Riigikaitse eelarve

[Martin Peeter]

Antud artikkel on (paraku) Krimmi-eelsele ajastule tüüpne - oleme hästi kaitstud ja kui raha saakski juurde, siis abi sellest poleks, sest poleks inimesi (ja sada häda veel peale selle).

See oli täpselt Krimmi okupeerimisele järgnenud aeg - 02.04.2014, kui lugeda Krimmi okupeerimise ajaks 20.02- 26.03.2014. Olukord, kus rahvas oleks pikemalt mõtlemata nõustunud kaitsekulude tõstmisega 3%ni SKT-st, vajadusel selleks ka laenu võtmisega. Eestis oli ametisse astunud just Taavi Rõivase valitsus, mis pidas võimalikuks ära jätta kaitsekulude varemkokkulepitud vähendamine ja leidis võimaliku olevat lisada 0,1%-0,15% SKTst ning käivitati muidugi tüüpne stratkomilik selle poliitika kiitus.
Sellest ajast pärineb ju ka see "diipli konsöönd"-poliitika ja Lääne ühiskondades leviv mäss eliidi vastu, mis minul pani küll tulukese põlema ka selle NATO tervise osas. Umbes siis liitusin ma ka foorumiga ja olen kinnitanud sellest ajast oma parima teadmise kohaselt, et kaitsekulude tõus on vajalik ja võimalik.
Ei ole võimalik, et Trumpi tõus ja praegune poliitika "täiskasvanud inimestest" vabanemiseks ohutulesid Eesti julgeoleku eest vastutavate isikute mõttemaailmas hiljemalt nüüdseks süüdanud pole. Ainus, mis jätkab samal lainel, on stratkom.


https://en.wikipedia.org/wiki/Annexatio ... Federation

[strateegiline sõdur]

Teisel viisil samal teemal ehk koalitsioonilepingutest.

Teeme väikse ülevaate viimase 29 aasta koalitsioonilepingutest ja vaatame mida on seal räägitud riigikaitsekulutustest. Viktoriiniküsimus tuleb ka. Mitmel aastal on koalitsioonilepingus kirjutatud lubadused täidetud? Vastuses palun mainida ära ka konkreetsed aastad. Neid aastaid, kus koalitsioonilepingus konkreetset lubadust polnud, oli vaid üldine jutt, pole mõtet välja tuua. Kiireim õigesti vastaja saab minimaalselt vähemalt kiituse ja kummarduse, eriti täpse vastuse korral võiks isegi mingi auhinna vist teha

Aastaarv näitab valitsuse moodustamist, siis peaministrit, seejärel valitsuses olnud erakonnad, järgnevad kaitseministrid ning kõige lõpuks väljavõte koalitsioonilepingust riigikaitsekulutuste kohta.

1990 – peaminister Edgar Savisaar, Rahvarinne, Koonderakond. Kaitseministrit polnud.
Riigikaitsekulutustest ei räägitud.

1992 – peaminister Tiit Vähi, Koonderakond. Kaitseminister Ülo Uluots.
Riigikaitsekulutustest otsesõnu ei räägita. Mainiti ära, et vastavalt riigi majanduslikele võimalustele kujundatakse välja kaitsejõud.

1992 – peaminister Mart Laar, Isamaa, ERSP, Mõõdukad. Kaitseminister Hain Rebas, Indrek Kannik, Enn Tupp.
Riigikaitsekulutustest eraldi ei räägitud. Mainiti ära Riigikaitse Sihtkapitali idee.

1994 – peaminister Andres Tarand, Mõõdukad, Isamaa, ERSP, VKRE, ELDP. Kaitseminister Enn Tupp.
Riigikaitsest ei räägitud.

1995 – peaminister Tiit Vähi, koonderakonna ja Maarahva ning Pensionäride ja Perede Ühendus, Reformierkond. Kaitseminister Andrus Öövel.
Riigikaitsekulutusi eraldi ei mainitud.

1997 – Mart Siimann, Koonderakonna ja Maarahva Ühendus. Kaitseminister Andrus Öövel.
Riigikaitsekulutusi eraldi ei mainitud. Mainiti küll, et ressurssidega tagatakse 2000. aastaks 26000 suurune väljaõpetatud, relvastatud ja varustatud kaitseväereserv.

