Riigikaitse eelarve

[Chupacabra]

Palun parandage kui eksin aga mina olen käibemaksust umbes nii aru saanud:
Kui EKV ostab Prantsuse firmalt rakette, siis läheb rakettidele otsa Prantsuse käibemaks ja Prantsuse riik saab selle endale. Kui teha Eestisse OÜ, mis ostab Prantsusmaalt rakette, siis saab ta raketid Prantsusmaalt käibemaksuvabalt aga EKV'le edasi müües peab lisama Eesti käibemaksu, mille siis saab endale Eesti riik. Niiet iga hanke vahele tuleks lükata kohalik OÜ.

[Martin Peeter]

Palun parandage kui eksin aga mina olen käibemaksust umbes nii aru saanud:
Kui EKV ostab Prantsuse firmalt rakette, siis läheb rakettidele otsa Prantsuse käibemaks ja Prantsuse riik saab selle endale. Kui teha Eestisse OÜ, mis ostab Prantsusmaalt rakette, siis saab ta raketid Prantsusmaalt käibemaksuvabalt aga EKV'le edasi müües peab lisama Eesti käibemaksu, mille siis saab endale Eesti riik. Niiet iga hanke vahele tuleks lükata kohalik OÜ.

Kas selline kaup siiski ei ole NATO-s kokkulepitud iga liikmesriigi ekspordi maksustamise põhimõtete tõttu eksportivale firmale 0%-ga maksustatud? Muidu oleks riigil hoopis kasulikum osta näiteks USA-lt.

[Markko]

Palun parandage kui eksin aga mina olen käibemaksust umbes nii aru saanud:
Kui EKV ostab Prantsuse firmalt rakette, siis läheb rakettidele otsa Prantsuse käibemaks ja Prantsuse riik saab selle endale. Kui teha Eestisse OÜ, mis ostab Prantsusmaalt rakette, siis saab ta raketid Prantsusmaalt käibemaksuvabalt aga EKV'le edasi müües peab lisama Eesti käibemaksu, mille siis saab endale Eesti riik. Niiet iga hanke vahele tuleks lükata kohalik OÜ.

Ei. Prantsusmaalt ostes tuleb otsa eesti km

[nimetu]

Kaitseinvesteeringute Keskus avaldas hanke, mille kohaselt hangitakse 7 aasta jooksul 54 miljoni euro eest 155 mm moona. Suhteliselt hea kogus.

II OSA: Hankelepingu objekt
II.1) KIRJELDUS
II.1.1) Hankija poolt hankelepingule antud nimetus
155 mm laskemoon
II.1.2) Hankelepingu liik ja ehitustööde teostamise, asjade tarnimise või teenuste osutamise koht
Ostmine
Asjade tarnekoht: Eesti Vabariigi piires
NUTS kood: EE
II.1.3) Riigihange korraldatakse
Raamlepingu sõlmimiseks
II.1.4) Teave raamlepingu kohta
Raamleping mitme pakkujaga
Kavandatavas raamlepingus osalejate arv: 3
Raamlepingu kestus
Raamlepingu kestus kuud: 84
Eeldatav hanke kogumaksumus kogu raamlepingu jooksul
Eeldatav maksumus ilma käibemaksuta: 54000000
Rahaühik: Euro
II.1.5) Hankelepingu või hanke lühikirjeldus
Riigi Kaitseinvesteringute Keskus kuulutab välja kaitse- ja julgeolekuvaldkonna piiratud hankemeneltusega riigihanke 155 mm laskemoona ostmiseks. Riigihange on jaotatud osadeks, pakkumuse esitamine on lubatud ühele, mitmele või kõigile hanke osadele.
Hankija avab taotlused riigihanke alusdokumentides näidatud ajal. Taotluste avamisel tehakse eRHR kaudu avalikuks taotlejate nimed ja registrikoodid.
Hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku ja esitab hankedokumendid üksnes kvalifitseeritud taotlejatele.

[Kapten Trumm]

Netis natuke sorides tundub paugu hind 3000 euro kandis, seega ca 18 000 mürsku.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Otsapidi ka eelarve-teemasse.

