Üldine ajateenistuskohustus

[Kapten Trumm]

Siin üritati lihtsalt selgitada, et kes saab arstlikust komisjonist kas kõlbmatu või ajutuselt kõlbmatu, sellega ei saagi midagi teha (ka rahuajal).
Tegemist on enamasti puhtakujulise, bürokraatide leiutatud probleemiga.
Tegelikkuses mõistagi pole see inimene nii vigane, et midagi teha ei saa - taolisi tõeliselt vigaseid ei ole rohkem kui 20%.
Mul lihtsalt tekkis küsimus, et kuidas Soome suudab 80+% meestest siiski välja õpetada - see arv ei jäägi väga palju alla sellele nõuka 90%-le (kus tervis tõesti parem oli).
Soome kannatab täpselt samasuguste heaolu jamade all, mis meie.
Lennukast ideest, jah, arvan siiani, et paljud vajalikud (nii RA kui SA) asjad saab ära teha riikliku sunni korras. Küsimus on tahtes, otstarbes ja rahas.
Antud valveteenistuse küsimus on lihtsalt üks võimalikest rakendustest.

Olen nõus, et antud valveteenistuse asi võib takerduda otstarbekuse või kallimate kulude taha, kuid inim-materjali taha siin pugeda pole küll kuidagi võimalik.

Muideks, soomlased ise arvavad praegu, et nende jäik ja paljuski külma sõja aegne lahterdamine "rahuaeg" (kus töötab majanduslikul säästul põhinev lahendus x ja "sõjaaeg" (kus töötab maksimaalsel kaitsevõimel põhinev lahendus y) on tänase sõja kontekstis juba aegunud, sõda võib ootamatult tekkida selle ökonoomse rahuaja lahenduse ukselävele ja siis on hämmingut kui palju.
Väekaitse tagamist puudutab see küsimus väga valusasti, sest kui puudub selge piir RA ja SA vahel, siis pole igapäevane turvalisus enam mingi sisse ostetav mugavusteenus nagu koristamine või remont, vaid puhas väe enda põhiülesanne. Siin oleme oma kiirõppekogunemistesga soomlastest juba sammu ette jõudnud.

[Kriku]

Siin üritati lihtsalt selgitada, et kes saab arstlikust komisjonist kas kõlbmatu või ajutuselt kõlbmatu, sellega ei saagi midagi teha (ka rahuajal).

Minu arust üritati siin selgitada, et nii on see kehtiva õiguse järgi.

[Kapten Trumm]

Õigust muudetakse vastavalt vajadusele, õnneks on seda juba taibatud ja seni toimunud bürokraatlik inimeste "korstnasse kirjutamine" lõpeb ehk sellega suuremas osas ära.
Inimeste puudumine oleks argument siis, kui meil tõesti on iga aasta tuhandeid noori inimesi, kellel puudub mõni jäse või kes peavad käima mähkmega.
Õnneks nii kole see pole.

Selle taha pugeda, et meil eksisteerib valitsuse või kaitseministri määrus see ja see, mis sätestab, et gluteenitalumatusega (suvaline näide) inimene on kõlbmatu, on lihtsalt bürokraatlik kummi venitamine.

[Kriku]

Jah, aga need on ju siiski erinevad küsimused: kuidas praegune kord ette näeb ja kuidas võiks tulevikus teha (modus operandi de lege ferenda )

Kogu see probleemiasetus sobib siia teemasse paremini.

[tommy]

Veel korra..

Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide poolt tehtud otsuste põhjal vastas kehtivatele tervisenõuetele 32%, ei vastanud 24% ning ajutiselt ei vastanud 44% kutsealustest.

Mind ei huvita hetkel, millise diagnoosiga ja millistel tingimustel on see (meditsiiniline) vabastus on saadud. Ega ka koolipoisi jutt, "kuidas minu tuttaval küll silma järgi midagi viga ei ole, järelikult puruterve ja kõik nad on sellised".

Reaalsuses on neil see vabastus olemas. Sellest ei saa nii lihtsalt mööda vaadata.
Nüüd, kes on see organ, kes hakkab kõiki neid tuhandeid uuesti läbi vaatama, hindama ja otsustama, kas saab ikka tulirelva kätte anda ja perimeetrit valvama saata.??
Mille poolest hakkab see olema parem või halvem senisest komisjonist.??

Et nõudeid tuleb langetada ja teenistusse sattujate hulka suurendada, on selge juba ammu. Ja ka töös.
Kuna aastakäigud järjest vähenevad ja KV vajadus ajateenijate järele järjest suureneb.

Miks on Soomes kõlblike protsent suurem??
On ennekõike suhtumise küsimus.
Miks Soomes peavad noored ajateenistusse minekut normaalseks ja miks meil on suur hulk kaptentrumme, kes kasutavad kõiki seaduslikke ja piiripealseid võimalusi, et ajateenistusse mitte minna.???
Mis aitaks seda suhtumist parandada??
Kas nõrga tervise ja psüühiliste probleemidega noormeeste sunniviisiline saatmine väeosade perimeetrit valvama??
Ajateenijate rahalise toetuse kaotamine??
Ajateenijate kasutamine tasuta tööjõuna??

