Riigikaitse eelarve

[Chupacabra]

IRL lükkas uue aasta kaitseinvesteeringutest 10 miljonit eurot välja

Investeeringute programmis 2018. aasta eelarvesse planeeritud 20 miljonist eurost jäi alles ainult pool.
„Julgeolek, julgeolek, julgeolek! IRL-i jaoks on see läbi aegade olnud üks kõrgema taseme prioriteete,” teatas Sven Sester IRL-i esindajana 18. oktoobril riigikogus, kui 2018. aasta riigieelarve oli esimesel lugemisel. Ent mõnda aega varem otsustas valitsus IRL-i ettepanekul, et sellele tähtsale valdkonnale tulevaks aastaks kokkulepitud 20 investeeringumiljonist poolt ei anta. Seda otsust ei ole senini valjusti teatatud ja tagantjärele on muudetud ühe selleteemalise pressiteate sõnastust.

IRL-i endine juht ja kaitseminister Margus Tsahkna tutvustas Keskerakonna, IRL-i ja SDE koalitsioonilepingusse kirjutatud kaitseinvesteeringute programmi valitsusele üksikasjalikult veebruaris.

Selle sisu oli konkreetne: aastatel 2018–2020 panustatakse igal aastal kaitseinvesteeringutesse 20 miljonit lisaeurot. Just nii presenteeris seda 27. aprillil valitsuse pressikonverentsil ka toonane rahandusminister Sester. „Eraldi oleme kokku leppinud strateegiliste investeeringute programmis lähiaastatel 60 miljonit eurot, mis tähendab kolmel aastal 20 miljonit eurot,” selgitas Sester, kui valitsus oli riigieelarve strateegia (RES) kinnitanud.

Siis algasid IRL-is juhivangerdused, mis langesid kokku eelarve arutelude ajaga. Pärast parteisiseseid liigutusi sai IRL-i esimeheks Helir-Valdor Seeder, kel õnnestus eelarvesse kaubelda näiteks magusamaksu ärajätmine. Seetõttu kaotab riigieelarve järgmisel aastal kaheksa miljonit eurot.

Samasse aega jäi ka IRL-i ettepanek kaitseinvesteeringute programm ringi mängida, nii et 2018. aastal kulutataks 20 miljoni asemel 10 miljonit eurot, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot. Need arvud on kirjas ka mahuka eelarve seletuskirja tagumise otsa tabelites.

Muutmine oli ootamatu
Seda, et RES-is kokkulepitud summasid muudeti ootamatult, näitab ka asjaolu, et IRL-i ministri juhitav kaitseministeerium tegi tagantjärele ringi oma 18. septembril meediale saadetud pressiteate. Algses ajakirjanikele saadetud versioonis seisis: „Lisaks on kaitseinvesteeringute programmi raames täiendavalt planeeritud 20 miljonit eurot lahingumoona hangeteks.”

Selline lause on ka Delfis ja Postimehes teate põhjal tehtud veebiuudistes. Praegu kaitseministeeriumi kodulehel olevas pressiteates on kõik identne peale mainitud lause. Nüüd on see: „Lisaks on kaitseinvesteeringute programmi raames aastateks 2018–2020 täiendavalt planeeritud 60 miljonit eurot lahingumoona hangeteks.”

Nii et kõik on õige – kolme aasta jooksul kavatsetakse endiselt kulutada 60 miljonit eurot, aga enam ei täpsustata, mis aastal kui palju.

Praegune rahandusminister Toomas Tõniste on tegelikku arvu kord maininud, kuid see jäi riigieelarve mitme tunni pikkuseks veninud esimese lugemise ajal märkamatuks.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Rauno Veri ütles, et meediale ei saadetud pressiteate uut versiooni seetõttu, et tegemist on eelarvetehnilise muudatusega, mille eraldi edastamine ei pakkuvat üldiselt ajakirjandusele huvi. „Kodulehel tegime muudatuse, sest soovime, et seal oleks ajakohane info,” sõnas ta.

Miks muutus 20 miljoni eraldamine mitteajakohaseks just sel kuupäeval, Veri kirjalikes vastustes ei selgitanud, vaid märkis, et plaanid ei ole muutunud.

