www.militaar.net

Samal ajal on valitsus Reformierakonna, selle meelse meedia ja Eesti Panga turmtulele järele andes, asunud koostama ülejäägiga eelarvet. Ehk siis maksudena korjatakse kokku rohkem raha kui kulub ja ülejääk viiakse välismaale olematu tootluse peale põlema. Anna abi!

Fucs kirjutas:Riigikaitselised koormised – kellele ja milleks?
28. veebruar 2016 14:48

Eesti riigikaitsesüsteem on üles ehitatud laiapõhjalise riigikaitse põhimõttel, mille sõjalise võimekuse põhilise löögijõu moodustab reservarmee....

http://bit.ly/1oQz2fc

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 78#p457878

Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE) esimene lugemine
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-22245
Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (572 SE) kolmas lugemine
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-22552

Martin Peeter kirjutas:Samal ajal on valitsus Reformierakonna, selle meelse meedia ja Eesti Panga turmtulele järele andes, asunud koostama ülejäägiga eelarvet. Ehk siis maksudena korjatakse kokku rohkem raha kui kulub ja ülejääk viiakse välismaale olematu tootluse peale põlema. Anna abi!

Täiesti õige tegevus on reservide kogumine

hjl85 kirjutas:

Martin Peeter kirjutas:Samal ajal on valitsus Reformierakonna, selle meelse meedia ja Eesti Panga turmtulele järele andes, asunud koostama ülejäägiga eelarvet. Ehk siis maksudena korjatakse kokku rohkem raha kui kulub ja ülejääk viiakse välismaale olematu tootluse peale põlema. Anna abi!

Täiesti õige tegevus on reservide kogumine

Olukoras, kus inflatsioon ja palgakasv ületavad oluliselt reservi tootlust ja riigi iseseisvas kaitsevõimes on pehmelt öeldes suuri lünki? Laskemoon teatavasti on väga kallis ja lihtne arvutus näitab, et sedagi pole ülearu, rääkimata igasugu võimelünkadest. Pigem jätku siis see raha maksudena kokku korjamata ning inimestel enestel otsustada, mida oma rahaga teha. Tol hetkel, kui meil siin julgeolekukriis tekib, ei jõua selle rahaga kaitsevõime jaoks enam midagi teha ja kui reserv ka kunagi kasutusele võetakse, saab selle eest palju vähem, kui praegu. Kui meil peaks kunagi mingi kriis tekkima, kus meil läheb raha vaja, siis seda saab laenata, sest meie riigivõlg on väga madal. Või kui meile enam ei laenata, siis on see situatsioon, kus eksiilvalitsuse hotelliarvete tasumiseks on meil reserve piisavalt ja selleks tarbeks ei peaks me rohkem koguma.
Tegelikult elavad hästi ja arenevad need, kes raha ei põleta. Eesti millegi pärast arvab, et taoline koonerdamine on väga õige ja hea. Mõistagi ei tohi laenamisega üle piiri minna, aga sellest on Eesti ikka väga kaugel.

Isegi Rahandusministeerium, paistab, et hakkab aru saama.

https://www.err.ee/822366/ministeerium- ... u-kui-tulu



Aga samal ajal tuleks vaadata, et meie välispoliitikal ei ole just võimalik raporteerida edusammudest julgeolekupoliitika vallas.

https://www.err.ee/823299/stoltenberg-n ... i-riikides

See ei ole katastroof, aga teadlikul julgeolekupoliitika vaatlejal tasuks see teadmiseks võtta.
Etteruttavalt pean ma lisama, et soov saada Eestisse roteeruvat USA kontingenti ja Patriot rakette, on Eesti ametlik välispoliitiline seisukoht, mitte minusuguste paanikakülvamine, millele koheselt tuleks reageerida.

Muidugi see uudis võib tähendada, et midagi saab juurde hoopis Rumeenia:

https://maailm.postimees.ee/4475788/voi ... ruusalemma

Neil niigi juba ballistiliste rakettide vastane baas, Patrioti ostavad nad ise. Muidugi hind on 3,9 miljr. taala, mis on meile selgelt üle jõu.

Kes mäletab Kreeka kriisi?
Täna Itaalia numbrid väga sarnased Kreeka seisuga aga kõik on hästi kuigi Itaalia on 5 korda suurem Kreekast, oht eurole puudub
Miks? Rahatrükk millega Itaaliat jt. hädas olijaid aidatakse. Korjata samal ajal samas vääringus reserve mida teised õhust juurde tekitavad on märkimisväärne idee
Mõeldes ulmeliselt äkki suudab Eesti samapalju reserve koguda kui teised juurde trükivad siis status quo säiliks.
Mida rohkem tavainimesi raha panka hoiustavad seda rohkem saavad poliitikud enda vajadusteks juurde trükkida ning inflatsiooni ei teki. Üks päev juhtub lihtsalt see mis varasemalt ajaloos juhtunud hüperinflatsioon.
http://www.estonica.org/et/H%C3%BCperin ... 1991-1992/

Sellisel hetkel oleks mõistlik omada koos teistega riigivõlga ja hästi relvastatud kaitseväge.

