kui kaitse-eelarvesse tuleks lisaraha, on riigil uute relvasüsteemide hankimise kõrval veel kolm võimalikku valikut.

Esimene neist oleks ehitada praegune struktuur valmis kiirkorras.

Teiseks võiks tugevdada olemasoleva väe ja relvasüsteemide lahinguvõimet. Sinna alla läheks näiteks otsus kasutada Lõuna-Korea riigilt saadud ostuoptsiooni ja soetada juurde liikursuurtükke K9 Kõu 1. jalaväebrigaadile, aga miks mitte ka 2. jalaväebrigaadile.

«Tulejõu lisamine oleks ehk esimene asi, mida saaksime ka väiksema lisarahaga teha,» arutleb asekantsler.

Kolmas võimalus on paisutada sõjaaja lahingustruktuuri, tehes näiteks juurde pataljone. Millist teed neljast minnakse, sõltub eelkõige ohuhinnangust, relvastusturu seisust ja kaitseväe juhataja nõuandest.

Pärast 2026. aastat Eesti kaitsevägi endale enam midagi uut osta ei saa – kogu raha läheb olemasoleva ülalpidamiseks.

Oidsalu on seda meelt, et Eesti riigikaitse senised otsused on läinud asja ette. Erinevalt paljudest teistest riikidest täiendab riik tõhusalt laskemoonavarusid, sest kui konflikt kunagi puhkeb, tõusevad hinnad ja varustusteed kuivavad kokku. Kuigi ettenägelik, on see väga suur kulu, mis neelab maksumaksjale nähtamatult igal aastal 70 miljonit eurot.

«Hästi oluline ongi see, et järgmisi otsuseid tehtaks võimalikult kaalutletult. Mida mõne naaberriigi eeskujul ei tasu korrata, on üldrahvalikud kampaaniad millegi ostuks,» soovitab asekantsler sarnaselt president Kaljulaidiga.

Erinevalt riigipeast on Oidsalul aga veel üks mure: 2026. aastal platoole jõudev kaitsevõime. «Baas peab kasvama, muidu me valetame iseendale,» ütleb ta.

Erakonnad teadmatuses

Suurt lootust, et pärast tulevakevadisi riigikogu valimisi võimule tulev uus valitsus kaitsekulusid kasvatama asub, praegu siiski ei paista.

Postimehe uurimine näitas, et kaitsekulude põhimõttelist kasvu plaanivad oma sügisel avaldatavates valimisprogrammides toetada vaid kaks parlamendiparteid: Vabaerakond ja kaitseministri Jüri Luige kodupartei Isamaa. Millise määrani nad kulu tõstaks, ei tea aga õieti nemadki, sest infot Eesti riigikaitse tegelike vajaduste kohta neil napib.

Küsimus erakondadele

Pm

Kahevahel on Reformierakond, kelle valimisprogrammist seda ettepanekut samuti ei leia, ent kes on valmis baastaseme tõusu arutama. «Kui on vajalik täita lüngad, mis võivad kriitilises olukorras kujuneda otsustavaks, siis tuleb selleks valmis olla,» teatas endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus.

Praegused kaks suuremat võimuparteid Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond seisavad kaitsekulude suurendamisele pigem vastu. Nad korrutavad mantrana, et oluline on kulusid hoida vähemalt praegusel tasemel.

«Eestis on palju neid valdkondi, mis vajavad samuti senisest suuremat rahalist panust. Kaitsekulutuste märkimisväärne tõus vajaks seega laiapõhjalist ühiskondlikku konsensust,» põhjendab keskerakondlane Aivar Riisalu.

Kommentaarid

Kersti Kaljulaid, president
Soovin, et sel korral oleks diskussioon riigikaitse ja julgeoleku üle hästi sisuline. Kui märkame valimisprogrammis märksõnu uutest sõjalistest võimetest või relvasüsteemidest, siis mõelgem, kas kaitsekulusid tuleks sellisel juhul tõsta 2,5, kolme või veelgi enama protsendini SKTst. Teine variant on rahulduda tänase kaitseväe suuruse ja võimekuse ning peamiselt paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega. Kuid sellisel juhul peab see olema teadlik ja valijatega läbi räägitud otsus. (Võidupüha kõne, 23.06.2018)

Sven Mikser (SDE), välisminister
Kui julgeolekuolukorra märgatav halvenemine tulevikus nõuab meilt kaitsekulutuste märkimisväärset suurendamist, siis peame mõistagi olema valmis paindlikult reageerima. Kui majandus peaks kasvama prognoositust aeglasemalt, võib tekkida vajadus seatud eesmärkide tähtaegseks täitmiseks kaitsekulutuste määra suhtena SKTsse suurendada. See eeldab aga avatud mõttevahetust ka eelarve tulude poole üle. Eesti pikaajalised kaitsevõime arendamise plaanid lähtuvad eeldusest, et meie kaitsekulud püsivad kahe protsendi tasemel meie SKTst.