Eelarvetehnilised nüansid
Kaitseminister Jüri Luige kinnitusel ei ole 10 miljoni euro 2018. aasta investeeringutest väljavõtmine seotud sellega, et IRL pidi leidma rahalise katte oma soovile jätta ära magusamaks. „Ei, konkreetsel juhul on tegu laskemoona kättesaamise ajaga,” ütles ta. „Muidugi, laiemalt ja teiste eelarve kulutuste osas tuli maksutulu ärajätmisele kate leida, selles osalesid kõik ministeeriumid.”

Investeeringute programmi 10 miljoni euro muudatust põhjendab Luik eelarvetehniliste nüanssidega. Eelarvet koostatakse tekkepõhiselt, mis tähendab, et kulu kirjutatakse eelarvesse piltlikult öeldes alles siis, kui ostetud kaup on käes.

„Tellitud laskemoon saabub 2019. aasta alguses ja seda kulutust ei saa enne tehtuks nimetada,” selgitas minister. „Laskemoona ei toodeta ohutuse tõttu lattu seisma, see tehakse tellimise peale. Lühike viivitus pole haruldane, riigikaitse seisukohast on makse liikumine pigem tehniline.”

Ehkki selle aasta alguses oli selge, et 2018. aastal eraldatakse laskemoona hankimiseks lisaraha, nihutati sellest poole kulutamine pea kaks aastat hilisemasse aega.

[Kriku]

Tsahkna: igasugu lollust viiakse ellu, aga Eesti iseseisva kaitse arendamisest võetakse raha ära.

Endine kaitseminister Margus Tshakna kritiseeris otsust lükata edasi kaitseinvesteeringute programmi rahastamine. Järgmise aasta eelarvest lükati 10 miljonit laskemoona ostmise raha 2019. aasta eelarvesse.

"Iseseisva kaitsevõime ehk laskemoona ostmiseks ette nähtud 10 miljonit võeti 2018. aasta eelarvest lihtsalt ära. Tegelikult on see masendav, et eelarveaukude lappimiseks võetakse raha juba kokku lepitud kaitseinvesteeringute arvelt," kirjutas Tsahkna sotsiaalmeedias.

"Kaitseinvesteeringud lepiti kokku juba koalitsioonilepingus, hiljem kõikides strateegiates ja arengukavades kinnitati kaitseinvesteeringuteks igal aastal 20 miljonit eurot järgmise kolme aasta jooksul. Selleks oli kõik ette valmistatud, kuna kaitsemaalimas on hanked pikaajalised. Igasugu muud lollust viiakse ellu aga Eesti iseseisva kaitse arendamisest võetakse raha ära. Mingisugused raamatupidamuslikud hookuspookused ei ole vabanduseks," lisas Tsahkna.

Kui mul on valida, kas uskuda Luike või Tsahknat, siis mina isiklikult usun Luike.

[nimetu]

Tsahkna paneb jah mööda. On ju selgelt välja toodud, et rahastamise maht ei vähene, ainult ajakava muutub.
IRLile võib julgelt mitmeid patte süüks panna, kuid see siin ei ole üks neist.

[Chupacabra]

Kriku, kas algselt lubati 20 miljonit 2018 või 2019?

[Kriku]

Mina saan aru, et 3 aasta jooksul 2018 - 2020 pidi investeeritama 60 M ja igal aastal siis 20 M. Nüüd siis väidetavalt tarnegraafiku järgi 10 + 30 + 20.

[Chupacabra]

Pole midagi püsivamat, kui ajutine lahendus. Tänane uudis kulude edasilükkamisest kõlab nagu ajutine lahendus. Pealegi, 2019 on valimised ja on täiesti selge, et ei pea seda lubadust ellu viima. Isegi kui valitsuse koosseis jääb samaks, lubadused lihtsalt unustatakse koalitsiooniläbirääkimistel. Nähtud korduvalt.

[tommy]

Nüüd siis väidetavalt tarnegraafiku järgi 10 + 30 + 20.