1999 – peaminister Mart Laar, Isamaliit, Reformierakond, Mõõdukad. Kaitseminister Jüri Luik.
Riigikaitsekulutuste osakaalu järkjärgulise suurendamine kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist

2002 – peaminister Siim Kallas, Reformierakond, keskerakond. Kaitseminister Sven Mikser.
Viia lõpule ettevalmistused ja läbirääkimised Eesti liitumiseks NATOga, säilitades Eesti riigi kaitsekulud tasemel 2% SKTst

2003 – peaminister Juhan Parts, Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit. Kaitseministrid Jaak Jõerüüt ja Margus Hanson
2% eraldi ei mainitud. Öeldi, et täidetakse NATO nõuded.

2005 – peaminister Andrus Ansip, Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit, kaitseministrid Jaak Jõerüüt, Jürgen Ligi.
Valitsusliit seab eesmärgiks eraldada NATO definitsioonile vastavateks ja Eesti spetsiifiliste vajadustega kooskõlas olevateks kaitsekulutusteks 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

2007 – peaminister Andrus Ansip, Reformierakond, IRL, Sotsid. Kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Viib riigikaitse kulutused 2%-ni SKTst aastaks 2010.

2011 – peaminister Andrus Ansip, Reformierakond, IRL. Kaitseminister Mart Laar, Urmas Reinsalu.
Saavutame aastaks 2012 kaitsekulude tasemeks 2% SKTst ning tagame selle taseme stabiilsuse

2014 – peaminister Taavi Rõivas. Reformierakond, Sotsid. Kaitseminister Sven Mikser
Hoiame riigikaitsekulud tasemel 2% SKTst.

2015 – peaminister Taavi Rõivas. Reformierakond. Sotsid, IRL. Kaitseminister Sven Mikser ja Hannes Hanso.
Hoiame riigi sõjalise kaitse kulude (kaitse-eelarve) vähemalt 2% SKT tasemel. Lisaks finantseerime täiendavalt Eesti kui vastuvõtja riigi tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks Eestis (regulaarsed artikkel 5 õppused, eelpositsioneeritud varustus, Balti õhuturbe korraldamine Ämarist, roteeruvate üksuste kohalolek jne).

2016 – peaminister Jüri Ratas. Keskerakond, Sotsid, Isamaa. Kaitseminister Margus Tsahkna ja Jüri Luik.
Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks tagame kaitsekulutused vähemalt tasemel 2% SKP-st, millele lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud.
Loome täiendava riigikaitseinvesteeringute programmi.

2019 – peaminister Jüri Ratas. Keskerakond, Isamaa, EKRE. Kaitseminister Jüri Luik.
Eraldame riigikaitsesse vähemalt 2% SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud ning täiendavad vahendid võimelünkade täitmiseks.

[Kapten Trumm]

Vähja Tiidu valitsusega võrdlemine....mnjaa, nüüd tulevad skeptikud ütlevad, et mehed, eduraport......
Tegelikult teemaga taoline vastutustundetu vene rulett enda kaitsega pole just kuigi ilus - tuleb seekord tühi koht trumlis, äkki seekord juhtub padrun tulema

Ja noh, vene agressiivsuse tase on ka märkimisväärselt tõusnud. Rääkimata üldisest rikkusest.

[A4]

Viktoriiniküsimus tuleb ka. Mitmel aastal on koalitsioonilepingus kirjutatud lubadused täidetud? Vastuses palun mainida ära ka konkreetsed aastad. Neid aastaid, kus koalitsioonilepingus konkreetset lubadust polnud, oli vaid üldine jutt, pole mõtet välja tuua. Kiireim õigesti vastaja saab minimaalselt vähemalt kiituse ja kummarduse, eriti täpse vastuse korral võiks isegi mingi auhinna vist teha

Selles mõttes trikiga küsimus, et kui võtta aluseks NATO ametlik statistika (seal on võetud tagantjärele konkreetse aasta reaalne ja lõplik SKT, mitte eelarve koostamisel aluseks olnud alati pisut ekslik prognoos), siis esimesena saavutati 2% tase reaalselt 2015. aastal, milleks eelarve koostati 2014. aastal Reformierakonna ja SDE valitsuse poolt. Pärast seda on kõik järgmised valitsused täitnud lubaduse nii 2%, HNS-i lisaraha kui ka Ratase valitsuse poolt laskemoona lisaraha osas.

