www.militaar.net

Õhutõrjevõimet, mis kataks kasvõi 1/4 Eesti rannajoonest, meil olema ei hakka.
Seda ei ole ka Soomes. Soomes peavad seda tegema vist hävitajad.

Austraallased kujutavad oma õhutõrjet ette sellise kompleksse süsteemina. Ma usun, et soomlased teevad sama (isegi osad süsteemid on austraallastega samad). Ehk siis küsimus pole ühes või teises relvasüsteemis, vaid nende koosmõjus.

Borja kirjutas: ..ma juba kirjutasin siin kusagil, et Martin HEREM eksib kõvasti, kui arvab, et ta "omab" siin riigis riigikaitset.. niisama kui ei "oma" Mailis REPS eesti hariduselu ja ei "oma" Raivo AEG eesti kohtumõistmist - niisama ei "oma" ka HEREM (ja kaitseplaneerijad) meie riigikaitset - see "omanike ring" on ikka oluliselt laiem

Ja otse looooomulikult ainukesed kes siin riigis kõike "omavad" on kaks kaabut

Borjast on muidugi ... kummaline mind ministritega kõrvutada aga noh olgu pealegi.
Ma ei tea kui palju "omab" hr Estam Eesti riigikaitset. ... aga Borjale ei jäta ma küll grammigi

AMvA kirjutas:

nimetu kirjutas:Jüri Estam kritiseerib KV juhtkonda, nende kaitseplaneerimist ja Eesti kaitsepoliitika alustalasid:
https://leht.postimees.ee/7100713/juri- ... ustav-hetk

Huvitav, et järsku muutub kommunikatsioonikonsultant kaitsevaldkonna eksperdiks? Paistab pigem nagu viletsa PR moodi.

Jüri Estam on alati olnud Eesti patrioot ja sõna võtnud riigikaitse valdkonnas. Loodan , et ta teeb seda ka edaspidi . Estamil on nii toetajad kui ka kriitikud olemas, ei näe siin mingit viletsat PR-i.
See pole artikkel valijate häälte pärast. Pigem ebamugav kodaniku nägemus, keda võib pidada ex. eksperdiks ka pioneeri eriala.

Kas ja kuidas riigikaitse valdkonnas Baltikumi ühishankeid teha liikus omaette teemaks: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=70&t=46665

nimetu kirjutas:
Jüri Estam kritiseerib KV juhtkonda, nende kaitseplaneerimist ja Eesti kaitsepoliitika alustalasid:
https://leht.postimees.ee/7100713/juri- ... ustav-hetk

Asi hakkab pihta poliitlisest tahtest ja rahastusest. Eesti kaitseväe juhtkonda pole mõtet süüdistada. Kaitseväele lisarahastuse leidmiseks tuleb muuta prioriteete. Sotsiaal ja tervishoiu rahastust maha ja valdkonnad ümber korraldada jätkusuutlikumateks. Tänaste pensionäride heaolu ei oma suurt tähtsust kaugema tuleviku seisukohast küll aga tänaste maksumaksjate oma. Tervishoiusüsteem nõuab iga aasta üha suuremat lisarahastust riigieelarvest ja saadav teenus ei rahulda enam mitte kedagi.

Vahet pole, kõiki võimeid ei suuda Eesti taoline riik nagunii ise saavutada. Ükskõik kui palju selleks poliitilist tahet ka ei jätkuks.

teeline35 kirjutas:Asi hakkab pihta poliitlisest tahtest ja rahastusest. Eesti kaitseväe juhtkonda pole mõtet süüdistada. Kaitseväele lisarahastuse leidmiseks tuleb muuta prioriteete. Sotsiaal ja tervishoiu rahastust maha ja valdkonnad ümber korraldada jätkusuutlikumateks. Tänaste pensionäride heaolu ei oma suurt tähtsust kaugema tuleviku seisukohast küll aga tänaste maksumaksjate oma. Tervishoiusüsteem nõuab iga aasta üha suuremat lisarahastust riigieelarvest ja saadav teenus ei rahulda enam mitte kedagi.

Vabastad pensionärid valimisõigusest?
Tervishoiusüsteemi soovid ka väiksema rahaga paremaks kui täna muuta?

AMvA kirjutas:Vabastad pensionärid valimisõigusest?
Tervishoiusüsteemi soovid ka väiksema rahaga paremaks kui täna muuta?

3 teemavälist vastust teemavälistele küsimustele kärbitud. Palun mitte jätkata.

Kriku kirjutas:

AMvA kirjutas:Vabastad pensionärid valimisõigusest?
Tervishoiusüsteemi soovid ka väiksema rahaga paremaks kui täna muuta?

3 teemavälist vastust teemavälistele küsimustele kärbitud. Palun mitte jätkata.

Ja ma just kirjutasin suure demagooglilise teksti
EDIT: kuna ka see on OT siis võib vabalt kustutada.

