Riigikaitse eelarve

[Jaanus2]

See miljard laskemoona ostmiseks oleks just õige USA abina küsida. Selge ja konkreetne eesmärk, Trumpile hästi arusaadav. Pigem õng kui kala. Ja võiks kokku leppida, et selle eest ostetakse USA laskemoona ja summast moodustatakse fond, mis paigutatakse tagasi USA majandusse. Fondi tulust ostetakse siis jupikaupa laskemoona, et see korraga hapuks ei läheks. Ühtlasi suureneks kohe ka Trumpi huvi, et meid enneaegselt ära ei vallutataks.

[Martin Herem]

Ega senisest abist eriti palju USA majandusest mööda ei lähegi.

[aj1972]

Paar väikest lisakommentaari.

Eesti riigi rahanduse seis on täpselt nii hea, et kui võtta see 1B laen, siis selle tagasimaksed saavad ülisuure tõenäosusega toimuda ainult 2% SKP seest. Mingi teise valdkonna arvelt sõjalise riigikaitse sisse raha ei tule.

Jättes tagasimaksed 2% sisse Eesti mingit erilist hüpet kaitsevõimekuses ei soorita, esimesed aastad on soojem aga jättes laenu tagasimakse riigikaitse reale vähendame võimalust tulevikus areneda.
Meil on ikka vaja täendavat raha uute võimekuste loomiseks ja see raha peab tulema väljaspool kaitseeelarvet või siis tõesti muudame selle dogmaatilise 2% sama dogmaatiliseks 3-3,5% peale siis saab toimuda riigikaitse areng.
Eelmise nädala kaitseministri Jüri Luik ja Koorti artiklites oli selgelt lahti kirjutatud vaja on 3%.
Nüüd kui me ei suuda seda kõigi poliitjõudude vahel kokku leppida või siis rahvale selgitada on võimalus võtta laenu ning selle raha eest tekitada puudujäävad võimekused. Lõpptulemusena suurt ei muutu lihtsalt number mida presenteeritakse jääb 2% juurde. Meil on vaja reaalset keskmaad, rannakaitset, soomusmanöövervõimekust mitte mingit numbrit kuskil edetabelis mis midagi iseenesest ei taga.

[nimetu]

Tuleb välja, et tõenäoliselt pole ka enam mingit erilist võlgu võimalik võtta, sest riigieelarve on niigi EL suurimas miinuses ja sama trend jätkub järgnevatel aastatel. Kui ma ei eksi, siis EL sees on piiriks mingi 3%. Kui üle selle hakkab puudujääk tiksuma, siis EL institutsioonid tõstavad kisa ja üsna kindlasti langetataks ka riigi krediidireitingut, mis halvendaks meie jaoks laenu saamise tingimusi.
https://tehnika.postimees.ee/6684896/ee ... miinusesse
Võtke sealt alates 2020. aastast kaduvad EL toetused maha ja seis muutub veelgi nutusemaks.

[aj1972]

Imelik ongi loota,et kõrgete aktsiisidega(kütus,elekter,gaas) eelarve hästi maksudega täitub.

[AMvA]

Imelik ongi loota,et kõrgete aktsiisidega(kütus,elekter,gaas) eelarve hästi maksudega täitub.

Ei saa sust aru.

Kas Läti eelarve oma madalate maksudega täitub paremini? (võrdluseks: Eesti eelarve 11,3 mlrd, elanikke ca 1,3 milj.; Läti eelarve 9,2 mlrd, elanikke ca 2 milj.)

[Lemet]

Ja milline on nende kahe riigi eelarvete dünaamika ütleme viimase seitsme aasta lõikes?

[aj1972]

Imelik ongi loota,et kõrgete aktsiisidega(kütus,elekter,gaas) eelarve hästi maksudega täitub.

Ei saa sust aru.

Kas Läti eelarve oma madalate maksudega täitub paremini? (võrdluseks: Eesti eelarve 11,3 mlrd, elanikke ca 1,3 milj.; Läti eelarve 9,2 mlrd, elanikke ca 2 milj.)

Näiteks poolakas saab 800 EUR palka ja eestlane 1200, samas Poolas hinnatase niipalju madalam,et poolakas saab rohkem tarbida, kumb elab paremini?

Eelarve suurus ei peaks olema eesmärk iseenesest, sest see raha korjatakse inimestelt kokku, parem jätame raha kokku korjamata ning hoiame kokku admin.kulud mis kõik kogumisele ja ümberjagamisele kulub.

