Hmm... Mida sellesst järeldada? Tsahkna tegi (kui tegi) administratiivsele süsteemile "stressitesti" ja veendus, et kaitsevõime tõstmist hüppeliselt kiirendada ei ole tema võimuses? Täiesti ootamatult selgus, et poliitilist tahet väljendada on võrreldamatult lihtsam kui neid tegelikkuses realiseerida? Jama jah...
Võimul oleva ja suuremat võimu ihkava poliitikuna mina tema asemel ei teeks sellist lasku oma (ja erakonna) jalga, kui oleks vähimgi lootus kiirematele arengutele. Või siiski on Tsahkna käitumise taga riskide minimeerimine stiilis: tahtsime parimat, aga näe- asjaolud olid meist tugevamad, probleemid suuremad, väljakutsed meie tahtmisest vägevamad? Küll teeks, kui vaid seda va metsa ees ei oleks? Süsteemi käitumist muuta (st. ametnike kontekstis tulemuslikult tööülesandeid ümber jagada) on pagana raske, aga kahtlaselt kiiresti andis alla küll. Milleks talle siis see poliitiline võim ja rahva antud mandaat, kui ta sellega hädavajalikku ei suuda ellu viia? Isegi ei ürita iseenda ja oma vastutusala mugavustsoone murda, vaid kohe alla annab?!?
Teisalt vaatab vastu muidugi üldine haldussuutmatus. Kõik saavad aru, et on vaja ja peaks ja tuleks ja võiks... aga midagi ei muutu sellele vaatamata. Et nii hull see olukord nüüd kah ei ole, et peaks midagi ometi oma päevarutiinides muutma hakkama?
Küsimus: miks ei tohi riigiametnik hommikul aknast välja vaadata? Vastus- sellepärast, et siis poleks tal õhtul enam midagi teha. Tundub, et naer läbi pisarate.
No one said survival was fun.