[Kapten Trumm]

Puhas bürokraadijutt, ei rohkemat.
Kuidas on võimalik, et Soomes suudetakse välja õpetada 80+% meestest, meil kolmandik kuni pool?
Vastus: seepärast, et Soomes on ammu taibatud taolise nurgelis-püüdliku bürokraatia ekslikkuses ja ilmutatud teatud paindlikkust.
Poiss ei jõua 3,2 km joosta, põlved nõrgad? Pole probleem, väliköögis kulpi liigutada jaksab ikka.

Kui inimesed on sandid ja haiged, tuleb õppida selle reaalsusega toime tulema, mitte pugeda kamina enda loodud bürokraatlike tõkete taha.

meil on suur hulk kaptentrumme,

Pea oma lõuad.
Mina kuulun sellesse aastakäiku, kus kirjutatigi reservi ilma teenistuseta.
Hiljem, taibates selle asja rumalust, olen usutavalt vabatahtlikult selle kuhjaga tagasi teinud.

[Kriku]

Puhas bürokraadijutt, ei rohkemat.
Kuidas on võimalik, et Soomes suudetakse välja õpetada 80+% meestest, meil kolmandik kuni pool?
Vastus: seepärast, et Soomes on ammu taibatud taolise nurgelis-püüdliku bürokraatia ekslikkuses ja ilmutatud teatud paindlikkust.
Poiss ei jõua 3,2 km joosta, põlved nõrgad? Pole probleem, väliköögis kulpi liigutada jaksab ikka.

Pea nüüd palun hetkeks hoogu.

Kas Soomes tõepoolest jagatakse ajateenijad nende füüsiliste võimete ja tervise järgi komisjonis erinevatesse kategooriatesse ja arvestatakse seda neile edasise tegevuse määramisel (nii väljaõpe kui SA positsioon)?

Kui jah, siis palun viidet sellele süsteemile. See väide on mulle uus.

meil on suur hulk kaptentrumme,

Pea oma lõuad.

Tõepoolest

[Kapten Trumm]

Ma ei tea, kuidas Soomes nad seda teevad. Soome noored (käige Helsinkis natuke ringi) pole ei atleetlikumad, tervemad ega sirgemad kui meie omad. Vähemalt mitte ulatuses, et õigustada sellist vahet. Kuidagi peab olema see lahendatud.

2000ndate alguses oli ka Eestis kasutusel süsteem, kus teenistusse tulevad kutsealused jagunesid "kõlblik" ja "kõlblik piirangutega". Minu noorem vend nt sattus viimasesse (kõrvakuulmise pärast).
Läbis SBK Pärnu pataljonis ja edasine sõjaline õpe toimus puhtalt tagala erialal. Mitte jalaväes, luures või suurtükiväes.

Minu arvates pääslavalve või läbiotsimisega saaksid kenasti hakkama ka need, kes (veel) kehtivat KV latti ei ületa. Seega pole põhjust ka rääkida, et taoline "lisateenistus" võtab KV-st sõdurid ära.

[Kriku]

"Kõlblik piirangutega" kadus 2013: https://www.postimees.ee/1133490/nouded ... -vahenevad

Samas väidetavalt tervisenõudeid vähendati.

[alari]

Kõlblik piirangutega oli selline asi, mida väga ei vaadatud. Neid piirangutega ajateenijaid oli ka jalaväes.

[Kapten Trumm]

Ma igal juhul fikseerisin endale ära, et see piirangutega värk "kunagi" oli.
Kuidas Soomes ei tea, olen agar õppima kui seletatakse (minu soome keele oskus on nadi).
Igal juhul taolise ülikõrge osaluse %-ga peab selle probleemiga tegelemiseks neil midagi olema.

[Fucs]

Venelastel oli ja on see "piirangutega värk", elik olid ja on ajateenijad, kes "годен к нестроевой службе"
See "годен к нестроевой службе" jaguneb praegu neil viieks kategooriaks

категория А - годен без ограничений; категория Б - годен с незначительными ограничениями, т.е. по роду воиск; Категория В - в мрное время не годен, но годен в военное время; категория Г - отсрочка на 6 месяцев; категория Д- не годен (вообще не годен)

[Kapten Trumm]

Ilmselt pidi see kategooriatesse jagamine olema ka NSVL ajal. Vaadake seda K.Lutsu töös leiduvat tabelit. Näib, et peale füüsilise ja vist poliitilise ustavuse põhjal, sest eestlaste võtmine nt strateegilistesse raketivägedesse lõppes kuskil 1970datel ning õhudessanti võeti iga aasta nii 500 mehe ringis (9000-st). Ja neist 9000 paar tuhat läks "stroibatti" ehk siis ehitus- ja raudteevägedesse.
Mis muidugi ei välistanud seda, et piirivalvesse määratud mees sattus väeliigi ehitusüksustesse (tollal olid eraldi väeliik "inseneriväed" ja ehitusüksused olid ka muudel, lahingulistel väeliikidel).