Kui lähtuda iga-aastaselt järgmise aasta eelarve koostamisel tehtud prognoosidest (ja kahtlemata asjaosaliste parimatest ja siirastest soovidest), siis julgeks öelda, et nõuet hakati täitma 2011. aastal 2012. aasta riigieelarvet koostades. St prognoositi parima ja viimase teadaoleva majandusprognoosi alusel järgmise aasta SKT kogusuurus, arvutati välja ja eraldati kaitse-eelarvesse selle alusel 2%. Aga kuna neil aastatel kasvas majandus prognoositust alati suti kiiremini, siis tagantjärele SKT suurust kokku arvutades selgus, et kaitsekulude suuruseks kujunes ikkagi 1,90+ %.

(Ei välista seejuures, et ka mõnel post-2015 aastal on see „rahvuslik“ 2% reaalsuses ja tagantjärele osutunud samal põhjusel siiski 2-st pisut väiksemaks – aga HNS kulud ja Ratase valitsuse kaitseinvesteeringute programm on suures statistikas selle apsu kinni katnud).

Martin Peeterile: Pole eriti tähele pannud kedagi peale sinu, kes seda ühes intervjuus öeldud ühte lauset 3% kohta tähele paneks, tänaseni mäletaks või kasutaks ettekäändena kaitsekulude mitte-tõstmiseks. Ja kui tahta, siis võib sellestsamast intervjuust leida ka risti vastupidise juhtnööri: „Eestis käis isegi jutt, et võib-olla peaks kaitsekulutusi suurendama. Kui olukord veel eskaleerub, tuleb mõelda selle peale, kuidas suudaksime kaitsekulusid tõsta. Parem kulutada kaitse peale, kui pärast nentida, et oma riiki enam ei ole.”

Kumb siis lõpuks on – kas üleskutse rohkem kulutada või ülekutse rahulduda 2 protsendiga?

[Martin Peeter]

Samas, kas mul on õigus, et akf Strateegilise sõduri küsimusele saame anda optimistliku vastuse, et 4 viimast koalitsioonilepingut on enam-vähem täidetud? 3 kindlasti.

Noh, neid kindral Terrase eduraporteid ei viitsi enam otsida.
Üldiselt on ikka Eestis asju, mille vajalikkusest on kõigepealt räägitud ja siis ka ära tehtud. Isegi haldusreform tehti lõpuks ära, meil on emapalk, tasuta kõrgharidus jm. Kaitsekulude tõusu vajadusest on piisavalt autoriteetsel tasemel üsna vähe räägitud. Ikka ülekaalukalt rohkem on uhkusega kinnitatud 2% taseme täitmist, kui piisavat. See on jätkuvalt stratkomi jutupunkt.
Ja viimase lause juurde osundatud artiklis olukorra eskaleerumisel kulude tõstmise kohta - kas kellelegi meenub, et VP, PM, KM, KVJ või teised kaalukad isikud on öelnud, et olukord juba tegelikult on eskaleerunud ning selle tõttu on vaja kulusid tõsta?
Mina jälle ei ole eriti märganud. KM ütles vist oma eelmises ametis, et NATO on võimalik hävitada ühe ainsa säutsuga. Eks seegi ole tähelepanek, et sama ametikohta täitev Sven Sakkov on vist üks väheseid, kes olukorda ei ilusta.

[Martin Herem]

Martin Peeter - ära mõtiskle minu mõtete üle. Ja ära omista mulle mingeid mõtteid. Vasta palun küsimusele.

[strateegiline sõdur]

Proovib veel keegi vastata, et mis aastatel on koalitsioonilepingus toodud riigikaitsekulutuste lubadus täidetud või võtan auhinna endale?

