Re: Riigikaitse eelarve
Postitatud: 13 Mai, 2019 15:16
Selles viga ju ongi, et selmet probleemi lahendamisega tegeleda, vastatakse "suurepärase osavusega esitatud küsimustele"
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
100 tegevväelast täiendavalt seniplaneeritule juurde eeldab kõigi praegu palgal olevate 3400 tegevväelase palgapostisiooni kergitamist umbes paari protsendipunkti jagu. Kuna tööjõuturg on ülekuumenenud ja demograafiline situatsioon leevendust ei too tuleb piiratud tingimustes kasvu tagamiseks rakendada suuremat stiimulit. Tegevväelaste keskmise palga kasv mõjutab teisi jõustruktuure oma palku korrigeerima ja sealt edasi kandub mõju laienevate ringidena osaliselt kogu majandusele.aj1972 kirjutas:Kui palju hoogustub Eesti majandus kui laenuga ostetakse 18+18 K9, sidesüsteemid ja keskmaa õhutõrje,Kaitseministeeriumi arvutuste järgi siis 80+260+290 miljonit.nimetu kirjutas:Vastas ju küll. Ütles välja, et praeguste majandusnäitajate juures oleks mõistlikum reserve koguda, sest mitmete asjade kokkulangemise tõttu võivad meid ees oodata raskemad ajad. Ta polnud põhimõtteliselt laenu võtmise vastu, kuid viitas sellele, et see peaks toimima õigel hetkel. Tema seisukoht oli, et kui majandus on üldiselt heade näitajatega (täistööhõive) ja kasvamas, siis selle täiendav hoogustamine laenamisega ei ole mõistlik.Strateegiline sõdur hiilis vastusest mööda, viidates Ardo Hanssonile, kes aga ei vastanud ka küsimusele.
Saan aru tööle võetakse juurde täiendavalt tegeväelasi ca 100 tk. Mis summas see hoogustab Eesti majandust?
Eesti pank ei otsusta laenamist. Asjata süüdistad neid. Süüdista neid kel on võim, voli ja kohustus otsustada.Kapten Trumm kirjutas:Selles viga ju ongi, et selmet probleemi lahendamisega tegeleda, vastatakse "suurepärase osavusega esitatud küsimustele"
Jah, minu küsimus ei olnud ka päris see, millele tema vastama pidi. EKV laenu peal üles ehitada ei saa, see on siin foorumis juba mulle puust ja punaseks selgeks tehtud. Seda ma ei propageeri ka. Minu küsimus ja väide olid konkreetsed.nimetu kirjutas:Nagu mainitud, siis EP president pole poliitik ja ei tegele poliitikaga. Tema ülesanne on hallata riigi üldist majanduslikku seisu. Kaitsehanked on poliitikute otsustada ja vahendid nende katmiseks peavad nemad välja selgitama. Kas see peaks tulema neljarealiste teede või laenuraha arvelt on nende valik. Hansson lihtsalt räägib sellest, et riigi majanduse seisukohast poleks hetkel laenu võtmine eriti arukas.
1. 2% kõige vajaliku tegemiseks ei ole piisavKapten Trumm kirjutas:Meedias (ka siin) levitatav propagandistlik käsitlus riigikaitsest on suunatud eelkõige status quo säilitamisele. Siin võib igaüks arvata, kas klaas on pooltäis või pooltühi. Tänane seis on selgelt parem, kui nt sisejulgeoleku oma. Kuid kindlasti võiks ja saaks paremini ka. Iisraeli ajalooga võrreldes harrastame ikka konkreetset paigaljooksu.
Käsitluse eesmärgid on
1. 2% (kandis) SKP-st on piisav, sest ega Eesti ikka Vene vastu saa ja ühiskond peab olema tasakaalus
2. Raha juurde saamine nagunii ei päästa, sest pole kaadrit, kasarmuid ja veel sada probleemi
3. Laenu võtmine ei aita, sest laenuga saab ainult rauda, aga inimesed ja ülalpidamised maksavad lisaks
4. üldse oleks laenudest ja sõjalisest abist rääkimine blufoloogiline paberarmee, see ei aita.
halloo mehed...… .
See on miljoni dollari küsimus, et kuna on õige hetk osta.London Bridge kirjutas:Kas 1B moonavaru puudujääk optimaalsest praegu ei või kvalifitseeruda selleks õigeks hetkeks?Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et neid teemasid, mille peale raha kulutatakse ja kuidas sedagi valdkonda rahastatakse, tuleks eraldi käsitleda. Üks teema on, mille peale Eesti riik oma raha kulutab: kas me pigem kulutame riigikaitse peale, maanteede peale, hariduse peale või mille peale iganes. Keskpangal selles küsimuses oma seisukohta ei ole. See on väga selgesti poliitiline küsimus ja see tuleb lahendada siin saalis. Teine küsimus on, et kui teatud kulutused on vajalikud, siis kuidas neid katta. See on tehniline küsimus. Ja selle üle mõeldes peab jälle vaatama, kas see on ikka kooskõlas riigi tasakaalus arenguga.