Hannes Hanso (SDE), riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees
Ma tõesti loodan, et kui lähenevad riigikogu valimised 2019. aastal, siis me ei vaataks seda kahte protsenti kui mingit eesmärki omaette, vaid pigem kui miinimumstandardit ning mõtleks sealt edasi. Tankid, keskmaa-õhutõrje, rannikukaitse – no arvuta, kuidas tahad, protsendi eest me neid Eestis ei tee. Kui need kõik kokku panna, siis me räägime 2,9 protsendist. Nii lihtne ongi, matemaatika on matemaatika, asjadel on väärtus. (Riigikogu Toimetised 36/2017)

Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), riigikogu väliskomisjoni aseesimees
Täna ütlevad Eesti enda eksperdid, et kui tahame järjel püsida, peame kaitsekulutusi tõstma 2,5 protsendini. Kui see on vajalik, et täita lüngad, mis võivad kriitilises olukorras kujuneda otsustavaks, siis tuleb selleks valmis olla.

Aivar Riisalu, Tallinna abilinnapea, Keskerakonna valimisplatvormi riigikaitsevaldkonna toimkonna liige
Keskerakond on seisukohal, et Eesti kaitsekulutused peavad olema vähemalt kaks protsenti SKTst, millele lisanduvad täiendavad kaitseinvesteeringute programmid ning liitlaskulud. Tõsi, õhutõrjevõimekuse arvestavale tasemele viimiseks võiks kaitsekulutuste määr olla 2,4 protsenti. Aga Eestis on palju neid valdkondi, mis vajavad samuti senisest suuremat rahalist panust. Kaitsekulutuste märkimisväärne tõus vajaks seega laiapõhjalist ühiskondlikku konsensust.

Sven Sakkov, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor
Poola on seadnud eesmärgiks jõuda 2,5 protsendi tasemele, sama peaks tegema Eesti. Läbi aastate on olnud paar kõige suuremat võimelünka – võimed, mida on vaja, aga mille jaoks ei ole eelkõige raha. Neist kõige olulisem alati on keskmaa-õhutõrje. Loogiline järgmine samm tulevikus oleks tankid. Vaadates seda konteksti, kus me elame, mida meie idanaaber teeb, ei ole meil minu arvates sellist luksust, et kahe protsendi peal pikutada. Ma ei arva, et peaksime rääkima neljast [protsendist], pigem räägiks 2,5 protsendist mingite aastate peale. (ERR)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Väga asjalik artikkel.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Peeter »

Borja kirjutas: ..aga sa ära soovita, vaid kopipeisti ise artikkel foorumisse :!:
Ise teen ma seda igaissanda nädal - EPLst/EEst siis, kuhu mul ostetud juurdepääs..

Vot tak :|
Olen seda ikka teinud ka, aga olen praegu vällamaal ja moblaga netis. Ei õnnestu kuidagi. Tänud akf Chupacabrale!

Aga mida ma tõdeksin: mõningad akf-de avaldatud mõtted, mis praegusest arengukavast ja praeguste vahendite juures välja jäänud, on kenasti kaalumisel. Näiteks:
1. Fakt iseenesest, et kaitsekulude tõus iseseisva kaitsevõime tõstmiseks on vajalik ja võimalik. Loodetavasti on neil strateegilistel kommunikaatoritel, kes seda kunagi lausa maha tagusid, nüüdseks teised korralduse.
2. Tankid kaalumisel.
3. Soomukid veel ühele pataljonile kaalumisel.
4. Suurem SAK on võimalus.
5. Keskmaa ÕT kaalumisel.