Kui see ka reaalsuses aset leiab, pole tõepoolest midagi hullu.
Kuid valimised tulekul ja magusaid(ja kulukaid) lubadusi on palju jagatud.
Mis käes,see käes, nagu öeldakse..

[Kriku]

Sõjatehaste hõivatus või kokkuhoid? 10 miljoni laskemoonaraha kulutamise edasilükkamine tekitab kriitikat.
Vahur Koorits
reporter

Laskemoona ostmiseks mõeldud 10 miljoni euro kulutamise edasilükkamine 2019. aasta riigieelarvesse pälvis kõva kriitikat.

Riik kavatseb aastatel 2018-2020 igal aastal kulutada 20 miljonit eurot suurekaliibrilise laskemoona ehk suurtükimürskude, tankitõrjerakettide ja miinipildujamoona ostmiseks. Täna kirjutas Eesti Päevaleht, et 10 miljonit järgmise aasta jaoks mõeldud rahast on lükatud hoopis aastasse 2019.

Erukindral Ants Laaneots ütles, et kaitse-eelarve vähendamine on riigikaitsele ülimalt ohtlik ajal, kui julgeolekuolukord on järsult halvenenud ja Venemaa harjutas just õppuse Zapad ajal Balti riikide ründamist. Ta ütles, et Reformierakond kavatseb riigikogus selle kohta järelepärimise teha.

Tema fraktsioonikaaslane, erukindral-leitnant Johannes Kert ütles aga, et põhjuseks on viimase aja teravnenud julgeolekuolukorraga kaasnev laskemoonatehaste hõivatus, mistõttu nad ei jõua enne 2019. aastat moona tarnida ja järelikult tuleb ka selle eest maksmise raha jätta 2019. aasta eelarvesse. „Viimastel aastatele on omane, et mitte ainult eestlased pole selle peale tulnud, et laskemoona on juurde vaja, vaid ka teised,” selgitas Kert. Eesti pool ei osanud ette näha, et laskemoona kättesaamisega tehastest läheb kauem kui loodeti. Kert leidis, et ministeerium teeb õigesti, kui lükkab seetõttu 10 miljoni kulutamise 2019. aastaks. Ta soovitas probleemi lahendamiseks ehitada Eestisse laskemoonatehaseid, sest meie pole üksi hädas ja turgu on.

Sellele, et 10 miljoni kulutamise edasilükkumine on seotud laskemoona kättesaamise ajaga, viitas lehes ka kaitseminister Jüri Luik. Tema eelkäija Margus Tsahkna oli otsuse suhtes aga kriitiline. „Igasugu muud lollust viiakse ellu, aga Eesti iseseisva kaitse arendamisest võetakse raha ära. Mingisugused raamatupidamislikud hookuspookused ei ole vabanduseks,” kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) ütles, et riigikaitse nõuab stabiilset rahastamist ning rahadega nii mängimine tekitab küsimärke. Hanso rääkis, et rahandusminister Toomas Tõniste sõnul oli kaitseministeerium ise öelnud, et seda kulutust saab edasi lükata. Ta lootis, et kogu ettenähtud 60 miljonit läheb laskemoona ostmiseks ja kellelgi ei tule mõtet, et sealt saab kärpida.

Hanso sõnul on teiselt poolt tõsi, et Euroopa riigid on hakanud aktiivselt uuendama tehnikat ja moona juurde ostma. Riiulilt laskemoona osta ei saa, seda tehakse tellimise peale ja moonal on konkreetne säilivusaeg. Samuti on täiesti ära kadunud kasutatud sõjatehnika turg, kust ka Eesti veel 7-8 aasta eest palju tehnikat ostis. Seetõttu nõustus ta, et laskemoona tarneajad võivad tõesti olla planeeritust pikemad.

[Kapten Trumm]

Kas põhjuseks pole mitte selle kaitseinvesteeringute keskuse (puudulik) haldussuutlikkus neid hankeid ja raha saamise graafikus ellu viia?
Sellised probleeme on eelkõige kaminal varemgi olnud - raha nagu oleks, aga ära kulutada ei suudeta.

