Riigikaitse eelarve

[ermot]

Kui tõesti võtab aega võimete arendamine nii kaua, nagu väidetakse, siis seda enam peaks asjaga esimesel võimalusel tegelema hakkama. Vägisi tekib mõte, et midagi tehakse valesti, kas siis sihilikult või kogemata.

Oh jah. Las Helmed pritsivad siis natuke rohkem pappi, küll tegelema hakatakse. "Pigi peab p..se minema" stiilis nõukaaegsed juhtimistarkused siin ei aita.

[Sam Beaver]

Ma olen asjast võibolla valesti aru saanud aga kokkuvõttes näib see nii olevat: 300M tuleks välja käia kohe, raud saabuks tont teab millal ja paugutegemise võimekus tekiks veel kaugemas tulevikus (ja sedagi vaid muude võimekuste kärpimise arvelt?). Selline tehing oleks kahtlaselt püksikusemise moodi, et alguses hetkeke on hea ja soe, aga pärast pikalt-pikalt märg ja külm.

[Leo]

See E-N Krossi arvamuslugu Postimehes on tõesti mõtlemapanev - kui kaabud suvatsetad väita, et roheliste mehikeste ilmumisel kaheldakse KVd kasutada, sest ei teata, kuidas rahvusvaheline üldsus sellele reageeriks, siis tegemist on ju põhimõtteliselt kapitulatsiooniga. Ma saan aru, et kaabudel on häda ja vajadus oma lemmiklapsele sisekaitsereservile kusagilt rahade leidmiseks, kuid võiks ikka natuke kontrollida, mis suust välja tuleb, sest selline jutt ei ole ikkagi tõsiseltvõetav. Minu arvates on vägagi mõistlik, et kusagil aaastatuhande vahetuses lõpetati ära utoopiline 100 000 (loe: saja tuhande) reservistiga SA struktuuri planeerimine, sest nende normaalseks varustamiseks lihtsalt ei olnud raha ning keskenduti oluliselt väiksema kuid oluliselt parema varustusega reservile. 25000 võitlejat SA struktuuris on EL riikide arvestuses väga tõsine armee, sest seal on palju näiteid, kuid Eestist oluliselt suuremate riikide armee koosnebki paarist brigaadist ja mõnest tuhandest reservistist, ehk siis endisest kaadrisõdurist, keda mõned aastad peale erruminekut reservi nimekirjas hoitakse.

ÕT-süsteemide hange oleks mõistlik ainult juhul, kui see oleks sama süsteem, mida meie liitlased kasutavad ja poliitilise kokkuleppega oleks tagatud kogu selle elutsükli kulud, umbes nagu Soome parlament võib küll vaielda riigikaitseteemadel, kuid kõik olulised poliitilised liikumised on seda meelt, et uued hävitajad ja sõjalaevad tulevad. Sellist olukorda ei tohi tekitada, et kalli ja olulise ÕT käigushoidmiseks tuleb oluliselt vähendada mõnda teist üksust, ehk ÕT on küll vägev, kuid kusagilt mujalt on mõni kompanii või isegi pataljon puudu.

[nimetu]

Kuidas Leedu on meist riigikaitse arengus „mööda“ läinud?

Tegelikult julgeks väita, et teatud osades ollakse endiselt tugevasti maas. Vähemalt leedukate endi kommentaaridest loen välja, et endiselt haigutavad tõsised puudujäägid kaudtules ja tankitõrjes. Samuti muretsetakse, et mis saab vananevast tehnikast. Näiteks vajavat nende M113 lähemas tulevikus kas värskenduskuuri või väljavahetamist. Muidugi üksikutele projektidele kulutatakse tõesti nagu mõni suur riik.

Tegelikult on Leedu ka suurepärane näide sellest, et üleöö sülle kukkunud raha ei muutu kohe võimekuseks. Liikursuurtükkide hange allkirjastati 2015, kuid tervet pataljoni pole minu arust siiani kokku pandud. Boxeri leping sõlmiti 2016 ning seni on neil ainult käputäis masinaid käes. Sellel aastal loodetakse pooled kätte saada. NASAMS-iga on isegi kiirelt läinud. Leping sõlmiti 2017 ja esimese koguse tehnikat saadi sellel aastal kätte. See muidugi ei tähenda, et neil toimiv ÕT patarei juba on.