Soome puhul on selge, et õhukaitse on tagatud ainult suurematele linnadele ja kõige olulisematele väeosadele ning on oma olemuselt mitmekihiline. Ühes kriisiaja tegevust esitlevas videos oli näha, et esimene ja kõige kõrgemale/kaugemale ulatuv kiht on havituslennukid, siis erineva ulatusega raketid ning kõige viimased 23 mm kahurid ning 12,7 mm kuulipildujad. Mõeldes selle, et enamik soomlasi ja riigi majanduse sõlmpunkte asub lõunaosas ning läänerannikul, siis sisemaal on palju piirkondi, kus elavad peamiselt metsloomad. Sellist piirkonda ei hakka vaenlane pommitama ja ei ole ka mõtet õhukaitset üles ehitada ning kui kui otsustatakse mingi tugipunkt püstitada, siis organiseeritakse ka õhukaitse. Ma ise ootan huviga, mis pakkumisi tuleb ja mis hinnaga mainitud süsteemid hangitakse, hind on kindlasti soolane, sest idee on osta õhukaitsesüsteem, mis ulatub NASAMSist kõrgemale ja kaugemale. Hinna poolest on riigile ilmselt kõige kallim lennuväe ülesehitamine, teisel kohal on laevastik ja kolmandal kohal õhutõrje.

Noh, selle Soome maapealse õhutõrjega on nii nagu ta on - mingit laiemat õhukaitset seal tegelikult ju pole.
Pikema lennukaugusega AIM-120 rakettide tulek NASAMS-i muidugi veits asja parandaks, aga mitte palju.

Idanaabri standardite järgi piisaks Soome ÕT rakettrelvastusest (Crotale ja ülespoole) Helsinki ja tema lähiala elementaarseks õhutõrjeks, muu värk peab lootma Hornetitele, VSHORAD-ile (Stinger) ja Sergeidele.

Soomel peaks olema 4 NASAMS 6 laskeseadmega patareid (igaüks võib kaitsta väiksemat objekti, Helsinki vajab mitut), 20 Crotale't ja ülejäänu on juba VSHORAD kraam (RBS-70, Stinter ja Sergei - kohati radariseeritud, aga ikkagi pisikese kaugusega).

Ühesõnaga, peaks kraapima selle F-35 raha kokku ja nii, et iga riigi kolmandiku kohta ikka 20 lahingumasinat, sest on päris selge, et kõige toimivam õhutõrje tuleks seal õhust ja see oleks tõesti ka igal pool võtta.

Eesti kohta kehtib muidu ka sama jutt - õhukaitset, mis ulatuks kogu riigi territooriumile (ja sealt ka välja) on reaalne teha ainult hävituslennukitega. NASAMS võimetega on isegi area defence vägagi tinglik, sest "mullid" on kaunis väikesed ja vastane ei pruugi sinna üldse siseneda.

Kui vaadata Süürias VF õhuväe tegevust (neil nüüd juba 5 aastat seal kogemusi korjatud), siis VSHORAD tüüpi õhutõrje aitab lihtsalt sedasi, et sunnib ründajad lendama 6-7 km kõrgusel ja sealt on vabalangevate pommidega suht lootusetu midagi tabada - tuleb iga tühiasja peale täppisrelvi kasutada.
Seda nad ilmselt ei tee (pole piisavalt), vaid keskenduvad kaudtulele ja maapealsele rakettrelvastusele, sest laserjuhitavate pommide show'd võib teha CNN kaamera ees väheintensiivses sõjas, mitte aga nädalaid vältavas intensiivses konfliktis (mida sõda Soomega selgelt olema saab).

Kui vahepeal üritas koalitsiooni juhtiv jõud riigikaitsele lisaraha tuua, siis riigieelarve lugemiste käigus tegi oma ürituse ka opositsiooni juhtiv jõud. Ettepanek oli suurendada kaitsekulusid 30 mln võrra. Katteallikatena soovitati vähendada Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi investeeringuid (20 mln) ja valitsuse reservfondi (10 mln). Kokkuleppele komisjonis ei jõutud. Jääb nii, nagu on.
Viide: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokume ... 422a25c222
Arutelu ise:
Peeter Rahnel leidis, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi investeeringuid katteallikana kasutades võime selle ministeeriumi valitsusalast võtta ära mõne olulise arenduse. Näiteks teedevõrk on oluline nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel.

Leo Kunnas sõnas, et oleme huvitava pretsedendi ees, kus opositsioon teeb ettepaneku kaitsekulu suurendamiseks. Ta lausus, et arutas kaitsekulu üle rahandusministriga, kes nõustus, et kaitsekulu suurendamine ei saa toimuda teistest valdkondadest vahendite äravõtmise abil. 8 miljonit eurot on reservis, mida saaks üldse kasutada. Kui on küsimus, kas arendada rannakaitse või keskmaa õhutõrje võimeid, siis eelkõige vajab lisavahendeid keskmaa õhutõrje.

Andres Metsoja sõnas, et hetkel on komisjonis arutluse all nelja Riigikogu liikme poolt esitatud muudatusettepanekute kohta arvamuse andmine. Hetkel saame rääkida vaid nendest konkreetsetest muudatusettepanekutest.