[Viiskümmend]

See 120-se moona äraostmine vahetult enne, kui selguvad millised (ja milliste erinõuetega) automaatmiinipildujad meie soomusmanöövrile lõpuks riigihanke korras ostetakse, tundub küll veidi fishy.

[nimetu]

See 120-se moona äraostmine vahetult enne, kui selguvad millised (ja milliste erinõuetega) automaatmiinipildujad meie soomusmanöövrile lõpuks riigihanke korras ostetakse, tundub küll veidi fishy.

Miks? Tavalisi miinipildujaid on ka vaja millegagi sööta.

[Martin Peeter]

Kas põhjuseks pole mitte selle kaitseinvesteeringute keskuse (puudulik) haldussuutlikkus neid hankeid ja raha saamise graafikus ellu viia?
Sellised probleeme on eelkõige kaminal varemgi olnud - raha nagu oleks, aga ära kulutada ei suudeta.

Kui see nii on, siis IRLile väga valus lahendus järgmisi RK valimisi silmas pidades. IRLi valija (s h minu) hääl ei ole tingimusteta. IRL peaks kuidagi tegudega nüüd ennast tõestama, et ei jäeta lubadusi täitmata lükates neid järgmise koalitsiooni kaela. Tänane uudis võib muuta minu valimiseelistust.

[Kriku]

Luik eitas kaitseinvesteeringute edasilükkamist.

Kaitseminister Jüri Luik teatas kolmapäeval, et kõik kaitseelarves ettenähtud hanked toimuvad kevadel plaanitud ajal, tõrjudes sellega Eesti Päevalehes (EPL) esitatud väite, justkui oleks Luige koduerakonna Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) algatusel hangete tähtaegu edasi lükatud.

«Mis puudutab kaitseeelarvet, siis kõik hanked, mis olid plaanis kevadel, lähevad samas ajaraamis edasi ja kuna eelarve on kevadel plaanitust suurem, saame ka täiendavaid tegevusi ette võtta,» ütles Luik kolmapäeva õhtul edastatud kommentaaris.

«Perioodil 2018-2021 on Eesti kaitse-eelarve üle kahe miljardi euro, mille kasutamises on erilises fookuses lahinguvalmidust suurendavad kaitsealased hanked ja nende seas ka suurekaliibrilise laskemoona soetamine, milleks on kokku plaanitud üle 230 miljoni euro, sealhulgas kaitseinvesteeringute programmi 60 miljonit. Et eelarve koostatakse nüüd tekkepõhisena, kajastuvad kulud selles aastas, kus toimub konkreetse kauba vastuvõtmine,» lisas Luik.

Mina isiklikult usun ses küsimuses jätkuvalt ministrit. Nii räige vale tuleks kohe välja.

[Martin Peeter]

Kuna tegemist pole mitte ainult IRLi, vaid kogu kaitsevaldkonna usutavuse küsimusega, siis ootaks küll ministeeriumi kommunikatsioonilt natuke jõulisemat sõnumit, kui see vastus. Pigem on kõik tänased lehed täis vastupidist sõnumit - võtmes, et IRL on jälle oma valijaid petnud.

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=80104916

Teisest allalastud pääsukesest kirjutas eilne Eesti Päevaleht: nn magusamaksust loobumisele katet otsiv IRL läks kaitse-eelarve kallale. Kaitseinvesteeringuteks mõeldud 10 miljonit eurot lükati vaikides järgmise aasta eelarvest välja, põhjenduseks laskemoona saabumise 2019. aastasse lükkumine. Markantse näitena muudeti ministeeriumi kodulehel oleva pressiteate sisu, nii et sellest mingit märkigi maha ei jäänud.

Olgu magusamaksu ja raamatupidamislike vabandustega kuidas on – IRL-i jaoks on kaitsepoliitika olnud pikka aega püha lehm, nüüd aga lasti ise läbi kümne- miljoniline viivitus. Kui mõne teise erakonna minister oleks samasuguse asja läbi lasknud, vaevalt oleks IRL teda säästnud.

[Kriku]

See näib olevat ajakirjanduse objektiivsuse probleem.