[mart2]

Üks põhjustest, miks omal ajal Peastaap ja KaMin tülli pöördusid, oligi see, et lepiti kokku eelarve osas, kuid siis tehti kahjuks Peastaabis otsus mõneks äkiliseks ja kokku leppimata investeeringuks. Pärast mindi KaMin-i lisaraha nõudma, sest näete - meestele ei jätku palgaraha! Kui juurde ei saadud, siis võeti väeosadelt jõuga vähemaks tegevuskulude arvelt.
Borjal ei ole mõtet vaielda, et nii ei tehtud.

Nüüd samad mehed, sama mõtlemine...

[Dr.Sci]

Üks põhjustest, miks omal ajal Peastaap ja KaMin tülli pöördusid, oligi see, et lepiti kokku eelarve osas, kuid siis tehti kahjuks Peastaabis otsus mõneks äkiliseks ja kokku leppimata investeeringuks. Pärast mindi KaMin-i lisaraha nõudma, sest näete - meestele ei jätku palgaraha! Kui juurde ei saadud, siis võeti väeosadelt jõuga vähemaks tegevuskulude arvelt.
Borjal ei ole mõtet vaielda, et nii ei tehtud.

Nüüd samad mehed, sama mõtlemine...

Teenides (õigustatult) ära mõnede kaasfoormulaste viha siis miks majanduskriisi olukorras ei tohiks kärpida kaitseväelaste palku (ja üleüldiselt, ka pensionäride pensioneid...)???
Aga tegelik olukord on ju selline et me ühelt poolt räägime majanduskriisisit aga hinnad ei lähe kuidagi alla... jah, müüginumbrid langevad, ntx automüük ja kütusehind on suht müstiliselt madal (aga mitte otseselt kriisi tõttu) kuid elekter, leib, piim, viin - nende hind on paigal. Ja kui hind on paigal, ei saa ka kärpida riigi arusaama kohaselt ametnike, arstide, õpetajate, kaitseväelaste, politseinike jms sissetulekuid... Kuid see mida teeb väikeettevõtjatest erasektor on nende eralõbu... seni kuni maksulaekumine kukub kuhugi väga miinimumini...

[AMvA]

Kui EKRE saab peaministri tooli omale, siis on Heremil ja tänasel peastaabil kiire minek. Ilmselt EKRE mehed tahaksid enda eelistusi näha ka lisaks KVJ veel KaPos, PPAs jne. Seega on Eesti ametkondadel põhjust murelikult jälgida EKRE tegemisi, sest peale neid vist ei jäägi enam Vabariigist midagi järgi. Nad on oma olemuselt parajad kodukootud Lukašenkad ja Putinid. https://www.ohtuleht.ee/1012704/kaitsev ... ndiliselt-

...ja sinu väide põhineb millel?

Kas see, et keegi esitab ebamugavaid küsimus ja väidab, et asjad on viletsad, on rohkem turvalisust õõnestav kui see, et üritatakse jätta mulje, et kõik on korras ja liitlased lendavad kohe laivi, kui olukord seda nõuab, kuigi see ei pruugi nii olla, eriti vaadates olukorda euroopa riikide kaitsevõimetega hetkel. Ameerikast ma ei räägi. Sama väideti ju ka Pankade kohta ja vaata, mis tuli hoopis välja. On ju selge sõnaga öeldud, et Eesti peab tagama esmase kaitsevõime. Hetkel on see soovmõtlemine. Kurb on kogu selle asja juures, et kui pakutakse raha ja öeldakse välja võimed, millega tuleks hakata tegelema(lisan siinkohal, et keegi pole väitnud, et vajadusel ei võeta laenu juurde, kui selleks on vajadust ka järgmised aastad) kiirendatud korras. Selle asemel, et kuulata ja konsensus leida, hakatakse tatti pritsima ja vabandusi leidma, miks seda teha ei saa ning sildistama küll kommunistideks, küll natsideks(otsustage juba ära, kes nad siis on). Nagu Kunnas väitis, siis Leedu on meist hooga mööda läinud kaitsevõime arendamises ja tugevdamises, jääb minu jaoks arusaamatuks, kuidas nemad suudavad ja meie mitte. Samuti Läti üritab teha, mis teha annab(see on iseasi, kuidas neil see välja tuleb ja loomulikult on nemad mitmed head aastad niiöelda peenhäälestamisega tegelenud). Kui tõesti võtab aega võimete arendamine nii kaua, nagu väidetakse, siis seda enam peaks asjaga esimesel võimalusel tegelema hakkama. Vägisi tekib mõte, et midagi tehakse valesti, kas siis sihilikult või kogemata.

