Riigikaitse eelarve

[kuido20]

Akf tegi nüüd viimase tehinguga kaitseministeeriumile nagu naksti 100 milli juurde.

Haigekassa eelarve kasvas 150 miljoni võrra 2018 aastaks, mis on umbes 985 EUR elaniku kohta
https://majandus24.postimees.ee/4381307 ... joni-vorra

[Martin Peeter]

Akf tegi nüüd viimase tehinguga kaitseministeeriumile nagu naksti 100 milli juurde.

Haigekassa eelarve kasvas 150 miljoni võrra 2018 aastaks, mis on umbes 985 EUR elaniku kohta
https://majandus24.postimees.ee/4381307 ... joni-vorra

Peaks olema umbes 14% tõusu. Näide sellest, kuidas raha leitakse, kui poliitikud tahavad. Ja on leitud üsna heldelt ka mujale. Meenuvad kõik need meie arutlused, kus siin osad kf-d on väitnud, et "näita siis, kust rea pealt see raha võtta tuleb!" . No kust rea pealt võeti? Kas õpetajate palkadelt?

[kuido20]

Akf tegi nüüd viimase tehinguga kaitseministeeriumile nagu naksti 100 milli juurde.

Haigekassa eelarve kasvas 150 miljoni võrra 2018 aastaks, mis on umbes 985 EUR elaniku kohta
https://majandus24.postimees.ee/4381307 ... joni-vorra

Peaks olema umbes 14% tõusu. Näide sellest, kuidas raha leitakse, kui poliitikud tahavad. Ja on leitud üsna heldelt ka mujale. Meenuvad kõik need meie arutlused, kus siin osad kf-d on väitnud, et "näita siis, kust rea pealt see raha võtta tuleb!" . No kust rea pealt võeti? Kas õpetajate palkadelt?

Õpetajate miinimumpalgad ka tõusid 2018, iseasi muidugi, palju neid miinimumpalga sajad oli
https://novaator.err.ee/641533/opetajat ... 150-euroni

Õpetajatele palga maksmine sõltub kohalikust omavalitusest
https://www.err.ee/585670/opetajate-kes ... tegelikkus

Eesti riigieelarve kasv 2017-2018 on 920 miljonit, varasematel aastatel on see olnud umbes 500 miljoni juures, ehk suvel saab midagi arvata, kas on eelarve õhku täis löödud ?

2013 - 7,7 miljardit
2014 - 8,06
2015 - 8,543
2016 - 8,9
2017 - 9,66
2018 - 10,58

[toomas tyrk]

Haigekassa eelarve saab valdava enamuse oma rahadest sotsiaalmaksu tervisekindlustuse osast. Ehk siis sotsiaalmaksu 33% läheb 13% otse tervisekindlustusse.

Sotsiaalmaksu laekumine kasvas 2017 a. eelmise aastaga võrreldes (esialgsetel andmetel) 8,3%. Seega suurem osa haigekassa eelarve kasvust oli tingitud Eesti inimeste palgakasvust. Mitte poliitikute tahtest.

Tõsi - üle pika aja pandi haigekassa eelarvesse raha ka otse riigieelarvest, mitte ainult selle sotsiaalmaksu osa arvelt. Seda aga kohe kindlasti mitte riigikaitse eelarve arvelt. Sest ka see jätkas oma kasvu 2% SKP-st piiri ületamisest hoolimata.

[2korda2]

Näide sellest, kuidas raha leitakse, kui poliitikud tahavad. Ja on leitud üsna heldelt ka mujale. Meenuvad kõik need meie arutlused, kus siin osad kf-d on väitnud, et "näita siis, kust rea pealt see raha võtta tuleb!" . No kust rea pealt võeti? Kas õpetajate palkadelt?

1. Riik saab jagada ainult seda raha, mis eelnevalt on kelleltki (maksumaksjad) ära võetud.
2. Kui kellelgi on eelarve ennaktempos (so. suhteliselt rohkem kui riigieelarve enda kasv) kasvanud, siis järelikult on ridu, mille kasvu kiirus jääb riigieelarve kasvule alla. Nendelt ridadelt võetigi. Arvuta ise.
3. 2018 riigieelarve on planeeritult miinuses nii nominaalselt kui struktuurselt. Seejuures mitmete tuluridade puhul on planeeritud summad ebareaalsed. Näiteks alkoaktsiis 340MEUR - lõppenud aastaga võrreldes +100MEUR. Ettevõtete tulumaksumuudatuse (regulaarse dividendi puhul juriidilistele isikutele 20->14%) pealt joonistati juurde +117MEUR (selleks peavad ettevõtted >0,5 miljardit rohkem dividende maksma). Seda kõike kiire majanduskasvu faasis. Seega saab kindlalt öelda, et vähemalt osa võeti tuleviku (eelarvete) arvelt.

Ma olen seda kõike siin juba varem kirjutanud aga argumentidega usu vastu ei saa. NSR räägib, et KE tahab ja leiab naksti 300MEUR pensionide erakorralise tõusu tarvis. Jääb vägisi mulje, et varasemad valitsused ajasid lihtsalt kiusu ja ei raatsinud raha laiali jagada. Nii või?