Oh, küll me oleme siin selle üle vaielnud...
Dona nobis pacem!
London Bridge
Liige
Postitusi: 618
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

«Eelmine aasta oli esimene, kus me ei olnud enam pailapsed. Meile öeldi, et te olete piiririik, see kaks protsenti enam ei müü, teie absoluutsummad on naeruväärsed,»
Kurat, keegi oleks võinud seda "meile" juba 4 aastat tagasi öelda. :roll:
My fair lady.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Peeter »

Samas annab Oidsalu nagu sõnajärje üle KV juhatajale. Jälgime ajakirjandust.
Dona nobis pacem!
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

London Bridge kirjutas:
«Eelmine aasta oli esimene, kus me ei olnud enam pailapsed. Meile öeldi, et te olete piiririik, see kaks protsenti enam ei müü, teie absoluutsummad on naeruväärsed,»
Kurat, keegi oleks võinud seda "meile" juba 4 aastat tagasi öelda. :roll:
Absoluutsumma on naeruväärne sest SKP on naeruväärne. SKP on naeruväärne sest elanike arv on naeruväärne. Kui näiteks võrrelda Belgiaga siis nende pindala on 2/3 Eestit, elanikke ~9x enam (11 miljonit), SKP on 12x Eesti oma...
Mis lahenduseks pakute? Toome sisse 12 miljonit (et saavutada Belgiaga võrdne rahvastikutihedus) "eestimaalast vol 2"? Variandid siis: slaavlased (Venemaa, Ukraina jms); asiaadid, araablased, neegrid, või vaatame Lõuna-Ameerika suunas? Ilmselgelt SKP tõus per elanik ilma immigratsioonita meid ei aita sest kui see tõsta samale tasemele võrreldes soomlastega saaksime juurde 1,5x tõusu ja isegi kui sellest võtta ka 2,5%, saame ikkagi naeruväärse (kuigi oluliselt suurema) sõjalise eelarve.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36340
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Kriku »

Dr.Sci kirjutas:SKP on naeruväärne sest elanike arv on naeruväärne.
Luksemburgi rahvaarv on 600 000, SKT meist peaaegu 3x suurem. Islandil 334 000, SKT meist 12% väiksem.
London Bridge
Liige
Postitusi: 618
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

Päris nii mai mõelnud. Pigem ikka seda, et oleks sellised signaalid meie poliitikuteni aastaid tagasi jõudnud, et 2% on küll tore ja rohkem kui 1.8% või 1.6%, aga 1B näitaks, et te ise ka võtate oma iseseisvat kaitsevõimet tõsiselt ning pühendunult. Oleks seda enesega väga rahulolevat 2%™ ja Eesti On Kaitstud™ juttu veidi vähem olnud. Ja selle eest võibolla veidi rohkem kainet mõtlemist ning avatust suuremate kaitseinvesteeringute võimalustele ja vajadustele ning kasuteguritele. Just poliitikute mitte kaitseväelaste ja KAMINa ametnike poolt - usun, et viimased on väga hästi Eesti vaesusest ja väiksusest tulenevate piirangutega kursis.
My fair lady.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kriku kirjutas:
Dr.Sci kirjutas:SKP on naeruväärne sest elanike arv on naeruväärne.
Luksemburgi rahvaarv on 600 000, SKT meist peaaegu 3x suurem. Islandil 334 000, SKT meist 12% väiksem.
Nojah, eks meie oma ka tõuseb tasapisi aga reaalselt on see mõtteviisi muutumise küsimus ehk siis võtab aega nii põlvkonna (kui lumehelbekestest ikka asja hakkab saama). Alternatiive oleks muidugi ka - maavarad (fosforiit eelkõige), mets, miks mitte legaliseerida kõiksugu lõbustusasutused ja kergemad narkootikumid (Tallinnast EL Las Vegaseks?) Ja ükskõik millise stsenaariumi me ka valiks, ikka läheb min viisaastak enne kui raha kasv hakkab märkimisväärselt suurenema. (Kui me jätkame praegusel teel, siis nagu öeldud - põlvkond ja sedagi tingimusel et inseneri ja it erialadelt ja kutseõppest hakkab oluliselt rohkem inimesi ellu astuma võrreldes praegusega)
London Bridge
Liige
Postitusi: 618
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas London Bridge »