Tundub, et KV hangetekeskuse(-või kamina?) juristid on kenasti puusse pannud - akf HEREM võiks siin kirjutada, kas juristitibid saavad "tulemusliku töö eest" aastalõpupreemiad ikka kätte või jäävad sedapuhku ilma

Kuulivestifirmalt suurt hüvitist nõudnud kaitsevägi kaotas oma vea tõttu riigikohtus
Urmas Jaagant
urmas.jaagant@epl.ee

Kaitsevägi tahtis kohtu kaudu Soome firmalt hüvitisena välja nõuda pea 270 000 eurot.

Veebruari lõpus tabas kaitseväge ebameeldiv üllatus, kus suure rahasumma pärast käinud kohtuvaidluses tuli pärast kahe esimese astme võitu tunnistada riigikohtus hoopis kaotust. Nimelt otsustas riigikohus, et Soome firma C.P.E. Productions OY ei pea kaitseväele hüvitama pea 270 000 eurot, mida temalt nõuti, kuna kaitseväe arvates võttis ühe ammuse hanke võitnud C.P.E. oma pakkumise tagasi siis, kui see enam võimalik ei olnud.
See habemega lugu on aga palju keerulisem ja Eesti Päevaleht on aastate jooksul kajastanud korduvalt, kuidas hanke puhul toimunu tekitas kahtlusi firmade kokkumängust ja kaitseväe ajalisest ummikusse jooksmisest.

2014. aastal soovis kaitsevägi hankida suurt hulka kuuliveste ja kuulutas välja hanke. Kuna parima pakkumise teinud Norra firma tooted ei vastanud nõudmistele, pidanuks hanke võitma paremuselt teise pakkumise teinud C.P.E.. Soome firma aga oli juba kaitseväele kirjutanud, et nende toodetega on probleeme ja nad sooviksid hankes osalemise katkestada. Niisiis sai võitjaks paremuselt kolmas pakkuja, Eesti vahendajafirma Bristol Trust, kes on aegade jooksul ise ka C.P.E. tooteid hangetel pakkunud.

Riigikohus otsustas ümber
Kui algul otsustas kaitsevägi, et C.P.E.-lt pakkumise tagasivõtmise eest hüvitust ei nõuta, siis hiljem otsustati seda siiski teha ja kasseerida sisse – nagu kord ette näeb – C.P.E. ja Bristol Trusti pakkumiste vahe. C.P.E. ei olnud nõus hüvitist maksma.
Kahes esimeses kohtuastmes jäi peale kaitsevägi ja C.P.E. oleks pidanud hüvitama pea 270 000 eurot. Riigikohus aga otsustas kõik ümber: kaitseväel ei olnud õigus hüvitist nõuda ja peab nüüd ise kandma kõigi osapoolte kohtukulud. Riigikohtu otsus on teatavasti lõplik.

Kogu juhtum keskendub sellele, kas C.P.E. võttis oma pakkumise tagasi ja kuidas kaitseväes sellest aru saadi.
Pärast pakkumiste esitamist teatas C.P.E. kahe e-kirjaga probleemidest ja lisas esimeses kirjas, et peab oma pakkumise tühistama, viimases kirjas pakkus välja veel võimaluse pikendada tarnetähtaegu.
Kaks esimest kohtuastet leidsid, et nendest e-kirjadest ei saanud välja lugeda muud, kui et C.P.E. võtab oma pakkumise tagasi, aga selleks hetkeks oli möödas pakkumiste esitamise tähtaeg ja seega ka võimalus pakkumisi tagasi võtta. Järelikult saab kaitsevägi nõuda hüvitist.

Pidanuks võitjaks kuulutama
Riigikohus aga jõudis vastupidisele järeldusele. Nimelt oleks kaitseväel pakkujalt õigus hüvitist nõuda vaid siis, kui see pakkumine on tunnistatud edukaks, kuid C.P.E. võtab selle tagasi. Pakkumise tagasivõtmine tuleb esitada kindlas vormis ja allkirjastatult, C.P.E. e-kirjad nendele nõudmistele aga ei vasta.
Seega juriidiliselt C.P.E. oma pakkumist tagasi ei võtnud ja kaitsevägi pidanuks tunnitama C.P.E. pakkumise võitjaks. Kuna kaitsevägi seda ei teinud, ei ole ka C.P.E. hankelepingust keeldunud. Niisiis otsustas kaitsevägi hoopis ise hinnalt järgmise, Bristol Trusti pakkumise kasuks ega saa C.P.E.-lt mingit hüvitist nõuda.
Kohtuloo lõpplahendi kommentaariks öeldi kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast vaid, et riigikohtu otsus ei mõjuta kuulivestide hanke lõpptulemust ja sõlmitud lepinguid ning ühtegi hankemenetluses tehtud otsust ega hankedokumenti ei ole vaidlustatud ja vaidlustamise tähtajad on möödas.

