Riigikaitse eelarve

[Chupacabra]

Jep, kui uudis ei meeldi, siis on fake news.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See 120-se moona äraostmine vahetult enne, kui selguvad millised (ja milliste erinõuetega) automaatmiinipildujad meie soomusmanöövrile lõpuks riigihanke korras ostetakse, tundub küll veidi fishy.

Pardoon - kes (ja kus) on kõnelenud "automaatmiinipildujate" hankimisest meie "soomusmanöövrivõimele"

Kuni see küse pole vastatud, on tsiteerit lausungi valiidsus argumendina ümmargune null.

[Kriku]

Jep, kui uudis ei meeldi, siis on fake news.

Ei, mitte seda. Nagu öeldud, ma ei näe põhjust, miks ma peaks EPL anonüümse juhtkirja autorit rohkem uskuma kui kaitseministrit. Sellest, et EPL-is kohtab vasakpropagandat sagedamini kui võiks, on mitmes muus teemas pikalt juttu olnud.

Juhtkiri ei ole uudis ega news.

[Leo]

See jutt, et enne 2019. ei saagi raskerelvadele moona juurde osta, sest tehased ei jõua kiiremini toota ja ohutuse tõttu ladudesse ei toodeta, on suhteliselt loll jutt. Võimalik, et EKJ mingi lemmikvalmistaja on hetkeliselt tellimustega üle koormatud, kuid siis tuleb teiselt tehaselt tellida, sest enamikes EU riiikides on laskemoonatehased olemas ja see ei ole lihtsalt tehniliselt võimalik, et keegi ei suuda toota. Kaudtule laskemoon laos ilma sütikuta on suhteliselt ohutu kraam, kui keegi meelega ei saboteeri, siis seisab aastakümneid, kuid õige on see, et ükski tehas ei hakka ehku peale endale laskemoona lattu tootma, kui see kogus lepinguga kaetud ei ole, sest mis siis, kui toodad valmis mõned konteinerid 122 mm haubitsa miine, kuid järgmine tellimus tuleb 120 mm MP moona peale? Positiivse poole pealt peaks juttu olema EKJ SA laskemoonavarude astmelisest suurendamisest, nii et igapäevast väljaõpet see ei morjenda, loodetavasti ei lasta enam tekkida sellel legendaarsel olukorral, kui mõnda olulist kaliibrit ongi ainult pisike kogus, nagu 120 mm kohta väideti, et auto pagasiruumi mahtuv kogus.

[asiootus]

Riiulilt laskemoona osta ei saa, seda tehakse tellimise peale ja moonal on konkreetne säilivusaeg.

Seda räägiti meile vist juba möödunud aastal, et kaitseväel on 120 mm. miinipilduja miine kokku järgi vaid sõiduauto pagasnikutäis ja juurde oli plaanis neid mäletamist mööda hankida Iisraelist.
Nüüd on küsimus selles, et kas ettekavatsetult IRL-i poolse kaudsel surve tulemusena valiti mõni kaugem tootja Lähis-Idast, kellel olid ka pikemad tarnetähtajad või oleks kusagilt siitsamast Euroopast oma kauba kiiremini kätte saanud?
Mille alusel see üldse välja valiti kust omale moona ostetakse, kas mingi konkurss toimus?
Tavaliselt tehakse laskemoona ostuks teiste riikidega parema hinna saamiseks koos ühishankeid, miks Eesti ei teinud?
Arvatavasti kuuluvad sellised detailid kategooriasse riigisaladus ja kokkuvõttes ongi asi selle asjaga JOKK.
Minul igatahes puudub eriline usaldus sarnase seltskonna vastu, kes Lumani ja Käo esimese sõrmenipsu peale asuvad valitsuses kohe ministrikohti ümber mängima ja on vaid kitsa ringi oligarhide tööriistaks.
Loodame siis et meie agressiivse käitumisega idanaaber oma invasiooni enne aastat 2020 ei alusta, vastasel juhul saame kaevikus loota vaid oma AK neljale ja kuuekümnele padrunile.

[nimetu]

Ühest artiklist tuleb selline asi välja.