Ma nüüd mõneti ei saa aru, miks akf. Dr. Sci toob rahvaarvu ja SKT mängu. Kui riigikaitse eelarve absoluutsumma on naeruväärne ning eeldatavasti ebapiisav meie taodeldava iseseisva kaitsevõime jaoks, siis on ju kõige loogilisem samm seda eelarvet tõsta.
Absoluutsumma on naeruväärne sest SKP on naeruväärne.
See on naeruväärne, sest 2%st tehti vahepeal mingi püha eesmärk omaette, kui eesmärgiks oleks pidanud olema just nimelt see taodeldav kaitsevõime. Ning see järel alles panema paberile, et kas ja millises mahus ning kui kiirest see saavutatav oleks 1,5%, 2%, 2,5% ja 3% ning miks mitte ka 4% kaitseeelarve juures. Ning siis valima vastavalt ühiskonna konsensusele ning valulävele. Mitte nii, et 10 aastat pärast Gruusia sõda avastavad poliitikud, et 2% on järsku hoopis naeruväärne ja Eesti julgeolek ei olegi enam iseenesest tagatud.

Või oli kogu see belglastega võrdlus tõsiselt mõeldud? Sellisel juhul ootan põhjalikumat tutvustust akf. ideedele Eesti majanduse teemas, kogu austusega.
My fair lady.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Dr.Sci »

London Bridge kirjutas:Ma nüüd mõneti ei saa aru, miks akf. Dr. Sci toob rahvaarvu ja SKT mängu. Kui riigikaitse eelarve absoluutsumma on naeruväärne ning eeldatavasti ebapiisav meie taodeldava iseseisva kaitsevõime jaoks, siis on ju kõige loogilisem samm seda eelarvet tõsta.
Absoluutsumma on naeruväärne sest SKP on naeruväärne.
See on naeruväärne, sest 2%st tehti vahepeal mingi püha eesmärk omaette, kui eesmärgiks oleks pidanud olema just nimelt see taodeldav kaitsevõime. Ning see järel alles panema paberile, et kas ja millises mahus ning kui kiirest see saavutatav oleks 1,5%, 2%, 2,5% ja 3% ning miks mitte ka 4% kaitseeelarve juures. Ning siis valima vastavalt ühiskonna konsensusele ning valulävele. Mitte nii, et 10 aastat pärast Gruusia sõda avastavad poliitikud, et 2% on järsku hoopis naeruväärne ja Eesti julgeolek ei olegi enam iseenesest tagatud.

Või oli kogu see belglastega võrdlus tõsiselt mõeldud? Sellisel juhul ootan põhjalikumat tutvustust akf. ideedele Eesti majanduse teemas, kogu austusega.
Minu mõte oli pigem see et need kes nimetavad meie ponnistusi ja summasid naeruväärseks on valel teel. Meil ei ole seda raha ja pole kuskilt ka eriti juurde võtta ilma riigieelarve üldist strateegiat muutrmata (ja mis tähendaks piltlikult et meil peaks leiduma valitsus mis ütleb et nüüd me kärbime pensione, PPA, haridussektori palku, tõstame tulumaksu, taaskehtestame selle ettevõtjatele ja kõigile kes Lätist head paremat toovad kehtestame trahvid kuni vara vajadusel konfiskeerimiseni, selleks et muretseda juurde tanke, lennukeid, laevu, laskemoona, suurendada isikkoosseisu - ja seda sellepärast et me oleme NATO piiririik Venemaaga ja peame olema valmis Venemaaga sõdima)
Pigem peaks olema meil rahakulutamise üle parem kontroll et saavutada minimaalsete vahenditega maksimaalne kaitsevõime. Ja 2,5% SKP-st oleks ka mõistlik.
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Riigikaitse eelarve

Postitus Postitas Martin Peeter »

See 100-200 milli aastas lisaraha on Eestile võimetekohane. Ei pea mingi protsendiarvutusega SKTst tegelema, kui su naabriks on Venemaa, mitte viisakad riigid, nagu Luksemburgil või Belgial. Samuti ei ole see Venemaa ja Trumpi diilideaeg igavene. Kui suurendada aastas võlakoormust 1% SKTst, siis on Eesti ka 7 aasta pärast väga väikese võlakoormusega. Aitaks ka mõistlikum majandamine ehk läbileierdatud küsimus: palju me neid aktsiise ja käibekat Lätile aastas kingime?
See on prioriteetide seadmise küsimus.
Dona nobis pacem!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist