Riigikaitse eelarve

[Martin Peeter]

Nüüd läheb väga OT, aga Venemaa poliitika nafta hinna üles ajamisel liigitaks ma väga oskusliku juhtimise alla. Praegu nad lihtsalt ei saa laenu sanktsioonide tõttu. Reservide ärakulutamisele tuleks tegelikult eelistada laenamist, eriti, kui intress alla inflatsiooni.

Aga ikkagi suured majandused - Saksamaa, Kanada, Brasiilia (kellel ajaloos on olnud suuri probleeme). Aga ka väiksemad - Holland. Neid on palju. Ma nüüd nii tõesti ei ole vaadanud, kui palju nad tsüklile pihta said. Aga on saadud küll. See ongi oskuslik eelarvepoliitika ja seda Keynesi õpetust on läbi ajaloo edukalt järgitud rohkem kui Milton Friedmani teooriat.

[siilike]

Reservide ärakulutamisele tuleks tegelikult eelistada laenamist, eriti, kui intress alla inflatsiooni.

Paluks kaasfoorumlastele täpsemalt lahti seletada, kuidas on riigil laenamise mõistlikkus sõltuvuses inflatsioonist?

[Chupacabra]

Reservide ärakulutamisele tuleks tegelikult eelistada laenamist, eriti, kui intress alla inflatsiooni.

Paluks kaasfoorumlastele täpsemalt lahti seletada, kuidas on riigil laenamise mõistlikkus sõltuvuses inflatsioonist?

Eesti riik saab täna laenu võtta olenevalt projektist ja muudest asjaoludest alates 0,5% p.a. (investeerimislaen EBRDst). Kuna inflatsioon on 3,2%, siis on intress reaaltingimustes negatiivne. Ehk siis raha väärtus kahaneb 3,2% aastas, intressi peab maksma 0,5% aastas ja seega puhas võit 2,7% aastas.

[carrierlost]

Reservide ärakulutamisele tuleks tegelikult eelistada laenamist, eriti, kui intress alla inflatsiooni.

Paluks kaasfoorumlastele täpsemalt lahti seletada, kuidas on riigil laenamise mõistlikkus sõltuvuses inflatsioonist?

Kui reservid on, siis tuleks neid hoida loomulikult. Kui tekib järgmine majanduskriis, siis ei pruugi uut laenu saada või on selle hind (intress) väga palju suurem.

Kui inflatsioon on suurem kui laenuintress, siis tuleb lihtsalt odavam asi kohe ära teha osta ja maksta laenukulusid, kui tilgutada kulusid 10 aasta peale, sest iga aasta kulud suurenevad inflatsiooni võrra.

[gorilla]

Reservide ärakulutamisele tuleks tegelikult eelistada laenamist, eriti, kui intress alla inflatsiooni.

Paluks kaasfoorumlastele täpsemalt lahti seletada, kuidas on riigil laenamise mõistlikkus sõltuvuses inflatsioonist?

Kui reservid on, siis tuleks neid hoida loomulikult. Kui tekib järgmine majanduskriis, siis ei pruugi uut laenu saada või on selle hind (intress) väga palju suurem.

Kui inflatsioon on suurem kui laenuintress, siis tuleb lihtsalt odavam asi kohe ära teha osta ja maksta laenukulusid, kui tilgutada kulusid 10 aasta peale, sest iga aasta kulud suurenevad inflatsiooni võrra.

Ja kui midagigigi teada näiteks tee-ehitusest, siis selline jupp jupi kaupa tikutamine nagu meie magistraalteedel toimub, on ikka räme rahamõrv. Nüüd tuli viimaks kellelgi põrutav idee lõpetada Haljala risti juures viimased 6 näkast kilomeetrit neljarealist teed..

Pole hullu, tellime uue projekti, uue geodeesia, uue peatöövõtu arvatavasti.. Vaja tagasi tuua kogu tehnikapark, ehitajad, nende soojakud, uus pinnas muldkeha jaoks..

Ei lähe palju üle 2x kallimaks kui oleks olnud ühe soojaga teema lõpetamine. Braavo.


P.S kusjuures see eelmine üritus on üks jube imelik sipsimine:

http://majandus24.postimees.ee/530726/n ... u-teeloigu

[Kriku]

Tee-ehituse teemaline edasine OT eemaldatud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks liigutus õiges suunas..

Kõnekas on muidugi, kui ohtrasõnalisi põhjendusi leiab akadeemiline ajaloolane selleks, et tema "kaitseväeline lüpsilehm" talle ikka alles jäetaks.. ja kui kulukas on selle sisult kolmandajärgulise teenuse "sisseostmine" aastate lõikes riigikaitseeelarvele olnud..

