Sinu arutluskäik on igati korrektne. Tood välja mõlemad olulised tegurid. Üks osa probleemist on poliitilise tahte küsimus ja teine pool on haldussuutlikkus ehk oskus antud raha planeeritu peale ärakasutada. Mõlemad osad kokku annavad tulemuseks tagasivaates täitmata lubaduse.nimetu kirjutas:Aga kas see n-ö puudujääk ei ole seotud ka sellega, et kõik hanked ei pruugi ettenähtud mahus või ajaks õnnestuda? Esimese asjana tuleb meelde paarikümnemiljoniline moonahange, mis hanke- ja tarnejärjekordade tõttu lükkus edasi. St. süüdi polnud antud juhul pahad ja ebakompetentsed poliitikud, vaid lihtsalt ülekoormatud turuseis.
Samas läks ka näiteks käsirelvade hankega pikemalt, mis tegelikult viibis esialgse loodetud plaani suhtes terve aasta, kui mitte rohkem. Teisalt ei pruugi see ka tingimata ainult halvale viidata, sest mõni hange õnnestub näiteks planeeritust odavamalt.
Sõduris oleva artikli tekstist loen esmapilgul aga nii palju välja, et "algse planeeringu madalamaks korrigeerimise põhjuseks on suutmatus eelarves antud raha jooksval aastal ära kasutada". Ehk siis probleemiks on hangete korraldamine, mitte riigi poolt raha andmine. Delfis avaldatud artikliosast jääb mulje, et probleemiks diagnoositakse sümptomit, mitte probleemi ennast. Tegelikult paistab, et probleem on RKIK (mis muuseas alustas oma tegevust juba 2017. aastal) või KV hankijate poolel, mitte tingimata poliitilise tahte puudumises vms.
Poliitikuna tekiks mul sellise asja peale õigustatud küsimus, et kui te ei suuda ettenähtud 2%-gi ära kulutada, siis mis te selle 2,5%-gagi teete?
Poliitiline pool on eraldanud raha mingi prognoosi pealt, sihtides sendi täpsusega 2% kriteeriumit. Valdavalt on alati selgunud, et algne prognoos on olnud ebatäpne ja tegelikkuses oleks pidanud valeprognoosi korrigeerimiseks tagantjärgi andma täiendava rahasüsti riigikaitsele, et püsida endiselt 2% kriteeriumis. Seda pole tehtud. Läti muuseas eelmine aasta tegi.
Eraldi teema on antud raha ärakasutamine. See osa „toodab“ samuti lõpptulemuse suhtes aastaid miinust. Minu esitatud väites 2018. aasta kaitsekulude kohta oli mõlemad komponendid arvesse võetud.
NATO 2% kriteeriumi nõue on, et riik kulutaks riigikaitseks jooksval aastal kokkulepitud summa, mitte kunagi hüpoteetilises tulevikus. Arvan, et 2019. aasta oktoobris kaevikus seistes aitab sind väga vähe teadmine, et uued relvad või laskemoon tulevad 2020. aastal. Mõte helgest tulevikust on meeldiv, kuid veelgi meeldivam on tulevikku kohe omada.
Loomulikult asjad võtavad aega ja kõike kohe pole võimalik saada, kuid selleks, et võita ei pea alati hakkama jooksma teiste 100 meetri finalistidega samal ajal, võib hakata ka varem jooksma. Erinevalt olümpiafinaalist siin jooksus kellelegi varem startimise eest diskvalifitseerimast ei teha.