Tasub veel märkida, et pärast kuulivestide vaidluse avalikuks tulekut Eesti Päevalehes teatas C.P.E. 2015. aasta maikuus kaitseväele, et kuna viimane on nende arvates andmeid meediasse lekitanud ja C.P.E. mainet kahjustanud, siis tuleb hoopis kaitseväel maksta neile pool miljonit eurot mainekahju hüvituseks.

[alban]

Tegemist täiesti tavalise kohtuvaidlusega ning märkusi "juristitibide" suunas ei ole mõtet teha. Kui seadused reguleeriks kõiki olukordi üheseltmõistetavalt, siis poleks kohtuid ja advokaate vaja, miskipärast näitab elu midagi muud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eks ta ole - loll ka, kes õigustust ei leia

Pigem aga "näitab elu" siiski seda, et head juristid(+prokurörid) võidavad protsesse ning keffad kaotavad...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tundub, et KV hangetekeskuse(-või kamina?) juristid on kenasti puusse pannud - akf HEREM võiks siin kirjutada, kas juristitibid saavad "tulemusliku töö eest" aastalõpupreemiad ikka kätte või jäävad sedapuhku ilma

Parandan iseennast - väike guugeldus näitas, et hangetega tegeleb meil kaminale otsealluv megastruktuur nimega RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS (vt pilti) - mistap ei saa ka akf HEREM kuidagi nonde puussepannud juristide aastapreemia üle otsustada // mai bääd, sorri

[nimetu]

RKIK loodi ametlikult alles 2015, seega selle hankega see keskus veel otseselt ei tegelenud. Küll aga ilmselt pidid nemad tagajärgesid lahendama. Samal perioodil oli ju tegelikult teine märkimisväärne ebaõnnestumine veel - signaal- ja suitsugranaatide hange.

[Kriku]

Pigem aga "näitab elu" siiski seda, et head juristid(+prokurörid) võidavad protsesse ning keffad kaotavad...

Natuke oleneb ikka asjaoludest ka

[Chupacabra]

Pigem aga "näitab elu" siiski seda, et head juristid(+prokurörid) võidavad protsesse ning keffad kaotavad...

Natuke oleneb ikka asjaoludest ka

Head prokurörid ja advokaadid võtavad ainult kaasuseid, mida nad usuvad võita suutvat.

[Kriku]

Nii ja naa.

Prokuratuuris tõesti, kui hinnatakse, et tõendeid süüdimõistva otsuse saavutamiseks ei ole, asja ka kohtusse ei saadeta.

Advokaat siiski esindab seda, kes talle maksab. Eriti kriminaalasjades on vahel väga selgetel asjaoludel kaitsjateks ikka väga tuntud advokaadid. Tsiviilasjas muidugi käib kliendi teavitamine asja perspektiivitusest kutse-eetika juurde.

Teema juurde tagasi tulles - kui asutuse juhtkond otsustab kohtusse minna, ei ole juristil valikut. Ta võib öelda, et tema arust on varem juba selline käkk kokku keeratud, et vaidlus on perspektiivitu, aga tema ei otsusta, mis asjast saab.

[Martin Herem]

Kas sa Borja ei näe enam lugeda? Ei aastaarve, kohtuastmeid ...
Ka signatuuri mitte? Mina ju ei saagi sulle vastata!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kas sa Borja ei näe enam lugeda? Ei aastaarve, kohtuastmeid ...
Ka signatuuri mitte? Mina ju ei saagi sulle vastata!

(1) kohtuasja(de)ga seoses pole seal artiklis ühtegi aastaarvu - ses mõttes, et millal läbiti esimene, millal teine ja millal kolmas kohtuinstants. Artikli algusest võib vaid aimata, et viimase astme kohtulahend(-kus kamina juristid lutti said) tuli selle aasta veebruaris..

(2) signatuuriga on küll halvasti - niiväikest kirja ei näe ma enam mitu aastat..