Riigikaitse eelarve

[Kriku]

Olen tegelikult akf Chupacabraga nõus, et liiga lühikest ajavahemikku pole mõtet analüüsida. Küsimus on, millal poliitiline kurss kulutuste suurendamisele võeti ja kes seda otsustamist mõjutasid. Kui tõus algas 2007. aasta eelarvest, siis ära otsustati see varem.

[toomas tyrk]

Akf Herem - kes asju võiks hoomata - kinnitas, et tema usub pigem minister Luige seletust, kuid päris täpselt ei tea. Ja minu jaoks on kaalu pigem sellel.

Arvate te tõesti, et ksf. Herem julgeks või peaks arukaks kaitseministrile avalikult foorumis vastanduda ja kinnitada vastupidist? Usub pigem on ka selline suhteline usu värk...
Kas siis poleks temal mitte otsene oht sattuda sinna, kus Kunnas jt. juba ees ootamas on?
Võibolla on veel lisaks ksf. Herem sarnaselt paljude teistega ka IRL-i fänn ja usubki automaatselt kõike, mis sealtkaudu tuleb või on lihtsalt ustav antud seltskonnale sest praegune president, kaitseväe juhataja koos kaitseministriga kuuluvad ju ka antud seltskonda?
Tänane kaitseväe juhataja pidavat ju sarnaselt presidendiga olema Laaneotsa sõnade kohaselt justkui IRL-i marionett, raske see siis presidendil ja kaitseväe juhatajal omasid edutada on kui ksf. Herem otsustaks nt. foorumis avalikult presidendi, kaitseväe juhataja ja kaitseministri seltskonnaga vastanduda, tõmbaks see ju suure tõenäosusega tema edasisele karjäärile kaitseväe ridades kriipsu peale või mis?
Arvate, et ksf. Heremil ei ole aru peas?

Asiootus - foorumis trollimine = seekord 1 nädal puhkust.

[nimetu]

Eks neid põhjuseid eelarve tõstmiseks oli sellel ajal ilmselt mitmeid. Üks ilmseim põhjus võib olla see, et sellel perioodil oli välismissioonide rotatsiooni kõige intensiivsem. Viimases Sõduris väitis kapten Teppo, et umbes sellel ajal olid kõik kolm Scoutsi kompaniid Afganistaani rotatsioonis. Üsna hiljuti oli ju sisse saadud NATOsse ja tõenäoliselt oli vaja endale asetatud usaldust kuidagi tõestada. Lisaks sellele tõusis pukki Aaviksoo, kes on oma olemuselt ilmselt üks sihikindlamaid poliitikuid. Kui tema midagi otsustab, siis naljalt enam suunda muuta ei saa. Ta on ka vist ainuke kaitseminister kes on terve ette nähtud ametiaja (4 aastat) ära teeninud. Ja ta eellane oli Ligi, kes sihikindluses sugugi alla ei jää.

Ehk siis kokkuvõttes võisid põhjuseks olla tunnetuslik kohustus ja sellest tulenev vajadus ning teatav stabiilsus valitsemises ja algselt soodne majanduslik keskkond.

[toomas tyrk]

Mina ütleks hoopis, et mida keerulisem on ühelegi konkreetsele erakonnale seda 2% kokkuleppe läbisurumist omistada, seda parem. Seda kindlam see on, et see peab ka edaspidi.

Muidugi on rohkem parem, aga minu isiklik arvamus on, et veel olulisem on stabiilsus. Praegune 2+ % tase on piisav, et tagada KV struktuuri pidev suurenemine. Ehki kasv ei ole võib-olla nii kiire, kui mõned meist ootaksid. Kasv on olemas. 1. brigaadi kõrvale ehitatakse juba teist. Ilmselt ma ei eksi eriti, et kui lõpuks (järgmise 10 aasta plaani raames?) tankide jaoks raha leitakse, siis soomusmanöövervõime jaoks ehitatakse ka juba uus üksus. Mitte ei liideta tankipataljoni ühe praeguse eksisteeriva brigaadiga. Samuti tuleb tasapisi juurde igasugu muidu võimekusi...