[Martin Peeter]

Ühelt poolt on suure kasvu taga tõesti see, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa näol on tegemist ühega vähestest säilinud sihtotstarbelistest maksudest. Seoses kiire palgatõusuga on laekumine tõesti tõusnud.
Seda raha pole üheltki realt ära võetud, sest lisamata jätmist ei saa pidada ära võtmiseks. See oli vaid Rõiva seisakuvalitsuse probleem, et ei saanud arendada prioriteete, sest majandus ei kasvanud, tasakaal oli püha lehm ja sai ainult raha ümberjagada mingi valdkonna arvelt, aga ka see on võimalik meetod. Rusikareegli järgi saab Eestis kuni 10% eelarvest jagada vastavalt valitsuse prioriteetidele, majanduskasvu ajal rohkem, muidu vähem. Haigekassa lihtsalt oli suurem prioriteet, sest arstid tegid kära ja ähvardasid streigiga.
See väike defitsiit ei vii Eesti riiki hukatusse ning võiks olla ka suurem. Hoopis hullem oleks aga, kui tulekski sõda, sest Eesti iseseisev kaitsevõime pole piisavalt arenenud ja liitlaste poolne heidutus pole piisavalt veenev. Kui riik selle peale ikkagi säiliks, siis on muu hulgas ka ta finantsstabiilsus saanud sellise löögi, et tõesti hirmus.
Jõudsime minu arvates ka KV suuruse ja struktuuri teemas nii kaugele, et suurim pidur on praegu ikka raha, kaadrimure on tõsine, aga veel mitte pudelikael.

[kuido20]

Kaitse-eelarve % kohe mitte ei suurene (viimastel aastatel)
https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... 111-en.pdf

Vaid arengukava kohaselt läheb 2% juurde, absoluutsumma suureneb jõukuse kasvuga
http://www.kaitseministeerium.ee/et/ees ... se-eelarve

[aj1972]

Viimasel nädalal siis lubatakse Keskerakonna poolt erakorralist pensioni tõusu 100 (Korb) või 60-70 (Ratas) kuus juurde.
Kogukulu eelarvele peaks siis hullemal juhul olema 500 milj. ja minimaalselt 200 milj. lisaks aastas.
Samas kaitsekulusid on seoses 2014 Ukraina sõjaga Eesti tõstnud 0,1-0,2% üle "Püha" 2% meie naabrid Läti, Leedu aga on lisanud umbes 0,8% kaitsekuludeks. Nähes kuidas valimisvõiduks raha "leitakse" teeb see väga kurvaks.

[kuido20]

Samas kaitsekulusid on seoses 2014 Ukraina sõjaga Eesti tõstnud 0,1-0,2% üle "Püha" 2% meie naabrid Läti, Leedu aga on lisanud umbes 0,8% kaitsekuludeks. Nähes kuidas valimisvõiduks raha "leitakse" teeb see väga kurvaks.

Lätlaste-leedukate pingutamine on seotud eelkõige NATO 2% lubaduse täitmisega, millele sündmused Ukrainas aluse panid, ennem löödi luuslanki. Eesti jõudis selleni piirini enam-vähem juba 2012 aastal (1,9%). Mõned eksministrid juba räägivad, et % peaks olema 2,5 peal või rohkem (see on absoluutsummas 100+ milj EUR, mille eest saab juba midagi kallimat lubada) aga teod ei jõua järgi. Kui Läti-Leedu protsendiga mööda lähevad on jalgade tagumiku alt välja võtmise aeg.
https://www.err.ee/649902/endine-kaitse ... ini-skt-st

Andmed https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... 111-en.pdf

[aj1972]

Graafikul on ilus küll vaadata % numbreid kuid reaalses elus saab miljonite eest kaitsevõimet osta ning Venemaa ei tee meile väikseks olemise hinnaalandust. Sellepärast peaks Eesti püüdma absoluutnumbrites olla Leedu,Läti sarnane mis meile tähendab vähemalt 3% SKT kaitsesse panustamist.

[kuido20]

Graafikul on ilus küll vaadata % numbreid kuid reaalses elus saab miljonite eest kaitsevõimet osta ning Venemaa ei tee meile väikseks olemise hinnaalandust. Sellepärast peaks Eesti püüdma absoluutnumbrites olla Leedu,Läti sarnane mis meile tähendab vähemalt 3% SKT kaitsesse panustamist.

Ameeriklased soovitasid koos midagi teha kolme Balti riigi peale kokku, 2018 aastal saavad Balti riigid kokku 100 milj USD sõjalist abi USA-st.

Andmed https://www.nato.int/nato_static_fl2014 ... 111-en.pdf

EDIT: võtke see EUR graafik maha, hinnad on USD õiged

[Martin Herem]

Ma loodan, et 3B teevad koos oma kaitseväge edasi. Nagu plaanid olid. Lihtsalt kiiremini.