See väide põhineb näiteks Vaheri juhtumil, mis oli eriliselt käpardlik.
Milles see Leedu möödaminek seisneb? Ostsid kaks ülikallist lahingukopterit. Kui palju see Leedu kaitsevõimet suurendab? Tasuks veidi rohkem süveneda Leedu armee ülesehitusse ja resrvi võimekusse.
Kunnas tundub viimasel ajal rääkivat ükskõik mida, et oma juttu toetada.

[ermot]

Teenides (õigustatult) ära mõnede kaasfoormulaste viha siis miks majanduskriisi olukorras ei tohiks kärpida kaitseväelaste palku (ja üleüldiselt, ka pensionäride pensioneid...)???
Aga tegelik olukord on ju selline et me ühelt poolt räägime majanduskriisisit aga hinnad ei lähe kuidagi alla... jah, müüginumbrid langevad, ntx automüük ja kütusehind on suht müstiliselt madal (aga mitte otseselt kriisi tõttu) kuid elekter, leib, piim, viin - nende hind on paigal. Ja kui hind on paigal, ei saa ka kärpida riigi arusaama kohaselt ametnike, arstide, õpetajate, kaitseväelaste, politseinike jms sissetulekuid... Kuid see mida teeb väikeettevõtjatest erasektor on nende eralõbu... seni kuni maksulaekumine kukub kuhugi väga miinimumini...

Majanduslanguse rõõmud on alles ees, vara veel hõisata. Sügis saab olema raske, Tallink juba koondas 150 inimest ja eile teatati Palace hotelli pidaja pankrotistumisest. Meie õnneks oli e-taristu distantsõppeks ja -tööks suht-koht valmis ja seatud piirangud ei mõjunud väga rängalt. Sitsiilias näiteks pandigi koolid päris kinni, sest koduõpet arvutis ei saanud taristu puudumise tõttu rakendada. Nii nad lõpetasid kooli sügisel.

Valitsus proovib seekord, erinevalt 2008 aasta kriisist, majandust omapoolsete laenudega turgutada ja õnneks või õnnetuseks- kaitseväelaste palgad kulutatakse sellesama majanduse hüvanguks nii nagu õpetajate, politseinike jpt. omad. Selles mõttes on kaitsevaldkonna alarahastamine omaenda näppu lõikamine.

Minu arvates nopivad siin Helmed punktivõitu, saavad rohkelt tähelepanu (a la 10 leheküljed sellesisulist tihedat diskussiooni Militaar.netis) ja näitavad ennast kõva sõnaga riigi peremeestena(?). Ja mitte ainult nemad, ikka tuubad ja Harald Hirmused (Hirmsad?) takkaotsa. Üks lihtsaid mooduseid langeva populaarsuse valguses ennast pildile rabeleda ja ehk kauplevad midagi papa Helme sisekaitse valdkonna jaoks juurde ka. Sõjanduslikult väljendudes- parim kaitse on rünnak.