London Bridge kirjutas:See oleneb sellest, mida see optimaalne tähendab. Kui palju see EKV lahinguvõimet ning põhifunktsiooni täitmist mõjutab. Kas on tegemist kirsiga tordil või millegi primaarsemaga? Kas praegune mitte-optimaalne on mitte-rahuldav? Minimaalne? Lollmoona koha pealt ok, tarkmoona kohapealt mitte? Kui kiiresti jõuame tänaste eelarveliste võimaluste juures optimaalsele tasemele või on selle näol tegemist nobeda kilpkonnaga, millele AK4st lastud kuul ka järgi ei jõua?
Kas ma eksin, kui ma väidan, et kaitseeelarvevälise laenuga tasub 1B moonavarupuudujääk likvideerida eeldustel, et
...
...
...
On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis. Aga küsimuse jätan üles.
Eelmisel aastal võeti EL projektide kaasfinantseerimiseks Euroopa Investeerimispangast 215 miljonit eurot laenu, laenu intressimäär on null, eeldusel, et kolme kuu Euribor on -0,273 protsenti või madalam ning tagasimakse tähtaeg on 2030. aasta juulis.London Bridge kirjutas: -intressid ja lõppsumma ei ole liiga kõrged,
Pekki ei keera, mõjutab küll, kuid ei midagi märkimisväärselt halba, mis täiesti välistaks laenu. Märksõnad maksebilanss, jooksevkonto, välisvõlg jms. Suurema huvi korral uuri nt Eesti Panga statistikat.London Bridge kirjutas:-see ~1B/5% laenukoorem ei keera EV habrast majandust ja ülitundliku ühiskonda pekki,
Kui kaitseminister ütleb, et optimaalsest on puudu miljard – ju siis on puudu ning vajadus on.London Bridge kirjutas:-1B moonavarupuudujääk pärsib oluliselt EKV põhifunktsiooni täitmist ning sellise moonavaru olemasolek on tänase EKV sõjalise potentsiaali realiseerimiseks vajalik,
Lisandub taristu (ladude) ehitamine ja ülalpidamine. Kui teha veel ka hajutatult, siis läheks lisaks veel nii mõnedki miljonid ja kümned juurde. Uute ladude haldamiseks personal ka. Ühte-teist veel.London Bridge kirjutas:-moona soetamisega ei lisandu tohutuid peidetuid kulusid, mida tuleks omakorda igaastasest kaitseeelarvest korvama hakata,
Nõus. Tulevik on tõenäosus ja ükskõik kes väidab, et ta teab, mis homme juhtub, tegelikult alati osaliselt räägib seda, mida ta ei saa kuidagi teada. Laskemoona hankimine, tootmine ja tarnimine võtab aasta või paar, nagu ilmekalt selgus 2017. aastal 10 miljoni juhtumi puhul (2018. aastast tõsteti 10 mln 2019. aastasse riigieelarve sees). Seega nii pikalt peaksime olema oma tulevikus kindel. Loomulikult teatud piirini saab tarnet mõningatel juhtudel oluliselt kiirendada, mis lühendaks ettenägemise vajadust.London Bridge kirjutas:-ohuhinnang võib tänapäeval väga kiiresti muutuda ning on täiesti võimalik, et Järgmise Vabadusõja eelõhtul ei jõua me füüsiliselt 1B väärtuses moona kohake tellida või läheb see meile palju kallimaks, seega oleks parem kui meil oleks OPTIMAALNE varu juba endal olemas,
Eks nad ikka saavad. Ühe päevaga ei saa, nädalaga ka mitte. Ilmselt läheb märksa pikemalt.London Bridge kirjutas:-nii turg kui ka EKV saavad selle tellimusega hakkama,
Eks see oleneb ka sellest kuidas Isa, Poeg ja ülejäänud püramiidskeem ennast välja mängida tahavad. Ma hindaks seda mõju isegi hetkel suuremaks, kui Marsi mõju Veenusele.London Bridge kirjutas:-Jupiteri seis Marsi suhtes on laenu võtmiseks soodne, arvestades tänavust hilist Pentecosti,
On saavutatav. Kas tahetakse, mis ajaks tahetakse ja mil moel tahetakse on ebaselge.London Bridge kirjutas:-see on päriselt saavutatav, midagi reaalset mitte filosoofiline miraaž.
On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma ei eksi mingis punktis. Või siis vastupidi.London Bridge kirjutas:On täiesti võimalik ja tõenäoline, et ma eksin mingis punktis.