Varusid lihtsalt peab olema. Juba seetõttu, et mitte keegi ei oska öelda, mis olukorras on maailm, kui me neid vajame. Siis võibolla pole midagi saada, mingigi intressi või raamatupidamusliku seisuga.

Intressimäärad huvitavad eelkõige panku, kes hoiustatud raha välja laenavad. Eesti riik ei ole pank.

siilike kirjutas:Varusid lihtsalt peab olema. Juba seetõttu, et mitte keegi ei oska öelda, mis olukorras on maailm, kui me neid vajame. Siis võibolla pole midagi saada, mingigi intressi või raamatupidamusliku seisuga.

Intressimäärad huvitavad eelkõige panku, kes hoiustatud raha välja laenavad. Eesti riik ei ole pank.

Nõus, varusid peab olema aga varud võiks olla kütus,teravili,laskemoon, sõjatehnika mitte Itaalia riigivõlakirjad!

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ettevo ... d=81830313

Alates 1. jaanuarist 2011, kui Eesti riik ühines euroalaga, muutus olukord kardinaalselt. Eesti läks üle mitte-ujuvast rahasüsteemist ujuvasse rahasüsteemi. Meie euro kurss ei ole fikseeritud, see on ujuv, sest kujuneb vabalt valuutaturgudel vastavalt nõudmise pakkumise vahekorrale. Euroopa keskpankade süsteemi kuuluvate keskpankade peaülesanne on sihtinflatsioon, st üldise hinnataseme hoidmine kuni 2%-i piirides. Selleks on keskpankadel õigus teostada teatud piirides iseseisvat rahapoliitikat. Teisisõnu, keskpankadel on ainuõigus emiteerida oma raha ja valitsustel on õigus emiteerida riigivõlakirju niipalju, et see ei ületaks 60%-i ning riigieelarve defitsiit jääks 3%-i piiridesse SKT-st.

Eesti Pangal on Euroopa keskpankade süsteemi osana mitte vähem, vaid rohkem iseseisvust ja otsustusõgust kui varem.
Praktiliselt kõik euroala riigid teostavad osaliselt iseseisvat rahapoliitikat. Näiteks Soome valitsus on emiteerinud riigivõlakirju ca 60%-i ulatuses SKT-st ja Soome Pank on emiteerinud vastavas koguses raha. Otsustava tähtsusega on seejuures fakt, et riigivõlakirjade emiteerimise peaeesmärgiks on sihtinflatsiooni hoidmine 2%-i piirides. Selle ülesandega on Soome Pank suhteliselt hästi hakkama saanud. Viimastel aastatel on inflatsioon Soomes olnud oluliselt allpool 2%-i: 2016. a. 0,36%, 2017. a. 0,75%. See viitab sellele, et Soome Pank on iseseisvat rahapoliitikat teostanud pigem liiga tagasihoidlikult.

Lühikokkuvõte kõigile EKP liikmesriikide pankadele on antud "soovitus" võtta enda keskpangast riigilaenu nii,et see ei ületaks 60% SKT-st ning laenu saab võtta iga aastal 3% riigieelarve miinusega.
Kõik seda kasutavad välja arvatud "tark Eesti" kes elab edasi valuutakomitee süsteemis, ütleks me elame kullastandardi järgi arvates,et peame reserve koguma. Kehtiks meil alusvarana füüsiline kuld siis saaks ma sellest mõttest isegi aru piiratud ressursist võib endale reserve moodustada aaga võtta piiramatu SKT nõude järgi vabadus raha juurde trükkida ei ole see mõistlik.
Lisaks juhin tähelepanu sellele,et enamik eurotsooni riikidest ei täida 60% ega 3% nõuet.

Ma täiendaksin akf aj1972 selles osas, et keskpangad võivad osta järelturult ühest riigivõlakirjade emissioonist kuni kolmandiku. Aga tegelikult teevad keskpangad omavahel ja erasektoriga selles osas äri, et kõik emissioonid ikka üles ostetaks.

Aga muidu 100% nõus, et Eesti dogmaatiline rahapoliitika on tobe.

EDIT Üldiselt on selle 3% defitsiidi nõudest euroala riigid ikka kinni pidama hakanud, sest vastasel korral võib oodata üsna vastik ülemäärase defitsiidi menetlus. Aga Eesti väga väikese riigisektori võlakoormuse ja julgeolekukeskkonna juures ma ei kujuta ette, et midagi väga hullu juhtuks, kui mõni aasta sellest piirist üle minna.

