www.militaar.net

https://www.defense.gov/Newsroom/Transc ... rder-wall/

Pressika stenogramm on siin - sõnale Estonia ei reageeri kuidagi.
Vahest on see "känseldamine" ajakirjanike fantaasia, kes panid kokku eilse Pealtnägija ja Pentagoni uudise?
Mina sellist nimekirja ei suuda leida.

https://www.washingtonpost.com/world/na ... story.html

The affected initiatives include a plan to build a facility for special operations forces and their training in Estonia

Ei ole eesti ajakirjanike fantaasia

alari kirjutas:Ei ole eesti ajakirjanike fantaasia

Luik kinnitab, et ei ole: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=87344343

Kokku kenake summa:

Roughly $770 million of the money will be taken from projects in allied European nations aimed at helping them deter a possible attack from Russia.

Kui need asjad sisaldasid põhiliselt taristu ehitamist, siis vast pole sõjaline kahju kõige suurem. Kui aga see tähendas eelpaigutatud üksuste ja varustuse ärajäämist, on probleem suurem. Kuigi esimene võib osaliselt tähendada ka teist (üksust kesk põldu ei pane).

USA sõjalise abi põhiline konks on selles, et raskeüksuste kohalejõudmiseks, mida veetakse meritsi, võib minna kuni 2 nädalat. Kiiresti (paar ööpäeva) saab maksimaalselt Strykeri (kerg)soomusüksusi ja kergjalaväge (tuleb transa- või reisilennukiga) veel kiiremini. Seda teades võib idanaaber ehitada oma tegevuse üles kiirusele ja raskeüksuste põhimassi ennetamisele.

Kas Eesti teeb vastusammu ja loobub näiteks Ameerika automaatidest...

Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKPst. Sellele lisanduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot. Kaitsekulutusi täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimekust mahukate varustushangetega.

https://poliitika.postimees.ee/6785794/ ... dusteloori

Praeguseks on olukord nii kaugel, et suuremat panustamist riigikaitsesse nõuab ainukesena meie vastuolulise mainega presidendiproua.
https://www.err.ee/987504/president-kal ... suta-katte
Kuigi asjaga edasi liikumiseks oleks vähem möla vaja ja seega teist meie presidendiprouale olulist õigust "sõna on vaba" väheke piirata.

Saan artiklist aru, et riik plaanib kaitse-eelarve väliselt osta lisaradareid ning leevendada tuuleparkidele kehtestatud piiranguid.

Kaitseminister Jüri Luik kirjutas esmaspäevases Postimehes, et kaitseministeerium toetab Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide saavutamist ning ainus teadaolev lahendus uute tuuleparkide edasiseks arendamiseks ilma Eesti julgeolekut ohtu seadmata on lisaradarite soetamine kaitseväe eelhoiatussüsteemile.

Kulude katteallikana võiks olla võimalik kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid või suurema tõenäosusega CO2 kvoodimüügist saadavaid summasid."Teatavasti praegu on käimas Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite kasutamise tingimuste läbirääkimised ja Eesti on omalt poolt selle küsimuse ka tõstatanud, et Eesti puhul tähendab taastuvenergiasse investeerimine kurioossel kombel investeeringut õhuseire radaritesse. Et sellised erijuhused võiksid olla võimalikud rahastada ka Euroopa Liidu eelarvest," rääkis Tatar.

Asekantsleri sõnul peaks täiendavate radarite soetamine maksma alla 100 miljoni euro. "Numbrid on detailselt teada, mis see investeeringu suurusjärk on ja mis see konkreetne investeeringu vajadus on. Ma saan öelda, et see number jääb alla 100 miljoni euro," rääkis Tatar.

https://www.err.ee/987542/radaritest-ti ... 024-aastal

Edasine arutelu selle üle läks tuuleparkide teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p594258

Täitmata lubadus: kaks protsenti riigi julgeolekule.
Siim Toomik, staabiveebel, KV peastaap.

Vabalt kättesaadav.

Kriku kirjutas:Täitmata lubadus: kaks protsenti riigi julgeolekule.
Siim Toomik, staabiveebel, KV peastaap.

Vabalt kättesaadav.

Lisan paar mõtet omaltpoolt juurde.

Eesti kulutused iseseisvale riigikaitsele olid 2018. aastal 38,4 miljoni võrra väiksemad sellest, mida vabariigi valitsuse tegevusprogramm algselt ette nägi. Seatud siht jäi täitmata.