Riik kavatseb aastatel 2018-2020 igal aastal kulutada 20 miljonit eurot suurekaliibrilise laskemoona ehk suurtükimürskude, tankitõrjerakettide ja miinipildujamoona ostmiseks.

Kui 155 ja 120 mm mürskudele on tootjaid veidi rohkem, siis TT rakettidel (olenevalt relvast) sõltume ikka konkreetsetest tootjatest. See tähendab, et kui neil on ees suured tellimused, siis peamegi lihtsalt ära ootama. 155mm mürskude puhul on ka vist varasemalt välja hõigatud, et soovitakse ka mingit kogust eri-/täppismoona, mis jällegi seob meid teatud tootjatega.

[Martin Peeter]

Siin ma ausalt öeldes ütleksin, et on vahe, kas tehakse investeering järgmisel või ülejärgmisel aastal. Aga arutame asja rahulikult!

Kaitseminister Luik ütles küll, et kõik kulgeb plaanide kohaselt, aga jääb arusaamatuks, kas algsete plaanide või muudetud plaanide kohaselt. Muidugi ei tea me, kas on põhjuseks see suhkrumaksu edasilükkamisest tekkinud rahapuudus või asjaolu, et tõesti ei suudetud moona varem hankida. Või mis see algne plaan üldse oli?

Aga samas võiks meie nüüd olla tõesti need sõltumatud vaatlejad, kes avalike allikate põhjal teeksid vahet, mis oli algne plaan ja kas seda muudeti. Millise lubaduse koalitsioon andis ja kuidas seda täidetakse.

1) Koalitsioonilepingus on riigikaitseinvesteeringute programm, ilma mingite numbriteta

https://www.valitsus.ee/sites/default/f ... 6-2019.pdf

2) Valitsusprogrammi kohaselt pidi kaitseminister tegema ettepaneku riigikaitseinvesteeringute programmi kohta valitsusele märtsiks 2017

https://www.valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm

3) Seejärel käidi välja kolme aasta jooksul 60 milj eurot

http://www.kaitseministeerium.ee/et/uud ... itsevõimet

4) Riigi rahandusstrateegias on sees numbrid alates 2018. aastast 20 - 20 -20 milj

https://online.le.ee/wp-content/uploads ... 8-2021.pdf

Ilmselt on see plaan muutunud.

Nii, et nii ja naa. Ei saa öelda, et EPLil poleks oma tõetera sees.

[Chupacabra]

See on täiesti selge, et plaan on muutunud. 20+20+20 sai 10+30+20. Ainuke küsimus on, kas seda tehti rahapuuduses või tõesti ei suuda tehased toota moona. See viimane muidugi on väga halb uudis NATO kaitsele tervikuna. Mis siis, kui läheb konfliktiks ja konteinerite asemel kulub moona ešeloni kaupa?

[Kriku]

Mina sain nii aru, et meie oleme esitanud tellimuse algse plaani kohaselt, aga tarnija suudab selle täita alles 2019. aastal. Ma ei tea, kas see ka tegelikult nii on.

[aj1972]

Saan ma nüüd õigesti aru,et Eestil ei ole kunagi olnud oma 165 tk. 120mm miinipilduja jaoks reaalset sõjaaja moona ning moonapuudust ei ole muutnud ei 2008 Gruusia ega 2014 Ukraina sõda.
Eesti rahulikult plaanib lõpuks aastal 2020 omada 120mm sõjaaja moona?!?! Loodan,et olen asjadest väga valesti aru saanud.

[toomas tyrk]

Ma ei tea, millised need tänapäeva moona hankimise lepingud on. Ilmselt ei ole avalikud. Igatahes vanasti, veel enne teist ilmasõda, kui EKV omale väljamaalt varustust ja moona tellis, siis olid tingimused enamasti nii, et lepingu sõlmimise järel tehti ettemaks (sõltuvalt lepingust 30 kuni 50% kogusummast), kauba valmimisel põhiosa. Ja lõpuks jäi veel ca 10% summast, mis maksti välja alles kauba kättesaamise järel. St peale transportimist sihtkohta.

Kui nüüd selle laskemoona hanke lepinguga on ka nii, et arvestati algul 20 milj leping teha, aga sõlmimisel selgus, et kaup valmib ja saadakse kätte mitte järgmisel, vaid ülejärgmisel aastal, siis polnudki muud teha, kui see teine pool makstavast summast järgmisse eelarveaastasse tõsta.