[kuido20]

IMF analüütik on kokku arvutanud erinevate metoodikate põhjal varimajanduse osakaalu
http://www.imf.org/en/publications/wp/i ... ears-45583

Eestil on see % Balti riikidest kõige suurem, aga mõned sajad miljonid saaks juurde

B3Hall.png (35.2 KiB) Vaadatud 5391 korda

[aj1972]

Lugedes kuidas suudame senise eelarve eest osta 200 milli eest laskemoona millest riik võtab 40 miljonit kohe käibemaksuna tagasi mõtlesin miks me ikka ei võiks võlakirju välja anda.
Eriti tänases euroala keskpankade avaliku sektori võlakirjade ostukava raames https://www.eestipank.ee/rahapoliitika/ ... ava-raames kus Eesti on õhust trükitud raha eest kokku viimaste aastate jooksul ostnud 5 miljardi euro eest teiste riikide võlakirju mis selle programmi eriti magusaks teeb on " amortiseeritud soetusmaksumuses" st. kui Eesti annaks välja näiteks 2 miljardi eest võlakirju siis meil oleks negatiivsed intressid ning me saaksime raha ja ei pea maksma intressi vaid meile endale makstaks veel peale. Eesti riik on intressidena nn. tagasi maksnud 98 miljonit selle 5 miljardi pealt!!!
Kõik eurotsooni riigid kasutavad seda kübaratrikki välja arvatud meie, siin oleks lihtne näiteks Prantsusmaad motiveerida ostke varaostu programmi raames Eesti riigi võlakirju ja meie ostame Teie käest selle raha eest Mistrali rakette ja laskeseadmeid ning igasugust muud sõjatehnikat mis meile sobiks ja Prantsusmaa toodab. Toimuks win-win tehing :
1. Eesti saab miljardi eest sõjatehnikat
2. Prantslased saavad müüa oma tooteid
3.Eesti riigieelarvesse laekub lisa 200 miljonit käibemaksu mida muidu ei toimuks.
4.Eesti Pank saab mõned miljonid negatiivsete intresside pealt
5. Eesti riigieelarvele ei teki mingit lisakulu
6. Seda raha ei pea mitte kunagi tagasi maksma vaid jääb EP bilanssi vedelema, sest kui kõik euroala riigid laseks oma võlakirjad tagasi vabale turule siis toimuks suur ühine euroala pankrot!

Teise miljardi eest ehitaks ma Saaremaa ja Hiiumaa sillad.
Mida peab veel arvestama,et palgakuludest mis makstakse kaitseväelastele tuleb palju maksudena koheselt riigieelarvesse tagasi ning seetõttu ei maksaks karta kaitseväelaste palgatõusu ja kaitseelarve tõusu.

Siin lingis selgitused mida ja kuidas võib minu ettepanek on sirgjooneline minek aga on võimalus senised riigivõlad Eesti riigivõlakirjadega tagasi osta ning teha täiendav riigivõla müük nii,et kolmandiku nõue oleks täidetud jne.
https://www.eestipank.ee/rahapoliitika/ ... a-vastused

[Martin Peeter]

Nõus. Igasuguseid finantsskeeme on võimalik välja mõelda. Näiteks praegu veab Eesti ka siit kokkukorjatud maksumaksja raha olematu tootluse peale välismaale. Lihtsalt tuleks hakata natuke teist moodi mõtlema ja kaitsepoliitika ei pea olema selle dogmaatilise eelarvemõtlemise nurgakivi.
Alles paar aastat tagasi sai siin samas foorumis vaieldud ning mulle lendasid vastu Reformierakonna käibefraasid ja vanasõnad õletulest ja laenurahast. Aga mis siis nagu praegu on juhtunud:
1) eelarve on miinuses
2) eelarveraha kulutatakse ja kingitakse ära igasugu jama peale (linnahall ja see aktsiiside teema on ehedad näited)
3) riigi pankrotti ei paista sellest hoolimata mitte kusagilt
4) riigikaitse proportsionaalselt võttes mingit olulist lisaraha juurde ei ole saanud

2 miljardi peale hakkaks Euroopa Liit karjuma, aga mingit jama ei juhtu, kui kaitsekulude suurendamiseks eelarve veel näiteks 200 miljoniga igaaastaselt miinusesse lasta. Kui struktuurne defitsiit hakkab ületama 3% SKT-st, siis võib ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust oodata. Aga kuna meie riigisektori võlg on olematu, siis õnnestuks ehk sealtki mingi erand välja kaubelda. Seda 1% defitsiidipiiri lepingut rikutakse paljude poolt ja mõnuga ning sellest ei juhtu midagi.

EDIT: Ameeriklased suurendavad ka defitsiiti. Mõtlemine, et meil olgu tasakaal ja las ameeriklased maksku oma defitsiidis eelarve juures meie kaitsmine kinni, on üsna läbinähtav Kaval-Antsu käitumine.

https://www.err.ee/682792/trumpi-eelarv ... puudujaaki