Kuna nõnda suured numbrid on keskmisele inimesele hoomamatud teeme lihtsustatud võrdluse. Eesti hiljuti ostetud kuus täiendavat 155 mm liikursuurtükki „Kõu“ maksid umbes 20 miljonit (https://www.err.ee/987832/eesti-ostab-l ... kke-juurde). Seega võiks öelda, et suutmatus riigikaitse rahastamise lubadustest kinnipidada maksis Eestile 2018. aastal 11,5 liikursuurtükki või samas ekvivalendis midagi muud. Päris nii võrrelda muidugi ei saa, aga suurusjärgu mõttes annab aimu, et mis on lubaduste täitmatajätmise hind. Tegemist ei ole tühise pisiasjaga, vaid oluliselt riigikaitset kahjustava pikaaegse probleemiga.

Akf Kriku viidatud artikli arvutusi tuleks tagantjärgi natuke korrigeerida ja paraku riigikaitse vaatepunktist kehvemas suunas. Põhjusel, et selle aasta augustis revideeris Statistikaamet rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast, korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 1995–2018 keskmiselt 0,8 protsenti.
https://www.stat.ee/78080

..... järgneb, õhtul ehk jõuan teema selgitamist pikemalt jätkata ......

Aga kas see n-ö puudujääk ei ole seotud ka sellega, et kõik hanked ei pruugi ettenähtud mahus või ajaks õnnestuda? Esimese asjana tuleb meelde paarikümnemiljoniline moonahange, mis hanke- ja tarnejärjekordade tõttu lükkus edasi. St. süüdi polnud antud juhul pahad ja ebakompetentsed poliitikud, vaid lihtsalt ülekoormatud turuseis.
Samas läks ka näiteks käsirelvade hankega pikemalt, mis tegelikult viibis esialgse loodetud plaani suhtes terve aasta, kui mitte rohkem. Teisalt ei pruugi see ka tingimata ainult halvale viidata, sest mõni hange õnnestub näiteks planeeritust odavamalt.

Sõduris oleva artikli tekstist loen esmapilgul aga nii palju välja, et "algse planeeringu madalamaks korrigeerimise põhjuseks on suutmatus eelarves antud raha jooksval aastal ära kasutada". Ehk siis probleemiks on hangete korraldamine, mitte riigi poolt raha andmine. Delfis avaldatud artikliosast jääb mulje, et probleemiks diagnoositakse sümptomit, mitte probleemi ennast. Tegelikult paistab, et probleem on RKIK (mis muuseas alustas oma tegevust juba 2017. aastal) või KV hankijate poolel, mitte tingimata poliitilise tahte puudumises vms.

Poliitikuna tekiks mul sellise asja peale õigustatud küsimus, et kui te ei suuda ettenähtud 2%-gi ära kulutada, siis mis te selle 2,5%-gagi teete?

EDIT:
Selles Sõduri artiklis on ka omamoodi vastuolu. Ühelt poolt väidab autor, et:

Lubadus panustada kaks protsenti riigikaitsesse ei ütle mitte midagi selle kohta, kas riik on valmis toimetulekuks julgeolekuohtudega või mitte.

Millega ma olen igati nõus, kui siis artikli lõpus kirjutab nii:

Lõpetuseks arvan, et rahalises vaates on kaks protsenti miinimum tase, millelt üldse on võimalik hakata vastama küsimusele, et kas me oleme teinud kõik, mis meie võimuses, et tagada oma julgeolek.

See on kvalifitseerimata väide, millele ei eelne mingit toetavat arutlust ja autor võtab selle justkui iseenesest mõistetava aksioomina. Kumb väide on siis autori arust tõene? Et kaks protsenti ei näita tegelikult meie valmidust julgeolekut tagada, või et see on miinimum mis selle tagab?

Tänases Vikerraadio Välistunnis rääkisid Prikk ja Sakkov kaitsekulutustest. Järelkuulatav siin

Selles Sõduri artiklis on ka omamoodi vastuolu.

Ma tõlgendaks selle vastuolu tekkimise teist poolt nii: see 2%SKP on sümbolväärtusega (kuigi samas suhtkoht praktilise tagapõhjata tekkinud) kokkulepe, mille kulutamine sõjaliseks riigikaitseks näitab eelkõige riigi poliitilist pühendumist sellele valdkonnale. Eestil, erinevalt paljudest teistest, on see poliitiline tahe olemas, kuigi absoluutväärtustes ja ka vajaduspõhiselt on seda raha ikka vähevõitu (sest relvauturult SKP protsentide eest midagi ei müüa).

Seega ühelt poolt on poliitiline tahe ehk 2%SKPst olemas, samas reaalses maailmas ei tähenda selle 2% kulutamine veel toimivat riigikaitset või isegi mitte piisavat rahastust.