A4 – küsimus ei ole trikiga, tuleb lugeda mida lepingus lubati ja vaadata tulemust. Pole siin mingeid trikke

Kapten Trumm – ma isegi ütleks, et Tiit Vähi valitsus, kelle lubadust „vastavalt riigi majanduslikele võimalustele kujundatakse välja kaitsejõud“ võiks isegi esmapilgul hinnata vist täidetuks. 1992. aasta kaitse-eelarve oli 2,7 mln eurot ja olid olemas esimesed väeosad, peeti paraadi, aasta lõpus toimusid juba esimesed suuremad õppused ning algas ohvitseride koolitamine Soomes. Kuid kuna midagi konkreetselt mõõdetavat Vähi valitsuse lubaduses polnud siis 1992. aastat pole minu arvates võimalik hinnata. Lubadus oli liiga üldiselt sõnastatud. Seega 1992. aasta pole õige vastus.

Martin Peeter - ma ei küsinud, et kui palju on enam vähem täidetud. Optimismi või pessimismiga ma ei tegele. Numbriliselt mõõdetavaid lubadusi saab hinnata väga täpselt, selles nende võlu ja valu seisnebki, ei ole siin mingit enam vähem. Kas täideti või ei täidetud ja mis aastal? Muuseas, sinu vastus, et viimasest neljast lepingust kolme on täidetud, ei ole õige.

[Martin Peeter]

Martin Peeter - ära mõtiskle minu mõtete üle. Ja ära omista mulle mingeid mõtteid. Vasta palun küsimusele.

Kui ikka tahetakse otsest vastust, siis tuleb vastata otse, olgugi, et see võib mitte meeldida.

Küsimus oli, kas SKO on valetanud?

Ma ei tee vahet, millised on SKO oma sõnumid ja millised on riigikaitse kõrgemate juhtide enese sõnumid. Viimaste eest ei saa SKO täielikult vastutada. Järelikult otsesele küsimusele ma ei tea vastust. Kuid SKO on väga väike osa strateegilisest kommunikatsioonist. Aga asjaolu, et julgeolekukeskkond on halvenenud, on rahva eest varjatud küll ja kui see oli vale otsus (minu meelest on), siis hakkab vastutus kõige kõrgemalt tasemelt - Vabariigi Presidendist. Nii karmi määratlust nagu valetamine ma ei kasutaks, sest sõnadel on hind. Varjamine on minu meelest õigem öelda.

Natuke on seda 2% SKT-st piisavuse ja eesrindlikkuse kommunikatsiooni nagu vaiksemaks keeratud kusagil 2017 sügis-talvest, aga kaitsekulude tõusu vajaduse kommunikatsioon pole küll vastavalt tugevnenud. Ma ei loe neid ohuhinnanguid, mida vastavate riigisaladustega kokkupuutuvad isikud, seega ei saa ma hinnata, kui aus on kommunikatsioon selles valguses. Aga ma arvan, et seoses DT-ga on ka nendes salajastest dokumentides teatav muutus. Minu oma ohuhinnang muutus avalike allikate põhjal nii palju kehvemaks, et leian, et riik peaks riigikaitsesse raha oluliselt juurde panema, kevadel 2014 ja olen sellest siin ka ausalt kirjutanud. Võin ka siit foorumist lahkuda ja suu kinni panna, kui sellest abi peaks olema.

Kui küsida, kas SKO on teinud piisavalt tööd, et kommunikeerida kaitsekulude tõusu vajadust?

See on hea küsimus, millele ma ka ei suuda avalike allikate põhjal vastata, sest ma ei tea, millised on SKO volitused.

Küll aga olen seisukohal, et strateegiline kommunikatsioon ei ole täielikult nende juhtida, sest nende pädevus ei ole juhtida omi juhte.

Kaitsekulude tõusu vajadus tuleks kõigepealt ühiskonnale laiemalt maha müüa. Alustada võiks kõige elementaarsematest kohtades - VP kantseleist, Rahandusministeeriumist jm. Praegusel ei juhul ei toeta riigi strateegiline kommunikatsioon kaitsekulude tõusu vajadust ikka üsna nõrgalt või üldse mitte. Tundub, et suur osa Eesti eliidist usub seda "2% - kõik on korras" mantrat. No kes on seda kedranud ja kelle asi on seda muuta?