Ei usu mina, et väga kärpima lõpuks midagi hakatakse- nii rumalad nad ka ei ole. Juurde muidugi ka ei anta eriti palju. Samas, kriitiline signaal on antud, võimelüngad halastamatult rambivalgusesse sikutatud, Kaitseväe juhataja peab lisaks muudele kohustustele igal rindel aru andma igasugustele juhuslikele küsijatele (siinkohal tänud valmisoleku ja aususe eest), inimesed aga saavad targemaks ja teadlikumaks nendest olulistest teemadest. Loodame, et see tuleb lõppkokkuvõttes kasuks, vaatamata esialgsele ehmatusele.

[mart2]

... ja kokku leppimata investeeringuks. Pärast mindi KaMin-i lisaraha nõudma,... Kui juurde ei saadud, siis võeti väeosadelt jõuga vähemaks tegevuskulude arvelt.

Teenides (õigustatult) ära mõnede kaasfoormulaste viha siis miks majanduskriisi olukorras ei tohiks kärpida kaitseväelaste palku (ja üleüldiselt, ka pensionäride pensioneid...)???...

Siis ei olnud tegemist majanduskriisiga, vaid teadliku KaMin kahvlisse surumisega et saada juurde raha lisaeelarvest . Algul tehti nn."uued asjad" ja siis näidati, et planeeritu on veel tegemata, kuid raha otsas...
Tõin näite lihtsalt mõnede inimeste arusaamast kuidas eelarvega ümber käidi ning tahetakse nüüdki korrata.

Palga langetamine majanduskriisi ajal? Ma pole seda siin vaidlustanud. Seda muuseas tehti eelmise kriisi ajal KaMin vastutusalas (s.h. Kaitsevägi) kõige esimesena. Piisavalt infot internetis.

[Gideonic]

Teenides (õigustatult) ära mõnede kaasfoormulaste viha siis miks majanduskriisi olukorras ei tohiks kärpida kaitseväelaste palku (ja üleüldiselt, ka pensionäride pensioneid...)???

Ma saan aru, et pahameelt tekitab siiski põhiliselt see, et sama otsuse valguses ühtegi teist avaliku sektori palka ei kärbita ning pensioneid hoopis kasvatatakse erakorraliselt.

[Kriku]

Kui kogu see jutt siin käiks personalikulude ümber, oleks asi veel väga hästi...

[Mercurius]

Siiamaani sõitsin jalgrattaga.
Sain päranduseks 1000 raha.
Ostsin auto.

Sõidan edasi jalgrattaga, kuna autokooli ja kütuse jaoks raha ei ole.
Auto seisab vihma käes.

Klassi kokkutulekul praalin, et mul on BMW

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Milles see Leedu möödaminek seisneb? Ostsid kaks ülikallist lahingukopterit. Kui palju see Leedu kaitsevõimet suurendab? Tasuks veidi rohkem süveneda Leedu armee ülesehitusse ja resrvi võimekusse.

Labane vale.
Leedu ostab teatavasti kuus (mitte kaks) lahingukopterit. Ja kuus uut lahingukopterit ongi juba võime - samas kui kaks lahingukopterit seda ilmselt tõesti veel ei oleks (4 x Robinsoni ammugi mitte).
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=1995

Niiet labane vale lahmivalt uusfoorumlaselt.

[Veiko Palm]

Borja - kuidas nende korruptantide nimedega on? Või oli ikkagi Sinu poolt valesüüdistus?

Ja palun seleta ikkagi oma arusaamist tsiviilkontrollist - selle küsimuse oled vist ka kahe silma vahele jätnud.

Ei maksa siin teisi ainult valetamises süüdistada, vaata endale ka otsa.

[Kapten Trumm]

Siiamaani sõitsin jalgrattaga.
Sain päranduseks 1000 raha.
Ostsin auto.

Sõidan edasi jalgrattaga, kuna autokooli ja kütuse jaoks raha ei ole.
Auto seisab vihma käes.

Klassi kokkutulekul praalin, et mul on BMW

Sellisel juhtumil tuleb kärpida soovi TTA järele (soetada vähem võimekad riistad, BMW asemel Lada), et jääks ka raha muudeks asjadeks.
Vähem võimekamatel riistadel on ka odavamad osad, lihtsam ehitus ja kokkuvõtvalt väiksemad ülalpidamiskulud.