Ehk siis - järjepidev, ehk isegi järjepidev ning aeglane kasv on parem kui mistahes äge ühekordne rabelemine...

[Kriku]

Valitsus broneeris reservist 10 miljonit eurot kaitseinvesteeringuteks.

Peaminister Jüri Ratas selgitas valitsuse pressikonverentsil, et see raha pannakse n-ö valmis ja eraldatakse siis, kui laskemoonahanke tempo peaks tõepoolest kiirenema, vahendab ERRi uudisteportaal.

Kaitseminister Jüri Luik ütles, et see oli kompromiss, kuid avaldas kurbust, et riigikaitse on muutumas poliitiliste vaidluste objektiks.

«Oleme piiri peal, et riigikaitse, mille puhul oleme hoidnud parteideülest joont, on muutumas poliitiliste vaidluste objektiks. See on mulle ja kogu valitsusele vastuvõetamatu,» tunnistas Luik.

Muidugi ilmneb lõpuks, et hanke tempo ei kiirene. Hunt sellest kõigest aru saab

Mina ütleks hoopis, et mida keerulisem on ühelegi konkreetsele erakonnale seda 2% kokkuleppe läbisurumist omistada, seda parem. Seda kindlam see on, et see peab ka edaspidi.

Nõus.

[Martin Peeter]

Hakkab tulema autoriteetsemaid seisukohti "peavoolust", et kaitsekulutusi on vaja tõsta:

http://www.err.ee/647221/kaitseeksperdi ... uleb-tosta

Sven Sakkovi sõnul tuleks investeerida ka diplomaatiasse. Kaitsekulude tõstmist peab ka tema vajalikuks. "Kaitsekulud peaksid olema pigem neli protsenti, loomulikult on need ebarealistlikud numbrid, aga mitmed võimed on kättesaamatud praeguse rahastuse juures," lausus Sakkov.

Samuti julgeksin austet adminile pisut vastu vaielda selle rahastuse 2+ % SKT-st osas. Et selline miinimumtase on stabiilselt tagatud, on hea, aga ebapiisav. See, kas meil tuleb aina agressiivsemaks muutuva Putini režiimiga sõdida, selgub järgmise 10 aasta jooksul, sest lõputult sel kombel ta jätkata ei saa. Julgeolekuolukord on halvenenud ja prognoos ei näita paranemist, õnneks pole olukord halvenenud mitte järsult, vaid piisavalt aeglaselt, et jõuaks ise täiendavaid meetmeid rakendada ning tulenevalt olukorrast kiiremini areneda. Rahalised võimalused on selleks tahtmise korral olemas, ka 4% SKT-st pole finantsiliselt võimatu. Ettevaatamatu oleks halvenenud olukorra juures ise panustamist mitte suurendada, kui me ikka usume iseseisva kaitsevõime arendamise vajadusse.

[kuido20]

Rahalised võimalused on selleks tahtmise korral olemas, ka 4% SKT-st pole finantsiliselt võimatu. Ettevaatamatu oleks halvenenud olukorra juures ise panustamist mitte suurendada, kui me ikka usume iseseisva kaitsevõime arendamise vajadusse.

Muidugi on hea, et EU toetused viimaks otsa saavad, aga sajad euromiljonid on suur raha Eestile, selle augu tasandamine ja järelmõjud annavad kindlasti tunda.

https://majandus24.postimees.ee/4300605 ... seseisvaks

[Martin Peeter]

Paneksin selle eduraporti siis lõpuks siia selle tõttu:

Üks suuremaid järgmise aasta hankeid on seotud suurekaliibrilise laskemoonaga. Riigi plaan on, et ostetavat 155 mm moona saaks ühtviisi kasutada nii haubitsatel FH70 kui ka ostetavatel liikursuurtükkidel K9.

Takistusi on aga mitu. Tootjad peavad moona enne uuel relval kasutusele võtmist sertifitseerima. See on täppistöö, mis eeldab põhjalikke katseid ja palju laskmisproove, et mürsk ja laeng igas olukorras täpselt laseksid. Sellega tegeleb praegu mitu tootjat, ent protsess on alles pooleli.

