Üldine ajateenistuskohustus
- TheCorruptedOne
- Liige
- Postitusi: 60
- Liitunud: 29 Jaan, 2007 8:04
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Vanemate ülereageerimine... Kui järeltulija on ikka 18 täis saanud võiks lasta tal endal ikka oma asjadega tegeleda, mitte käia kellegile kurtmas nagu mõnel algkooli õpilasel. Antud link mul näiteks ei töödanud, siis on mul link Postimehe artikli juurde:
http://www.postimees.ee/141207/esileht/ ... 301465.php
http://www.postimees.ee/141207/esileht/ ... 301465.php
Mis parata, eks ajateenistusse satu ju ka memmepoegasid, kellel vanemad kodus kõik ette-taha ära teinud ning laps saanud magada poole päevani. Riigikaitse eksisteerib siiski 24 tundi ööpäevas. Varsti tuleb viimati öised õppused ka ära keelata?
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Mul on tunne, et seal tagalapatis käib üldse üks tsirkus.
1) Kui mingi rühm varustusega koristama pandi, jooksid kaebama. Ehk oli ka too kpr teatud määral süüdi, kuid avalik skandaalitsemine on minuarust kohatu.
2) Kui nüüd öösel filmivõtted olid, jooksid vanematele kaebama. Leian, et filmivõtetele oleks tulnud saata mõne teise väeosa ajateenijaid, kes rohkem motiveeritud ja vastupidavamad...
(NB! vaadates neid kahte südmust võiks järeldada, et kellegi emme/issi on kas mingi ühiskondlikult tähtis nina või ajakirjanik)
3) Tagalapatist pärineb nende endi poolt igati überkiidetud sõduri esindusmehe valimise süsteem. Ei ole selle teenistust tervistavast toimest enamus kaitseväelasi aru saanud.
Varsti võiks valida ka soldatite-saadikute nõukoguid ja sõja-revolutsioonikomitee ajateenijate hulgast. Allohvitseride esindusmehi ja ohvitseride esindusmehi ei vali aga keegi.
4) Minuteada (?) pärineb tagalast ka see vaksturiidest sõdurieksami -SE- märkide algatus. Mida see märk aga kaitseväe mõsites laias laastus üldse näitab? Hindajate rangust? Ja miks ta nii kole välja näeb?
Mõtteainet.
1) Kui mingi rühm varustusega koristama pandi, jooksid kaebama. Ehk oli ka too kpr teatud määral süüdi, kuid avalik skandaalitsemine on minuarust kohatu.
2) Kui nüüd öösel filmivõtted olid, jooksid vanematele kaebama. Leian, et filmivõtetele oleks tulnud saata mõne teise väeosa ajateenijaid, kes rohkem motiveeritud ja vastupidavamad...
(NB! vaadates neid kahte südmust võiks järeldada, et kellegi emme/issi on kas mingi ühiskondlikult tähtis nina või ajakirjanik)
3) Tagalapatist pärineb nende endi poolt igati überkiidetud sõduri esindusmehe valimise süsteem. Ei ole selle teenistust tervistavast toimest enamus kaitseväelasi aru saanud.
Varsti võiks valida ka soldatite-saadikute nõukoguid ja sõja-revolutsioonikomitee ajateenijate hulgast. Allohvitseride esindusmehi ja ohvitseride esindusmehi ei vali aga keegi.
4) Minuteada (?) pärineb tagalast ka see vaksturiidest sõdurieksami -SE- märkide algatus. Mida see märk aga kaitseväe mõsites laias laastus üldse näitab? Hindajate rangust? Ja miks ta nii kole välja näeb?