Mereväes vohab "multifunktsionaalsuse" idee:
https://www.err.ee/827416/merevae-miini ... uba-praegu
Ausalt öeldes pole üldse kindel kui hea see idee on, sest eelduseks on suuremad (ja järelikult kallimad) laevad. Ja lõppeks on ikkagi küsimus selles, et kui multifunktsionaalsed nad olema saavad, kui enamus ressurssi kulutatakse miinitõrjele ja nt muude moodulite hankimiseks ja nendega harjutamiseks raha ja aega ei jätku.

Uute laevade ja võimekuste idee võidaks kindlasti rohkem poolehoidu, kui rääkida konkreetselt, mis on need Venemaa laevad, miinid, süsteemid või taktikalised-strateegilised Balti laevastiku arengud jne.... mille vastu neid kasutada saab?

nimetu kirjutas:Ja lõppeks on ikkagi küsimus selles, et kui multifunktsionaalsed nad olema saavad, kui enamus ressurssi kulutatakse miinitõrjele ja nt muude moodulite hankimiseks ja nendega harjutamiseks raha ja aega ei jätku.

Igal juhul on ERR poolt tegu väga halva kommunikatsiooniga, alates pealkirjast - "miinitõrjevõimekuse tõstmine"! Edasi tuleb jutt ülisuurtest planeeritud kuludest: sonarid, staabihoone (sic!), kool jne. Siis põgusalt lisanduvatest võimekustest (mida ju tegelikult peaks pealkirja panema ja läbi artikli rõhutama) ning siis jälle veider mull. Mida see viide Soome Mereväele tähendas? Kas võrdleme nende mereväge ning võimekuse arendamist meie omaga? Siis tuttav jutt balti koostöö vajadusest ning mingi 10-15 meetrit pikemate laevade asi..

Eilne Foorum. Üksmeelne kiidulaul.

Mitte ükski parlamendierakond ei ole valmis kaitsekulusid oluliselt tõstma. Isegi EKRE oli väga hillitsetud. Ei usu ma ka seda, kui keegi enne valimisi vastupidist väitma hakkab.

https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/fo ... c81/foorum

Mult võttis küll motti maha. Riigipropaganda on teinud oma töö.

Moona varusid täiendatakse jõudsalt:
https://www.err.ee/838936/eesti-ostab-5 ... te-mistral

Lepingu kohaselt ostab kaitseinvesteeringute keskus aastatel 2020-2027 Mistral rakette ja treeningseadmeid 50 miljoni euro eest, lisaks sellele võimaldab raamleping osta täiendavalt õhutõrjerakette 100 miljoni euro ulatuses.

https://www.err.ee/838930/lati-eesti-ja ... torjemoona

Leping Carl Gustavi moona ostmiseks Rootsi, Eesti ja Läti relvajõududele sõlmiti kaheksaks aastaks.

Väga bro!

nimetu kirjutas:Mereväes vohab "multifunktsionaalsuse" idee:
https://www.err.ee/827416/merevae-miini ... uba-praegu
Ausalt öeldes pole üldse kindel kui hea see idee on, sest eelduseks on suuremad (ja järelikult kallimad) laevad. Ja lõppeks on ikkagi küsimus selles, et kui multifunktsionaalsed nad olema saavad, kui enamus ressurssi kulutatakse miinitõrjele ja nt muude moodulite hankimiseks ja nendega harjutamiseks raha ja aega ei jätku.

Iseenesest on need "multifunktsionaalsed" laevad vaeste riikide sundvise, kel pole raha erinevaid spetsialiseeritud laevu osta.
Ka Soome paistab sellele libedale teele minevat.
Idee kombineerida nt miinijahtimine pealveelaevade vastase sõja võimega on tehniliselt üsna teostamatu, sest nõuded laevale on äärmiselt vastukäivad.
Miinijahtimine eeldab mittemagnetiseeruvatest materjalidest (minimaalselt rauda sisaldavaid) laevu, väikest mürataset (st nõrka jõuseadet ja ebatüüpseid käitureid), väikest hüdrodünaamilist häiret (ehk aeglasi ümarakerelisi laevu).
Pealveesõda eeldab rohkelt metall (relvastus ja moon!), suurt sõidukiirust (suured, mürarikkad ja võimsad masinad, kandilise profiiliga kere).
Pealveesõda ja miinipanek sobib kokku küll. Paraku miinid - palju metalli.
Viimaste nõuete järgi eriti miine ei jahi (kui eesmärk pole just laeva endaga neid plahvatama panna )

Kaitse eelarvet tuleb tõsta

Kui märkame valimisprogrammis märksõnu uutest sõjalistest võimetest või relvasüsteemidest, siis mõelgem, kas kaitsekulusid tuleks sellisel juhul tõsta 2,5%, 3% või koguni 4% peale? Teine variant on rahulduda tänase kaitseväe suuruse ja võimekuse ning peamiselt paberil eksisteeriva laiapindse riigikaitsega

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/presid ... d=82742337