Leo Kunnas ütles, et need ettepanekud ei ole sellisel kujul rakendatavad.

Anneli Ott lausus, et riigikaitsekomisjon andis eelarve kõneluste ajal välja selge sõnumiga avalduse kaitsekulu kohta ning on esitanud omapoolsed ettepanekud Riigikogu rahanduskomisjonile. Kui teha täiendavad ettepanekud, siis peaks katteallikate määramiseks pidama läbirääkimisi erinevate osapooltega. Eelarve läbirääkimistel on olnud laiapõhjalised arutelud ning niisama raha ära võtta ei saa. Komisjon on põhjalikult kaitsekulu üle arutanud ning täiendavad ettepanekud ei ole hetkel vajalikud.

Kalle Laanet sõnas, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil jäi alles 10 miljonit eurot ainuüksi Kuressaare-Tallinn lennuliinile suurema lennuki hankimisest. Mis puudutab konkreetseid ettepanekuid, siis komisjonil ei ole mõtet nende sisu üle arutleda.

Oudekki Loone juhtis tähelepanu, et komisjon on kaitsekulu üle piisavalt arutelusid pidanud. Ühiselt on leitud, et rannakaitse ja keskmaa õhutõrje võimete arendamine on oluline, kuid
pikaajalisi plaane tehes peaks kaasama asjaomaseid ametkondi ning vaatama, kuidas konkreetsed ettepanekud langevad kokku Eesti üldiste pikaajaliste eesmärkidega. Ta leidis, et komisjon ei peaks konkreetseid ettepanekuid toetama, kuid riigi eelarvestrateegia aruteludel tuleks nende võimete arendamist käsitleda.

Madis Milling sõnas, et täna ei aruta komisjon konkreetsete summade, vaid põhimõtteliste otsuste üle. Riigikaitsekomisjon on teinud jõulise avalduse kaitsekulu osas, kuid muudatusettepanekutega soovitakse deklaratiivsetest sammudest edasi minna.

Jaak Juske arvas, et kõik valdkonnad vajavad lisaraha. Ta küsis, kas komisjon saaks teoreetiliselt 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kolmandaks lugemiseks teha ettepaneku eraldada 8 miljonit eurot lisaraha kaitsekulule?

Aivar Engel vastas, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse §-le 120 on komisjonil see õigus.

Johannes Kert kutsus kolleege üles taotlema 8 miljonit eurot keskmaa õhutõrje algatamiseks.

Anneli Ott tegi ettepaneku jääda riigikaitsekomisjoni seniste ettepanekute juurde ning anda rahanduskomisjonile arvamus, et täiendavaid võimalusi kaitsekulu suurendada hetkel ei ole. Ta nõustus

Oudekki Loonega, et arutelusid rannakaitse ja keskmaa õhutõrje võimete arendamiseks peaks jätkama järgmisel kevadel riigi eelarvestrateegia aruteludel. Koroonakriisi tingimustes ei ole hetkel teada, milleks võib meil vaja minna 8 miljonit eurot reservi.

Andres Metsoja juhtis tähelepanu, et tänasel istungil arutatakse arvamuse andmist rahanduskomisjonile nelja Riigikogu liikme poolt esitatud muudatusettepanekute kohta. Ta küsis, millised on liikmete ettepanekud arvamuse andmise osas?

Madis Milling tegi ettepaneku võtta vaheaeg, et muudatusettepanekute esitajad saaksid nõu pidada.

Andres Metsoja andis vaheaja 5 minutit, et muudatusettepanekute esitajad saaksid nõu pidada.
Vaheaeg 5 minutit.

Kalle Laanet sõnas pärast vaheaega, et muudatusettepanekute esitajad leidsid, et kuna riigikaitsekomisjonil ei ole üksmeelt rahanduskomisjonile arvamuse andmiseks, siis võiks komisjon jätta rahanduskomisjonile arvamuse andmata. Muudatusettepanekute esitajad nõustusid ühiselt, et kõnealuste võimete arendamisele tuleb tähelepanu juhtida ning riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste ajal tuleb nende võimekuste arendamisele keskenduda. Hetkel ei ole riigikaitsekomisjoni poolt arvamuse andmine vajalik.
Komisjoni liikmed nõustusid tehtud ettepanekuga jätta Riigikogu rahanduskomisjonile riigikaitsekomisjoni arvamus andmata.

Kaitseministeerium kardab koroona tõttu kaitsekulude vähenemist
https://www.err.ee/1608081064/kaitsemin ... vahenemist

Selleks, et Eesti üksi pikemat aega Venemaa rünnakule vastu seista suudaks, oleks vaja suurendada kaitsekulutusi 6,5 protsendini SKT-st, ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem Vikerraadio saates "Uudis+". Seda ei suudeta tema sõnul Eestis aga mingil juhul saavutada.

https://www.err.ee/1608083371/herem-soj ... nti-skt-st