Sõjandusterminitele kulunud raha suunatakse rauda
Kärt Anvelt
kart.anvelt@epl.ee

Eesti Päevalehele on mitu korda vihjatud, et kaitseministeerium kavatseb kinni panna kaitsevaldkonna terminikomisjoni, mis loodi 2003. aastal enne NATO-ga liitumist, et leida NATO-s kasutatavatele ingliskeelsetele sõjandusterminitele õiged ja täpsed emakeelsed vasted.
Terminikomisjoni aseesimees ajaloolane Toomas Hiio kinnitas, et kuuldused komisjoni töö lõpetamisest on ka temani jõudnud, kuigi ametlikult pole ministeerium komisjoni liikmeid veel teavitanud. „Aga riigikaitse eesmärk ei ole mitte ainult väljaõpe ning relvad, padrunid ja mürsud ladudes, vaid Eesti Vabariigi kaitsmine ja tema põhiseaduses sätestatud väärtuste alalhoidmine. Nende väärtuste hulgas on olulised keel ja kultuur. Padrunid ja mürsud peavad olema, aga need on millegi jaoks,” lausus Hiio.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu selgitas, et kaitsevaldkonna terminoloogia arendamist ei lõpetata, kuid järgmisest aastast on kavas komisjoni tööd veidi ümber korraldada ja viia see kaitseväe ühendatud õppeasutustesse. „Otstarbekas on kogunenud kompetents koondada ühte kohta, kaitseväe ühendatud õppeasutused on selleks igati väärikas valik. Erialakeelt on mõistlik arendada asutuses, kus on selleks akadeemiline oskusteave,” selgitas Oidsalu. Ta lisas, et eesti keele instituut (EKI) ja komisjon on teinud ära suure ja tunnustust vääriva töö ning rajanud eestikeelse sõjandusterminoloogia. Selle töö vilju saab iga huviline maitsta terminibaasi Militerm kasutades.

Ümberkorraldus tähendab ka rahalist kokkuhoidu. Praegu kulub terminoloogiaprojekti rahastamiseks kaitseministeeriumi eelarvest ligi 100 000 eurot aastas. Ekspertidest koosnev komisjon käib koos 20 korda aastas ja neli tundi korraga. See teeb 80 töötundi aastas, mille eest iga komisjoniliige saab ka tasu.
Oidsalu nentis, et miljon eurot kümne aasta peale on määratu hulk raha ja ministeerium soovib enamiku sellest tulevikus kulutada valdkonna põhitegevusele, ilma et sõjanduskeele areng sellepärast katkeks. „Viime alustatut edasi, aga säästlikumalt. Töötasandil on see teema veel terminikomisjoni ja EKI-ga põhjalikult läbi rääkimata, sestap on kahju, et juba artikleid kirjutatakse, aga ega vaesus pole häbiasi,” nentis Oidsalu.

Hiio sõnul on eraldi komisjoni vaja. Esiteks seetõttu, et meil on eestikeelne riik. Teiseks on meil eesti keelel põhinev kaitsevägi. „Võime ju arvata, et me kõik räägime ja kirjutame inglise keelt, nagu seda tegi Shakespeare, aga tegelikult mitte,” tõdes Hiio. Ta märkis, et kui asjaajamine muutuks ingliskeelseks, nagu see järjest rohkem kogu Eestis toimub, siis tõenäoliselt mõtleb tulevikus paljudest keerulisematest asjadest meie eest kuskil mujal keegi teine. „Lõpuks me ei tahagi, et me kaitsevägi eesti keele asemel inglise keeles mõtlema hakkaks, sest see suurendaks distantsi rahva ja kaitseväe vahel.”
Kolmandaks tõdes Hiio, et riigikaitse ei tähenda ainult kaitseväge ja kaitseministeeriumi, vaid sellega on lähemalt ja kaugemalt seotud hulk muidki riigielu valdkondi. Seetõttu kuuluvad komisjoni mitte ainult kaitseministeeriumi ja kolme väeliigi, vaid ka välisministeeriumi ja siseministeeriumi, kaitseväe ühendatud õppeasutuste ja teiste valdkondade eksperdid.
Hiio sõnul on komisjon kaitse- ja julgeolekuterminoloogiat ühtlustanud. „Oleme töö käigus näinud, et ühte ja sama asja on eri ministeeriumide haldusalas erinevalt kirjeldatud, käsitletud ja seadustessegi raiutud,” ütles ta ja lisas, et terminitest peaksid kõik ühtviisi aru saama. „Ka üldisemalt on kasulik, kui inimesed räägivad ja kirjutavad sõnu, mille tähendust nad teavad.”