Nüüd mu eelmise postituse lause, minu teada pärsivad kõrged sisendid kogu majandust saades naabri juurest seaduslikult odavamalt sama kaupa ja teenust miks peaks keegi valima kallima valiku?
Kui näiteks aktsiiside suure langetamise järel laekub riigieelarvesse sama palju raha oleme juba suures võidus, sest muul majandusel vähenevad konkurenti pärssivad maksud, käive kasvab, elu läheb paremaks. Aktsiiside arvestamisel on unustatud täielikult nende mõju käibemaksu laekumisele.

Toodud eelarvete võrdluses näeme kuidas Läti suudab oluliselt suurema summa eelarvest panustada riigikaitsesse kui Eesti, minu arust on kõige jubedam valimislubadus erakorraline pensionitõus millega kahjuks ühinesid kõik erakonnad, riigimehelikkust see ei näita.

[Kriku]

Kas Läti eelarve oma madalate maksudega täitub paremini? (võrdluseks: Eesti eelarve 11,3 mlrd, elanikke ca 1,3 milj.; Läti eelarve 9,2 mlrd, elanikke ca 2 milj.)

Palun teema juurde jääda.

[A4]

https://novaator.err.ee/946206/valitsus ... ini-skp-st

Jätkuks (või vist pigem lõpetuseks) siin aegajalt kerkivatele aruteludele „erakondadeülese riigikaitsekokkuleppe“, ja sama hooga ka kaitsekulude võimaliku tõusu üle järgnevatel aastatel. Kui raha ei ole, või õigemini, poliitiline eelistus on pigem käraka hind ja pensionid, siis ei maksa enam midagi ei allkirjad igasugustel ühiskondlikel kokkulepetel, ega ka kõigest kaks kuud sõlmitud iseenda koalitsioonilepingul. Selle juhtumi pealt julgen mina tuletada, et:

- Kui ei tule koalitsioonileppes sõnaselgelt ja arvuliselt (1%) fikseeritud teadusrahastuse tõusu, siis võib sama hooga suu puhtaks pühkida ka „täiendavatest rahaeraldistest võimearenduseks“;
- Pigem tasub peale passida, et sealsamas koalitsioonilepingus fikseeritud 2% samamoodi järgmise kärpevajaduse korral „lappama“ ei läheks;
- Pikaks ajaks kaob kõigil asjaosalistel ära igasugune tahtmine ja valmisolek mingeid sarnaseid ühiskondlikke või erakondadeüleseid kokkuleppeid kokku kutsuda või sinna oma allkiri anda.

Jah, nõus, et kokkuvõttes on kõige kurja juur rahapuudus ja vajadus eelarve tasakaalus hoida. Aga selle peale oleks tulnud mõelda koalitsioonilepet sõlmides. Kui ei ole lõplikku kindlust majanduse ja riigirahanduse lähiperspektiividest, siis tasubki asju sõnastada pigem ümaramalt, et ei peaks kõigest loetud nädalad hiljem oma sõnu (ja allkirju) hakkama sööma. Tõenäoliselt saame selliseid „taandumislahinguid“ veel omajagu lähiajal näha.

[Kapten Trumm]

Olen siinkohal täiesti nõus - kokku aetud koalitsioonil pole majandusteemad mitte just kõige kirkam külg ja kui majandusasjad hakkavad allamäge veerema, siis võivad hakata näpud sügelema ka selle 2% järele.

Teema võttis kõige täpsemalt kokku kõneluste lõppemisel Jüri Ratas ise - me polegi Excelisse vaadanud

Ja noh, koalitsioonis on jäme ots ikka selgelt KE käes, mida näitab ilmekalt ka EKRE kapitulatsioon lubaduste osas. Ja tegelikult ka Isamaa kaitsekulude-lubaduse söömine.

[Kriku]

Ma pigem oletan, et veeretatakse ratast edasi-tagasi ja kokkuvõttes jääb status quo igal alal peale alkoholi aktsiisi.

Aga hakkab teemast kaugenema...

[nimetu]

- Pigem tasub peale passida, et sealsamas koalitsioonilepingus fikseeritud 2% samamoodi järgmise kärpevajaduse korral „lappama“ ei läheks;

Selle puhul on õnneks veel ka teatud väline surve. Kui Eesti hakkaks sealt kärpima, siis ei jääks see meie liitlaste poolt märkamata ja kindlasti hakkaks opositsioon sellega päris teravalt torkima, sest NATO 2% on ju teadupärast "kohustuslik" (tegelikult ei ole).
Hea seegi.
Kuid seda kuidas kaks kaitse-eelarve tõusu lubanud erakonda oma lubaduse koalitsioonikõnelustel kiirelt unustasid oli tugevalt pettumust valmistav ja teatud ohumärk küll. Kui nemad ei olnud selles vallas kulude tõstmiseks valmis, siis teiste erakondade peale ei maksa lootagi.