Kaasa ei aita ka asjaolu, et maailmas on laskemoonaostubuum. «Kõik riigid ostavad praegu laskemoona – suurest kuni väikese kaliibrini välja. Turg on väga ülekuumenenud ja see mõjutab ka tarneaegu,» rääkis Soosaar. Ükski suurtootja ei tooda laskemoona lattu, vaid tegu on tellimustööga, kui ost on varem kokku lepitud. Nii lükkuski 155 mm moona tarne edasi järgmisse kalendriaastasse ja tekitas Eestis skandaali, nagu oleks kümme miljonit eurot laskemoonale mõeldud raha ära võetud.

Seda otseselt oma töövaldkonda puutuvat asjaolu oli vaja hr Soosaarel öelda ja seletada umbes kuu aega tagasi. Aga selle pisikese asja taipamiseks on ministeeriumitel oma avalike suhete osakonnad. Vahepeal lasti isegi vaat et koalitsioon ära laguneda (pean silmas näiteks endise kaitseminister Hanso soolot sel teemal, kibestunud Tsahkna ajab nagunii oma joru). Milleks ministeeriumile kogu see ülivõimas PR struktuur, kui selleni läks nii kaua aega? Ainult strateegiliseks kommunikatsiooniks? Mis see viimane on? Kas ainult paanika vältimine?

https://pluss.postimees.ee/4347475/jala ... 1483436726

[nimetu]

No aga minu arust öeldi ju juba alguses, et järjekord on ees. Mida nad siis veel oleks pidanud ütlema? Üles lugema kõik need riigid, kes samuti suurekaliibrilist moona hangivad?
Antud poleemikas on süüdi ikka ainult Tsahkna, kes üritas asjast poliitilist kasu lõigata. Minu jaoks sellega ka lugu lõpeb.

[Runkel]

Trumpi allkiri investeeringute kaval all. 200 miljonit dollarit Euroopa õhuväebaaside infrasse, millest Ämari saab ligi 14 mio USDi 2018 aastal. Kas F-22 ja F-35 saavad püsivama roteerumise siin?

https://www.airforcetimes.com/flashpoin ... ng-russia/

[Martin Peeter]

"Pehmodest" sotside esindaja on üllatavalt meeldival seisukohal:

Endine kaitseminister Hanso: kaitsekulud tuleb tõsta 2,5 protsendini SKT-st

https://www.err.ee/649902/endine-kaitse ... ini-skt-st

[nimetu]

Varem on ta rääkinud 3-st protsendist. Tea kas keegi on tal indu vähemaks võtnud?

[Kapten Trumm]

Eks küsimus on ka selles, et mitmed NATO liikmetest "nahad" on viimasel ajal teatanud uuesti 2% peale minekust (ja ülegi minekust, nt Poola).
Kuna aga majandused on seal taga meist hulga suuremad (nt Leedu), siis nende 2% tähedab sootuks suuremaid absoluutsummasid ja meie paipoisi positsioon enam nii edukas ei tundugi.
Arveid aga makstakse ju absoluudist, mitte suhtelisest.

[Dr.Sci]

Just, rohkem palka. Aga ma arvan, et seal osas tuleb ka varsti lagi ette nende meeste/naiste osas keda me tegelikult tahaksime teenistusse. Lisaks kõrgemat palka sõjaväelastele makstes võtame ju raha ära teistest riigisektoritest mis on väga olulised. Õpetajad, tervishoid, politsei, pääste jne. Eriti just haridus on see ala mis on investeering tulevikku, ja selle alafinantseerimine on minu meelest enese oksa saagimine.

Kui meil eelarve on 481 miljonit, palgafond+majandamine aga 188 siis tekib põhjendatud küsimus kas ülejäänud 393 miljonit kulutatakse optimaalselt?

edit: loomulikult 293 miljonit, aga kui õnnestuks niisama lihtsalt tõesti 100 milli juurde kirjutada teeksin seda meeledi.

[Taaniel Tina]

Akf tegi nüüd viimase tehinguga kaitseministeeriumile nagu naksti 100 milli juurde.