Mõtteainet.
mul on olnud suur au olukorda kohapeal kaemas käia, küll mitte tagalapatis, aga kontakt noorsõduritega täiesti olemas. Tore on näha, kuidas metsas käies circa 75% sõduritest on teovõimetud, milleski kaasa lüüa ei taha, viilitakse nii palju kui võimalik, rännakute ajal vähendatakse omavoliliselt varustuse hulka jne, aga hiljem kasarmusse jõudes iga õhtu kümneid ja kümneid minuteid kodustele halatakse, kui raske neil on, kuidas nende tööd ei tunnustata ja kuidas niiväga tahaks sellest urkast minema pääseda. Samal ajal helistab mõni sõdur koju ja raporteerib lühikese kõne jooksul et kõik on korras ja tore ja varsti peaks koju saama.
Kahel sõduril jalad villis, üks katkestab rännaku, teine läheb lõpuni. Kaks sõdurit on väsinud, üks kütab öösel ahju, teine teeb oma korra ajal suitsu ja siis keerab süüdimatult unne. Öiselt rännakult jõutakse laagrikohta, viis sõdurit panevad telgi püsti, saevad puid, viis tükki kogunevad kuskile eemale ja hakkavad muljetama.
Kuhu ma jõuda tahan on sitapeadest sõdurite rohkus EKV's. Kodune kasvatus ja selline bullshit on täiesti olematu..
Kahel sõduril jalad villis, üks katkestab rännaku, teine läheb lõpuni. Kaks sõdurit on väsinud, üks kütab öösel ahju, teine teeb oma korra ajal suitsu ja siis keerab süüdimatult unne. Öiselt rännakult jõutakse laagrikohta, viis sõdurit panevad telgi püsti, saevad puid, viis tükki kogunevad kuskile eemale ja hakkavad muljetama.
Kuhu ma jõuda tahan on sitapeadest sõdurite rohkus EKV's. Kodune kasvatus ja selline bullshit on täiesti olematu..
Öösel kolki vähe saanud, mis muud....Takishi kirjutas:mul on olnud suur au olukorda kohapeal kaemas käia, küll mitte tagalapatis, aga kontakt noorsõduritega täiesti olemas. Tore on näha, kuidas metsas käies circa 75% sõduritest on teovõimetud, milleski kaasa lüüa ei taha, viilitakse nii palju kui võimalik, rännakute ajal vähendatakse omavoliliselt varustuse hulka jne, aga hiljem kasarmusse jõudes iga õhtu kümneid ja kümneid minuteid kodustele halatakse, kui raske neil on, kuidas nende tööd ei tunnustata ja kuidas niiväga tahaks sellest urkast minema pääseda. Samal ajal helistab mõni sõdur koju ja raporteerib lühikese kõne jooksul et kõik on korras ja tore ja varsti peaks koju saama.
Kahel sõduril jalad villis, üks katkestab rännaku, teine läheb lõpuni. Kaks sõdurit on väsinud, üks kütab öösel ahju, teine teeb oma korra ajal suitsu ja siis keerab süüdimatult unne. Öiselt rännakult jõutakse laagrikohta, viis sõdurit panevad telgi püsti, saevad puid, viis tükki kogunevad kuskile eemale ja hakkavad muljetama.
Kuhu ma jõuda tahan on sitapeadest sõdurite rohkus EKV's. Kodune kasvatus ja selline bullshit on täiesti olematu..
[i]Last thing I remember, I was Running for the door
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
I had to find the passage back To the place I was before
"Relax", said the night man, "We are programmed to receive.
You can check-out any time you like, But you can never leave!"[/i]
Eks see sõltub ka väeosast näiteks. Paljudes kohtades on meeste madal motivatsioon tingitud kaadri ükskõiksusest või ebapiisavusest või kogenematusest. Ühe puuga ei saa võtta kindlasti. Näiteks meil katkestas viimase 40 km sõdurirännaku 120 mehest vaid 1.Takishi kirjutas:Tore on näha, kuidas metsas käies circa 75% sõduritest on teovõimetud, milleski kaasa lüüa ei taha, viilitakse nii palju kui võimalik, rännakute ajal vähendatakse omavoliliselt varustuse hulka jne, aga hiljem kasarmusse jõudes iga õhtu kümneid ja kümneid minuteid kodustele halatakse, kui raske neil on, kuidas nende tööd ei tunnustata ja kuidas niiväga tahaks sellest urkast minema pääseda. Samal ajal helistab mõni sõdur koju ja raporteerib lühikese kõne jooksul et kõik on korras ja tore ja varsti peaks koju saama.