EDIT:
Repsi jutt kinnitab mingil määral kartusi:

Kas valitsuskabinetis oli ka neid inimesi, kes ütlesid, et tõmbame teadus-arendusraha vähemaks?

Mitte niivõrd üksikuid inimesi, vaid ettepanek, kust leida kärpele kate, oli see, et kõik valdkonnad peavad kärpima ilma ühegi erandita, mille sees oli nii teaduse valdkond, haridusvaldkond kui ka kaitsekulud.

https://novaator.err.ee/946539/reps-ees ... hendamised

[gooligan]

häda on selles, et valimiseelses tuhinas võeti pikaajalisi kohustusi aastateks ette, omamata piisavat tulubaasi.
Järsult tõusnud õpetajate palgad, lastetoetused jms oli sel hetkel sisuliselt SMS-laen tuleviku arvelt.

Tänaseks on tekkinud olukord, kus püsikulusid on oluliselt püsituludest rohkem.

Saan EKRE kimbatusest täiesti aru (Isamaa ja KESK mõlemad ise süülised), kus värkelt võimule asudes avastad, et vaatamata 5% majanduskasvule puuduvad riigil vahendid oma poliitiliste lubaduste täitmiseks sh valitsuse väljahõigatud prioriteetide jaoks (erakorraline pensionitõus jms).

Juba mõne aasta pärast terendab ees ka ülijärsk EL investeeringute langus, mis pingestab eelarvet veelgi.

Seega neid ühekordseid riigikaitseeelarveväliseid rahasüste lähiajal meil küll näha ei ole. Pigem tuleb hinge kinni hoida, et olemasolevat taset hoitakse (see on ju hetkel üle 2,2%. seega nt 2% allatulek oleks NATO silmis veel igati kosher).

[sang]

2% SKPst on õnn ja õnnetus, rahastamise stabiilsus selle varjus on näiline.

Jätaks kõrvale mõttemängud, et mida selle 2% sisse võidakse soovida toppida. Laskem fantaasial lennata, mis on sõjaliseks riigikaitseks vajalik: piiritara, PPA mereseire, haiglavõrgu mingid osad, kaitseväelaste ravikulud jne jms. Selliste oinaste mihklipäev saabub küll suht kiiresti, NATO iga-aastase aruandluse käigus. NATO kaitsekulude metodoloogia on jäik ja emotsioonitu, ei vaadata mitte deklaratsioone vaid reaalseid kulutusi. Ja kui leitakse, et miski asi ikka ei ole riigikaitsekulu, siis jäetakse see ka välja. NATO 2% SKPst on olnud alati madalam, kui riikide deklareeritud 2%SKPst.

Sisulisem, püsivam riigikaitse eelarvet mõjutav muutus on selles samas protsendis: see ei ole mitte lõplik summa vaid protsent, kusjuures SKP selgub ju alati tagantjärele, kõik eelarved tehakse SKP prognooside pealt. Ja kui poolest aastast selgub, et SKP tõus ei saa sel aastal olema mitte planeeritud 4% vaid 2,8%, siis rahaministeeriumi onud koputavad kaitseministeeriumi uksele ja ütlevad: palun korrigeerige etteantud prognoosi ulatuses. Ja KaM võtabki oma eelarvest summasid välja, sest garanteeritud on protsent, mitte lõppsumma. Selline prognoosi pealt kärpimine on tavapärane protseduur. Kuigi hea on see, et mõnikord antakse poole aasta pealt ka vahendeid juurde, et 2% ikka täis tuleks ning siis pead selle kiiresti ära sisustama. Aastad ei ole vennad.

Mida see praeguses protsessis tähendab? Kui valitsus tõmbab eelarvet koomale, siis paratamatult väheneb ka prognoositav SKP, kuna riik paneb majandusse vähem raha sisse. See tähendab, et kuigi valitsus ei tagane 2% lubadusest ning isegi deklareerib, et riigikaitse eelarvet ei kärbita, siis reaalselt kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve väheneb SKP kasvu prognoosi kahanemise võrra.