[Runkel]

Strateegilise sõduri küsimuse vastus võib olla ka, et seni polegi kaitsele eesmärgiks seatud kulutuste tingimusi täidetud, kui eesmärgiks on NATO kulude nõuete täitmine. 2% on alates 2015 a saavutatud, sellest 20% relvastusele on jäänud meile püüdmatuks (va 2014 a).

[Veiko Palm]

Tõenäoliselt jooksen lati alt läbi, aga pakun Vabdussamba.

[Martin Peeter]

Kusjuures, mida tähedab täpselt lühend SKO? Struktuuriüksus või kogu stratkom tegevus?

[strateegiline sõdur]

Teeme kokkuvõtte, et kuidas on läinud koalitsioonilepingutes olnud riigikaitselubaduste täitmisega. Õiget vastust ei tulnud. Akf Runkel oli oma pakkumisega kõige lähemal. Akf A4 arutluskäik läks õiges suunas, kuid lõpuks hakkasid väljaöeldus kahtlema.

1990 – riigikaitset ei eksisteerinud
1991 – riigikaitset ei eksisteerinud
1992 – pole võimalik hinnata, lubadus oli liiga umbmäärane
1993 – ei täidetud
1994 – pole võimalik hinnata, lubadust polnud
1995 – pole võimalik hinnata, lubadust polnud
1996 – pole võimalik hinnata, lubadust polnud
1997 – lubadus jäi täitmata
1998 – lubadus jäi täitmata
1999 – lubadus jäi täitmata
2000 – lubadus jäi täitmata
2001 – lubadus jäi täitmata
2002 – lubadus jäi täitmata
2003 – lubadus jäi täitmata
2004 – lubadus jäi täitmata
2005 – lubadus jäi täitmata
2006 – lubadus jäi täitmata
2007 – lubadus jäi täitmata
2008 – lubadus jäi täitmata
2009 – lubadus jäi täitmata
2010 – lubadus jäi täitmata
2011 – lubadus jäi täitmata
2012 – lubadus jäi täitmata
2013 – lubadus jäi täitmata
2014 – lubadus jäi täitmata
2015 – lubadus jäi täitmata
2016 – täideti
2017 – lubadus jäi täitmata
2018 – lubadus jäi täitmata
2019 – pole võimalik hinnata, aasta pole veel läbi

Alates 1999. aastast on olnud selgelt sõnastatud siht ja 2002. aastast juba kindel lubadus suunata 2% kaitsekuludeks, kuid eesmärk on alati käest libisenud. 2015. aastast saadik (nüüd tuleb hoolega tähele panna!) on olnud ka täiendav siseriiklik lubadus – kaitsekulud on 2%, millele lisandub liitlaste toetamise kulud ja 2018. aastast alates kaitseinvesteeringute programmi kulud. Nii, et õige vastus oleks olnud aasta 2016. See oli aasta mil täideti koalitsioonilepingus lubatu. Nimetatud aastal kulutati iseseisvale riigikaitsele 2%, millele lisandusid ka täiendavad liitlastega seotud kulud.

Kuna NATOt meie siseriiklik koalitsioonilepingus olev lisakriteerium ei huvita, siis koos liitlastele tehtavate kuludega on NATO arvestuses 2% piir ületatud 2015, 2016 ja 2017. Hinnatakse tegelikult tehtud kulusid, mitte algseid lubadusi või plaane. Välistoetusi arvesse ei võeta.

Seega koalitsioonilepingutes olnud lubaduste täitmine riigikaitsekulude osas on olnud kehv.

[Martin Peeter]

See on mulle küll uudiseks, et eelmise valitsuse kaitsekulude finantseerimise lubadus jäi täitmata. Kahju, et ma seda alles peale valimisi loen. Ma ei oleks Isamaad valinud.

Väga näotu lugu.


Hakkan jah arvutama 2018: 531 miljonit jagada 26 miljardit. 2,04 %, nibin-nabin üle 2% piiri, ega ma muidugi avalike allikate järgi tea, palju need liitlased maksma lähevad. Kaitseinvesteeringute programmis oli 10 milli.