Kahel sõduril jalad villis, üks katkestab rännaku, teine läheb lõpuni. Kaks sõdurit on väsinud, üks kütab öösel ahju, teine teeb oma korra ajal suitsu ja siis keerab süüdimatult unne. Öiselt rännakult jõutakse laagrikohta, viis sõdurit panevad telgi püsti, saevad puid, viis tükki kogunevad kuskile eemale ja hakkavad muljetama.
Kuhu ma jõuda tahan on sitapeadest sõdurite rohkus EKV's. Kodune kasvatus ja selline bullshit on täiesti olematu..
Riigikaitselisele üldharivale kasvatusele paneme ka rõhku niipalju, kui vabast ajast võimalik, et teenistusmotivatsiooni tõsta.
Koduse kasvatusega on ajateenistuses pistmist üsna vähe. Vaid kuni 10% meestest kannatab rängalt koduse kasvatuse puudujääkide all ja sellest tekib teenistuses probleeme. Kuni 5% on tavaliselt aga parandamatud - ülejäänutest saab pikapeale asja.
Probleem on pigem selles, et vastavalt meie "õilsale ajateenistuse õppesüsteemile" pole enam kedagi, kes noorsõduri pideva kasvatamisega tegeleks. Jaoülemaid enam SBK ajal ette nähtud pole ja kaader paneb pillid kotti 17.00. Pole eriline ime, et distsipliinitunnet ja korda pole, sest mehed on liiga palju omapead.
Mida tahan öelda, on, et sõdur teeb igati tublit tööd ja üsna organiseeritult, aga ainult juhul, kui:
a) allüksuses on kehtestatud 100% range, otsekohene ja järeleandmatu distispliin
b) ajateenijaga tegeletakse ja teda motiveeritakse-kasvatatakse ühtlasi kodumaad kaitsma, mitte ainult käsku täitma
Need kaks asja aga enamuses kaitseväe väeosades kahjuks reaalsuses ei toimi.
Re: Kas riigikaitse ainult päevasel ajal?
umbes nagu need noored kes kodus on siis lähevad kelel 21.00 magama ja hommikul kell 08.00 äratsu v?Error404 kirjutas:See on nii haigelt mõtetu artikkel, et ajab anerma. Mingi kuradi tossikesest "isa" kukub kiunuma nagu 40 aastane eit. no mida veel...alax kirjutas:http://live.hot.ee/aggregator/postimees/301465
Öised filmivõtted rikuvad ajateenijate und. Siit edasi polegi varsti enam kuskile minna. Inimõigused ja üksiku indiviidi õigused on praeguses reformlikus ühiskonnas primaarsed.
Ma kindel et sellised noori on vähe, enamus ikka öösiti üleval kas internettis, vaatavad telekat, käivad pidudel vms
joomise maha jätame jätame, selle peale võtame võtame
-
- Liige
- Postitusi: 258
- Liitunud: 04 Apr, 2006 8:41
- Asukoht: Kuidas juhtub...
- Kontakt:
eks selles jamas on süüdi nii kaader kui ka ajateenijad ise. memmepojukesi on viimasel ajal ainult kuskilt väga palju pinnale kerkinud. meil ei olnud näiteks aega üldse oma pead vaevata selleüle,et raske,paha jne. on. hommikul 6 est õhtul 20 ni oli kogu aeg tegemist,niiet ei tulnud pähegi nutma ja vigisema hakata. ja üldse ei olnud meil selliseid vigisejaid vist kogu rühma peale ühtegi. eks sigadusi sai ka tehtud,aga pärast öösel männikul toenglamangus gaasimaskiga tühja pudelit mattes ei vigisenud keegi,vastupidi isegi irvitama ajas veits. jutu mõte on praegu see,et meil ilmselt vedas oma jao ja rühmaülematega kes oskasid selle ajateenistuse ja treeningud just moraalselt nii vastuvõetavaks ja isegi mingil määral kergeks muuta. vb peaks praegune kaaderkoosseis ka natuke vähem oma pead vaevama igasugu euronõuete ja muu sellise saastaga ja veits rohkem sellega kuidas seda ajateenistust just huvitavamaks ja kasulikumaks muuta..?