Oidsalu sõnul pole keeleprojekt erand. Ta selgitas, et ministeerium on viimastel aastatel otsinud eri valdkondades võimalusi teha asju senisest nutikamalt ja kokkuhoidlikumalt. „Võimalik, et peame siin tulevikus lähenema teemale ka laiapindsemalt ja otsima koostöövõimalusi haridus- ja teadusministeeriumi ja kultuuriministeeriumiga (kellele valitsus on keele arendamiseks samuti lisaraha eraldanud). Eesti kaitsevägi kaitseb muu hulgas ka eesti keelt ja kultuuri ning selles plaanis on kaitseväeteenistus olnud ka eeskujulik lõimimisprojekt. Tajume ja teadvustame oma rolli selles,” kinnitas Oidsalu.

[Fucs]

Ümberkorraldus tähendab ka rahalist kokkuhoidu. Praegu kulub terminoloogiaprojekti rahastamiseks kaitseministeeriumi eelarvest ligi 100 000 eurot aastas. Ekspertidest koosnev komisjon käib koos 20 korda aastas ja neli tundi korraga. See teeb 80 töötundi aastas, mille eest iga komisjoniliige saab ka tasu.

Ma mõtlesin seni, et minu unelmate töökoht oleks EMHI ilmaennustajana...aga tundub, et on ka paremaid töökohti. 1250 juurot tund pole paha.

[Martin Herem]

Ega see raha ei kulunud ainult töötasule. Selle eest hoitakse üleval militermi ja tehakse teisi asju. Nii et päris "sahvrirotina" keegi elada ei saanud.
Ja ega terminoloogia ei olnud ainuke, mille kulusid kärbiti. Kümnete tuhendate kaupa aastas ja sadade tuhandete kaupa nelja aasta jooksul ehk kokku mõni miljon, kärbiti teisigi "toetavaid" valdkondi "sõdivate asjade" kasuks.
Terminoloogia komisjoni töö ei kao ära. Nad on palju teinud ja see jääb alles. Militermi hoitakse üleval edaspidigi. Kogu koordinatsioon läheb KVÜÕA kätte, väljastpoolt sisseostetav töö kahaneb miinimumini ja terminoloogia arendust tehakse nii palju, kui allesjäänud vahenditega on võimalik teha.

[ermot]

Tundub, et eelarve rindel läheb grillimiseks. EL on avaldanud sellega seoses oma muret (http://majandus24.postimees.ee/4120523/ ... 1462188688), IRL peaks uue juhi arvates taganema senistest maksulepetest ja auesimees Laar toetab teda. Nüüd on poliitilised konkurendid asunud agarasti ründama (http://www.postimees.ee/4121179/aivar-s ... -ja-vassib). Loodame, et eraldatud 60 miljonit riigikaitsele selle tormi käigus kusagile ära ei kao.

Tasa sõuad, kaugele jõuad. Vajadusi arvestades on viimatimainitud summa muidugi väike, aga me oleme (vist?) suutnud natuke aega juurde kaubelda. Ehk ei pea ennast ülemäära sügavale võlgadesse kaevama, ehkki intressid on madalal. Parem pool muna kui tühi koor.

Poliitilisel rindel ei ole hetkel suudetud ühiskonnale maha müüa ideed viia eelarve tasakaalust välja. Lisaks kipub Ratase paat üha rohkem kreeni vajuma, ehkki paadi kapten püüab head nägu teha. Keskerakonna pooldumine aga toob meile kaasa tugeva vene erakonna tekke, mida on Edgar oma isikus suutnud ära hoida. IRL kaotab toetust ja Keskerakond muutub järjest juhitamatumaks.

[Martin Peeter]

EL-i poolt küll mingit survet ei ole. Puhtalt sisepoliitika. Olen seda teemat seoses muude asjadega jälginud.

Pigem on ELi poolt surve soolise palgalõhe vähendamiseks, emapalga vastu, erasektori arendus- ja teadusinvesteeringute poolt ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamiseks jne, kus probleemid suuremad.

Kuni 3% SKT-st defitsiidi puhul ei juhtu ELi poolt suurt midagi, ehkki mingi stabiilsuslepinguga on lubatud, et üle 1% SKTst Eesti defitsiiti ei tee ja praegu seda ei paista. Ainus, keda seekord hoiatati, oli Rumeenia, kel see number 2,9%.