Aga jälle. Selle loo järgi nagu kõik on korras.

http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... se-eelarve

Siin lehel väidetakse 2,07% SKT-st
Mis see siis on? Sratkom? Graafikus on jube mõnusalt proportsioone valitud- võetud ainult mingi postide ülemine ots. See on küll väga demagoogia moodi.

[strateegiline sõdur]

Hakkan jah arvutama 2018: 531 miljonit jagada 26 miljardit. 2,04 %, nibin-nabin üle 2% piiri, ega ma muidugi avalike allikate järgi tea, palju need liitlased maksma lähevad. Kaitseinvesteeringute programmis oli 10 milli.

Aga jälle. Selle loo järgi nagu kõik on korras.

http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... se-eelarve

Siin lehel väidetakse 2,07% SKT-st

Sarjast õpeta ja hari.

Akf Martin Peeter, sinu arvutus ei ole päris korrektne. Selgitan.

Kui sa soovid neid arvutusi teha on sul vaja teada järgmisi andmeid.
1. Kui palju 2018. riigikaitsele kulutati?
2. Kui palju oli 2018. Eesti SKP?
3. Kui palju 2018. tehtud kulutustest moodustasid välistoetused?
4. Kui palju 2018. oli kaitseinvesteeringute programmi kulud?
5. Kui palju oli 2018. kulutused liitlastele?

NATO definitsiooni kohaselt on kaitsekuluna käsitletav summa, mis kasutatakse ühe aastase mõõtmisperioodi jooksul riigikaitselistel eesmärkidel. Lõplikuna läheb arvesse tegelik kulutus, mitte algselt planeeritud kavatsus. Tulevikku vaatavalt võib kasutada plaane ja kavatsusi (2019 ja edasi), minevikku vaatavalt (2018 ja tagasi) tuleb kasutada tegelikult tehtut. Need kaks kipuvad sageli segamini minema ning tekitavad suurel hulga vääriti mõistmist. Probleem tuleneb arvutuses kasutatavate andmete ajas muutumisest ning tulemust tuleb seetõttu korrigeerida. Näiteks SKP muutus või planeeritu ja tehtu muutusid, vms.

Korrektse arvutuse jaoks peaksid kasutama seega tegelikult 2018. aastal tehtud kulutusi, mitte algset kavatsust. Samuti, nagu eelnevalt juba mainitud, tuleb arvestada arvutuste tegemisel liitlaste kulude ning kaitseinvesteeringute lisasummaga (2018. aastal 10 mln). NATO kaitsekulude mõõdikute jaoks võib need sisse jätta, siseriikliku kriteeriumi (koalitsioonilepingust ja eelkõige vabariigi valitsuse tegevusprogrammist tulenevalt) arvutamisel tuleb need välja jätta. Välistoetused jäta mõlemal juhul välja, neid ei tohi arvestusse võtta.

Riigieelarve täitmise ülevaated leiad nt Rahandusministeeriumi leheküljelt, seal on ka välistoetusi mainitud.
https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1

Eesti SKP (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud) oli 2018. aastal 25,6404 miljardit, mitte 26 miljardit. Palun paranda see ära.

Liitlaste kulude linki mul panna ei ole. Selle koha peal jääd nüüd arvutamisel hätta, kuid ära heida meelt ja kasuta siis hoopis näiteks sinu enda poolt viidatud lehel (http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... se-eelarve) olevaid 2019. aasta analoogandmeid (15 mln) ning tee selle põhjal mingi esmane mõistlik eeldus 2018. aasta kohta. Pole küll just parim lahendus, kuid midagi siiski ning hiljem täpsemate andmete lisandudes saad oma kalkulatsioone selles osas korrigeerida.

Ülakirjeldatud viisil võiksid asjadele läheneda. Selgitad faktid välja, siis kommenteerid ning seejärel kujundad arvamuse. Vastupidi saab muidugi ka. Nii nagu ikka – kõigepealt arvamus, siis hunnik kommentaare ja lõpuks selguvad, kui üldse selguvad, faktid. See viimane mõte on üldistus ning ei käi otseselt kellegi kohta personaalselt.

Loodetavasti on õpetusest abi.

Kui jääd kõige eelnevaga hätta siis endiselt on ka selline võimalus: https://www.aki.ee/et/avalik-teave/mis-teabenoue

Jõudu arvutamisel!