Ajateenistuse koha pealt on põhiline jama selles, et kohale kutsutakse ainult vähemus potsentsiaalsetest ajateenijatest. Inimese psühholoogia on aga selline, et " miks pean minema kui naabripoiss ei lähe". Ehk siis, kui kõiki kutsutaks, oleks mittekäinu justkui valge vares, kellele see hiljem mõneski situatsioonis piinlikkust valmistaks. Praegu on vastupidi, erandiks on käinud mehed.
moraal
Eelmise postituse kommentaariks.
Mitte, et ma vene aega idealiseeriks, kuid - KÕIK käisid kroonus ära. KÕIK! Ja mitte kellegil ei tulnud mitte pähegi, et võiks see asi kuidagi teisiti olla, sest see oli nagu mehe kohustuslik elutsükli osa.
Ja taoliste tegelaste peale, kes siiski kuidagi ära vingerdasid (noh, neid oli siiski kah mõni üksik), vaadati ikka üldiselt kaunis viltu ja nagu, noh, nagu natuke imelike peale, kes miskist kandist na veidrad või puudulikud on.
Ja ajada siin jama, et siis poisid tulevad, kui nendele pakkuda seda ja teist - see on lihtsalt üks järjekordne ettekäände otsimine.
Ise arvan, et põhjuseid on mitmeid:
1. riigipoolne (just RIIGIpoolne, sest üksikisikutele pole taoline koordineeritud ja sihipärane tegevus jõukohane) täielik kodanikukasvatuse puudumine;
2. EV-s peaaegu, et ametliku ideoloogia staatusesse tõstetud, VAID pragmaatiline elukäsitlus - "kõik müügiks ning kõik ostetav ja müüdav";
3. jne., jne.
Soovitan: ( ja te ei kahetse!!!)
Masing, Richard, 1896-1976. Moraal ja sõda / Richard Masing. - Tallinna : Kindralstaabi VI osakond, 1926. - 57, [1] lk.
Distsipliin : käsiraamat kompani, eskadroni ja patarei ülematele distsipliini ja sisekorra õpetamisel / kokku seadnud R. Kent. - [Tallinn] : Sõjaväe Õpetuskomitee, 1923. - 172, [1] lk.
Jättes tähelepanust kõrvale nende teoste pisut arhailise kirjaviisi, pean ütlema, et kogu jutt klapib peaaegu üks ühele meie riigi tänapäeva ja teeb lugejale nii mõnedki asjad väga lihtsates terminites selgeks. (Muidu keskendutakse teemapüstituses esitatud küsimuse puhul vaid probleemi pinnavirvendusele ja erinevatele välistele ilmingutele-nüanssidele, nagu selles teemaarenduseski hästi äratuntav on.)
Paraku, vaadates ja vaagides maailma erinevaid lokaalkonflikte, peab tahes tahtmata konstateerima, et - sõdib MORAAL, ja seda isegi kasina relvastuse j.m materjaalse baasi olemasolul. Kuitahes tugeva materjali võib murda, tugevat moraali aga väga-väga visalt.
Ning nüüd - isegi puhtpragmaatiku aspektist lähtudes - jõuame paratamatult järeldusele, et kui sama rahasumma panna riiklikult just eelpoolnimetatud võitlusvõime komponendi tugevdamisele, on kasuefekt ilmselt mäekõrguselt üle, kui investeerida vaid tipprelvastusse j. m. sarnasesse.