Kes viitsib, võib neid riigipõhiseid soovitusi lugeda siit:

https://ec.europa.eu/info/publications/ ... dations_en

Eesti suhtes on väga leebe soovitus. Samasugune oli eelmisel aastal, keegi ei teinud numbrit. Ei viitsi linke otsida, aga need on iga aasta kohta.

See 1% ja enamike jaoks 0,5% defitsiidi leping on siin: allakirjutanud tuntud "stabiilsed 3% ja rohkem tegijad" nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia jt

https://www.riigiteataja.ee/akt/208112012004

Mingid trahvid võiksid ka neile tekkida vaid siis, kui mingi liikmesriik nad kohtusse annab, aga isegi meie "paavstist pühamad" valitsused pole sellist vaenulikku akti liitlaste suhtes söandanud ette võtta. Üldiselt on see leping praeguse praktika kohaselt paljude jaoks belletristika, mille preambulis isegi on vastuoluline eesmärk, et aastane defitsiit ei tohiks olla üle 3% SKT-st ja riigivõlg üle 60% SKT-st. Eestil on praegu vastavalt alla 1% ja 10%. See, et praegu Eesti eesmärki ei täida, tuleneb sellest, et eesmärk lepiti kokku eelmise valitsusega - no lepitakse nüüd järgmisega uus, Eestil pole riigivõlaga probleemi.

Aga muidugi, kui defitsiit üle 3% SKTst ulatub, siis võib olla ees üsna vastik ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus.

[Martin Peeter]

Üks majandusteadlane, kelle seisukohta ma jagan, et relvastuse ostmise finantseerimine eelarvedefitsiidi kaudu on igati OK.
Mulle küll asjaomase Ke nõuniku taust (erakonna liige Äriregistri andmetele ei ole!) ei meeldi, aga jutt on tal õige.

Aga teiselt poolt on asju, mida tehakse ainult laenamise kaudu, kuna see on rahanduslikult efektiivne ja ühiskonna seisukohalt õiglane. Sellised riigivõla kaudu rahastatavad hüvised on näiteks infrastruktuur, relvastuse hankimine või reformide läbiviimine.

Küsimus on ka põlvkondade vahelises kulude jaotumises. Kui tulevaste põlvede heaolu ja kindlus tänu neile investeeringutele suureneb, siis on loomupärane, et need kasusaajad ka osaliselt neid kulutusi katavad. Ehk siis maksavad riigilaenu tagasi.

http://www.err.ee/599083/viktor-trasber ... orast-raha

[Kriku]

Minu jaoks on pigem küsimus selles, kui palju raha ja mis põhjendustel on vaja nende "infrastruktuuri" objektide alla toppida. Tallinna ringtee, hea küll, aga Tallinn-Tartu maantee arendustest on juba raskem aru saada (ja RB on üldse peatükk omaette).

See, et mingi tee-ehitus on riigieelarves ette nähtud ja sõjanduse jaoks peaks laenu võtma, see ei peegelda mitte mingit muud reaalsust peale otsustajate peakestes sisalduva. Raha on ikka kokku samapalju ja vabalt võiks küsimuse teistpidi asetada, et kas too tee on piisavalt oluline objekt, et seda laenu arvelt teha.

[Chupacabra]

Teede- ja Rail Baltica ehitus on kaasfinantseeritud Euroopa Liidu poolt. Tallinn-Tartu maantee on lausa perpetum mobile - ehitajad maksavad rohkem makse, kui on riigi omafinantseering. Ühesõnaga Eesti saab endale viisaka infrastruktuuri turuhinnast soodsama hinnaga, mis küll saaks selle vastu olla?
Kaitseväe arendamiseks ei anna Euroopa Liit sentigi. Selleks peaks minu hinnangul vaatama mujale. Rinderiigina, nagu me oleme, on meil õigus meie poolt pakutavat puhvrit nautivate riikide käest küsida toetust.

[Martin Peeter]

OT

Kiired transpordiühendused on vähim, mida riik regionaalpoliitika osas saab teha. Muidu nagu olekski õige see Jüri Mõisa üleskutse; "Tulge kõik Tallinna elama". See, kuidas elu hakkab osas Eestis välja surema nii, et maakohtades ei käi iga päev bussgi, pole pangaautomaati, tööd ega inimesi, on ikka mingil määral ka riigi tegevuse(tuse) ja asjade iseregulatsiooni tulemus. Isevoolumineku lõplik tulemus on see, et sarnane saatus tabab kogu riiki, kust mõistlikumad inimesed on lahkunud.