See küsimus, et miks siis teist poolt sellest 20 miljonist mõne teise lepingu sõlmimisel ettemaksuks ei kasutatud - see tuleb kellegile teisele esitada...

[Martin Peeter]

Minu meelest oleme me nüüd küll olukorras, kus Kamin peaks andma seletusi. Miks erineb praegune plaan riigieelarve strateegia koostamise ajal kokkulepitust? Seda me siin ise välja ei nuputa. Praegu on tulnud seletusi ja süüdistusi peamiselt poliitikutelt, ametnikud (spetsialistid)-sõjaväelased on vait ja see on nati kahtlane. Pressiesindaja ütlusi ma ei pea samuti väga tugevaks argumendiks. Aga kui mõni usaldusväärne spetsialist tõesti kinnitaks, et laskemoona hankimisega ongi asi praegu keeruline ja tähtajad pikad, siis ma ilmselt usuks küll.

EDIT Kuidagi imelik tundub, et kui asi rahva rahustamist puudutab, on meie riigikommunikatsioon ikka kõva tegija, praegu aga kipub alla jääma.

[Viiskümmend]

See 120-se moona äraostmine vahetult enne, kui selguvad millised (ja milliste erinõuetega) automaatmiinipildujad meie soomusmanöövrile lõpuks riigihanke korras ostetakse, tundub küll veidi fishy.

Pardoon - kes (ja kus) on kõnelenud "automaatmiinipildujate" hankimisest meie "soomusmanöövrivõimele"

Kuni see küse pole vastatud, on tsiteerit lausungi valiidsus argumendina ümmargune null.

Ma arvasin, et äkki antakse Patriale võimalus oma Nemot/Amost pakkuda aga siis on kõik hästi, kui sellist ohtu pole.

[vk1]

see moona tootmise probleem võib olla selles mõttes tõsi, et ida-euroopa odavama otsa tootjate - bulgaaria, serbia (vist ka poola?) - relvatehased huugavad praegu kolmes vahetuses ja kogu moon viiakse samal õhtul An-124 lennukeil süüriasse-iraaki. ka vanad laovarud on enamasti sinna müüdud. relvatehased ise pole enam ka külma sõja aegsed ülimilitariseeritud ühiskonna omad, vaid see, mis peale 20 rahuaastat alles on - tööpingid, töötajad jne. 20 aastat elati sellest, et kas tehti kalašše mingitele kahtlastele riikidele/gruppidele ja müüdi näpuotsaga moona ka, nüüd otsitakse personali tikutulega taga.

kindlasti Mecar-Thales jne. on nõus meid teenindama, kuid lääne-euroopa hindade juures. samuti need riigid ise üritavad luua uusi moonavarusid.

[gorilla]

see moona tootmise probleem võib olla selles mõttes tõsi, et ida-euroopa odavama otsa tootjate - bulgaaria, serbia (vist ka poola?) - relvatehased huugavad praegu kolmes vahetuses ja kogu moon viiakse samal õhtul An-124 lennukeil süüriasse-iraaki. ka vanad laovarud on enamasti sinna müüdud. relvatehased ise pole enam ka külma sõja aegsed ülimilitariseeritud ühiskonna omad, vaid see, mis peale 20 rahuaastat alles on - tööpingid, töötajad jne. 20 aastat elati sellest, et kas tehti kalašše mingitele kahtlastele riikidele/gruppidele ja müüdi näpuotsaga moona ka, nüüd otsitakse personali tikutulega taga.

kindlasti Mecar-Thales jne. on nõus meid teenindama, kuid lääne-euroopa hindade juures. samuti need riigid ise üritavad luua uusi moonavarusid.

Kas seda kurblugu peab nii lugema, et Norinco ei suuda toota 100-200t, 120mm MP laskemoona? Hiina saatkond Narva mnt.98,
seal võiks olla inimesi, kes suudaks võib-olla sellist maailma mastaabis põrutavat tellimust kureerida.

Hiinast on ostetud- tankimiine, ühekordseid TT laske, TT granaadiheitjad, automaate, padruneid.