Kordan veelkord - Sõdur ilma arvestatava materjaalse toetusega teeb midagi (ja mõnikord päris palju, eriti sissisõja tingimustes), tehnika ilma sõdurita ei tee midagi.
Kogu see eelnev jutt peaks andma ammendava vastuse ka küsimusele, et miks Eesti mehed riigikaitsest (ka ajateenistusest) kõrvale hoiavad ja seda vaid mingite "relvahullude" erahobiks peavad (mida arusaamatul kombel veel maksumaksja millegipärast rahastama peab).
Mitte, et ma vene aega idealiseeriks, kuid - KÕIK käisid kroonus ära. KÕIK! Ja mitte kellegil ei tulnud mitte pähegi, et võiks see asi kuidagi teisiti olla, sest see oli nagu mehe kohustuslik elutsükli osa.
Ja taoliste tegelaste peale, kes siiski kuidagi ära vingerdasid (noh, neid oli siiski kah mõni üksik), vaadati ikka üldiselt kaunis viltu ja nagu, noh, nagu natuke imelike peale, kes miskist kandist na veidrad või puudulikud on.
Ja ajada siin jama, et siis poisid tulevad, kui nendele pakkuda seda ja teist - see on lihtsalt üks järjekordne ettekäände otsimine.
Ise arvan, et põhjuseid on mitmeid:
1. riigipoolne (just RIIGIpoolne, sest üksikisikutele pole taoline koordineeritud ja sihipärane tegevus jõukohane) täielik kodanikukasvatuse puudumine;
2. EV-s peaaegu, et ametliku ideoloogia staatusesse tõstetud, VAID pragmaatiline elukäsitlus - "kõik müügiks ning kõik ostetav ja müüdav";
3. jne., jne.
Soovitan: ( ja te ei kahetse!!!)
Masing, Richard, 1896-1976. Moraal ja sõda / Richard Masing. - Tallinna : Kindralstaabi VI osakond, 1926. - 57, [1] lk.
Distsipliin : käsiraamat kompani, eskadroni ja patarei ülematele distsipliini ja sisekorra õpetamisel / kokku seadnud R. Kent. - [Tallinn] : Sõjaväe Õpetuskomitee, 1923. - 172, [1] lk.
Jättes tähelepanust kõrvale nende teoste pisut arhailise kirjaviisi, pean ütlema, et kogu jutt klapib peaaegu üks ühele meie riigi tänapäeva ja teeb lugejale nii mõnedki asjad väga lihtsates terminites selgeks. (Muidu keskendutakse teemapüstituses esitatud küsimuse puhul vaid probleemi pinnavirvendusele ja erinevatele välistele ilmingutele-nüanssidele, nagu selles teemaarenduseski hästi äratuntav on.)
Paraku, vaadates ja vaagides maailma erinevaid lokaalkonflikte, peab tahes tahtmata konstateerima, et - sõdib MORAAL, ja seda isegi kasina relvastuse j.m materjaalse baasi olemasolul. Kuitahes tugeva materjali võib murda, tugevat moraali aga väga-väga visalt.
Ning nüüd - isegi puhtpragmaatiku aspektist lähtudes - jõuame paratamatult järeldusele, et kui sama rahasumma panna riiklikult just eelpoolnimetatud võitlusvõime komponendi tugevdamisele, on kasuefekt ilmselt mäekõrguselt üle, kui investeerida vaid tipprelvastusse j. m. sarnasesse.
Kordan veelkord - Sõdur ilma arvestatava materjaalse toetusega teeb midagi (ja mõnikord päris palju, eriti sissisõja tingimustes), tehnika ilma sõdurita ei tee midagi.
Kogu see eelnev jutt peaks andma ammendava vastuse ka küsimusele, et miks Eesti mehed riigikaitsest (ka ajateenistusest) kõrvale hoiavad ja seda vaid mingite "relvahullude" erahobiks peavad (mida arusaamatul kombel veel maksumaksja millegipärast rahastama peab).
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Markko ja 45 külalist