[Martin Herem]

Ei saanud mingit "otsest vastust". Ainult udune süüdistamine. Võtame järjest.

Aga asjaolu, et julgeolekukeskkond on halvenenud, on rahva eest varjatud küll ja kui see oli vale otsus (minu meelest on), siis hakkab vastutus kõige kõrgemalt tasemelt - Vabariigi Presidendist.

- mida on varjatud? Päriselt. Ja mis on muutunud võrreldes 2014 aastaga selliselt, et nüüd peame me küll kohe rohkem raha juurde panema? Kas enne oli midagi teisiti? Enne aga siiski: palun ütle, mida on varjatud?

Natuke on seda 2% SKT-st piisavuse ja eesrindlikkuse kommunikatsiooni nagu vaiksemaks keeratud kusagil 2017 sügis-talvest, aga kaitsekulude tõusu vajaduse kommunikatsioon pole küll vastavalt tugevnenud. Ma ei loe neid ohuhinnanguid, mida vastavate riigisaladustega kokkupuutuvad isikud, seega ei saa ma hinnata, kui aus on kommunikatsioon selles valguses. Aga ma arvan, et seoses DT-ga on ka nendes salajastest dokumentides teatav muutus. Minu oma ohuhinnang muutus avalike allikate põhjal nii palju kehvemaks, et leian, et riik peaks riigikaitsesse raha oluliselt juurde panema, kevadel 2014 ja olen sellest siin ka ausalt kirjutanud. Võin ka siit foorumist lahkuda ja suu kinni panna, kui sellest abi peaks olema.

- ma hakkan nüüd vist aru saama. Sa tahad, et riik avaldaks oma salajased arusaamad VF kohta? Lisaks väidad, et kuigi sa ei saa asju hinnata , siis sinu arvates on asi hull ja raha PEAB juurde panema.

Kui küsida, kas SKO on teinud piisavalt tööd, et kommunikeerida kaitsekulude tõusu vajadust?

- küsida võib igasugu jama. Esiteks: SKO - strateegilise kommunikatsiooni osakond KVPSis, tegeleb eelkõige avalike suhetega. See tähendab ausalt KV asjadest rääkimist ühiskonnale. See ei tähenda ühiskonna ajupesu/ettevalmistust mingiks kaitsekulude tõstmise ettepanekuks. Igal juhul ei saa SKOle ette heita, et "pole teinud piisavalt tööd, et kommunikeerida kaitsekulude tõusu vajadust". Täiesti jabur etteheide.
Jabur on ta ka seetõttu, et sa ise tunnistad oma ettevalmistuse puudumist selliste küsimuste esitamiseks.

See on hea küsimus, millele ma ka ei suuda avalike allikate põhjal vastata, sest ma ei tea, millised on SKO volitused.

Hiljem selgub, et sa ei teagi mis asi see SKO on

Praegusel ei juhul ei toeta riigi strateegiline kommunikatsioon kaitsekulude tõusu vajadust ikka üsna nõrgalt või üldse mitte. Tundub, et suur osa Eesti eliidist usub seda "2% - kõik on korras" mantrat. No kes on seda kedranud ja kelle asi on seda muuta?

- see väide siin on nagu kaltsunuku mäest alla veeremine ...
Riigi strateegiline kommunikatsioon ... mis kuradi asi see on ja miks ta peaks toetama kaitsekulude tõusu? Miks?
TUNDUB et suur ose Eesti eliidist ... mulle tundub, et sul ei ole statistika, sa oled välja mõelnud mõiste "kõik korras", mille sa nüüd kuskile kleebid.
Ja lõpuks võiksid tõesti välja tuua mõne tsitaadi, kus öeldakse enam vähemgi: Meie 2% kaitsekulutusi tagab selle, et kõik oleks korras!

Kogu oma jutuga ma ei ütle, et kõik oleks korras.
Ma ei ütle, et riigikaitses poleks asju, mis võimalusel vajaksid arendamist.
Aga ma ütlen küll seda, et Martin Peeter räägib tähtsate sõnadega asjadest, mis talle muret teevad (vist), kui millest ta eriti palju ei tea.