[Kriku]

Seda, mis väeossa saadeti, otsustati ka näiteks kasvu põhjal.

[A4]

Ma igal juhul fikseerisin endale ära, et see piirangutega värk "kunagi" oli.
Kuidas Soomes ei tea, olen agar õppima kui seletatakse (minu soome keele oskus on nadi).
Igal juhul taolise ülikõrge osaluse %-ga peab selle probleemiga tegelemiseks neil midagi olema.

Soomes on ajateenija tervisenõuded ja nende kontrollimise süsteem väga laias laastus üsna samasugune kui meil. Õigemini, meie tänane süsteem väidetavalt 1990. aastatel ka Soome pealt maha kopeeriti, kuigi mitmes kohas tehti nõuded pisut rangemad. Näide – Soomes nii toona kui ka täna väga levinud allergiad ja igasugused laktoosi jm talumatused väga kergesti vabastust ei andnud; meil aga olid need asjad 10-15 aastat tagasi veel nii vähe levinud, et keegi ei viitsinud väeosas hakata paari üksiku ajateenija jaoks eraldi piimatoodete vaba menüüd hakata koostama. Ja pigem arvati sellised sellid kõlbmatuks. Täna on see asi meil minu teada muutumas nii nõuete kui ka KV menüü koha pealt.

Aga suures pildis on Soome ja Eesti nõuded suhteliselt sarnased. Suur vahe tuleb sisse ilmselt sellega, et meil ei suudeta mõnedes komisjonides neid nõudeid piisavalt hästi tõlgendada ja rakendada, ja ilmselt saavad slangid ja viilid tihti kergemini vabastuse. Ilmselt on ka Soome kutsealuste motivatsioon suurem – üldine arusaam on, et normaalne inimene käib ajateenistuses ära. Meil on see kohati kahjuks vastupidine olnud. Ei õigusta ega kaitse seda senist süsteemi kuidagi, lihtsalt kirjeldab subjektiivselt, miks meil need protsendid sarnaste nõuete puhul teistsugused on olnud. Tõsi – see pole kellegi jaoks ka olnud karjuvalt suureks probleemiks kuni viimase ajani, sest KV võimekus ajateenijaid sisse võtta ja välja õpetada pole ka kunagi olnud suurem u 3000 ajateenijast aastas.

Väiksed nüansid Soomes on – ajateenijaid jagatakse terviseseisundi alusel A- ja B-gruppi. Suurem osa ametikohti ongi A-grupis, B-grupp on pigem mingite väiksemate tervisehädade või puudujääkidega, nt on halvenenud kõrvakuulmine ja seetõttu sidemeheks ei kõlba. Mitte aga tunduvalt madalamate tervisenäitajatega isikud. Lisaks loodi mõni aeg tagasi veel üks grupp – need on kutsealused, kes täiesti selgelt tervisenõuetele ei vasta, kuid kes ise tahaksid õudselt siiski aega teenida – teenivadki, nt laohoidjatena, staabis kirjutajatena või käskjalgadena, sõdurikodu müüjatena. Kindlasti mitte sõjaväepolitseinike või tunnimeestena. Aga moodustavad sellised inimesed alla 1% ajateenijate arvust – selgelt PR- ja ühiskondliku kaasamise värk, mitte majanduslikult läbimõeldud säästuplaan.

Tervisnõuetele vastab tänaseks alla 80% kutsealustest, kes ka kõik teenima kutsutakse. Väljalangevus teenistuse käigus on keskmiselt 10-15% vahel, kuigi viimastel aastatel on seda üritatud madalamaks saada.

Ühesõnaga – teenistusse võetavate/tervisenõuetele vastavate hulk sõltub mitte niivõrd tervisenõuetest, vaid nende rakendamisest, samuti ka kutsealuste ja ühiskonna motivatsioonist. Aga ka sellest, kui palju armee ise on suuteline inimesi teenistuses rakendama.

Eesti NSV-st. Tugevalt kahtlen, kas see teenistuseks kõlbulike protsent oli 90+. Kindlasti oli tunduvalt kõrgem, kui meil täna, aga mitte üle 90. Sa võtsid arvesse 1965. aastal Eesti NSV-s sündinud ja 20 aastat hiljem Eesti NSV-st teenistusse saadetud, kuid tuleb meeles pidada, et nende kahekümne aasta jooksul saabus Eesti NSV-sse elama ilmselt mitte vähem kui veerand miljonit migranti (1970. aastate lõpp ja 1980. aastate esimene pool oli migratsioonipumba kõrgaeg), kellest paljud tõid kaasa või sünnitasid kohapel järeletulijad, kes täiskasvanuks saades siitsamast Eesti NSV-st ajateenistusse võeti. Täpseid numbreid mul kahjuks ei ole, aga usun, et see faktor suurendas 1985. aastal väeteenistusikka jõudnute hulka ikka oma paarikümne protsendi võrra. Alandades omakorda seda ebarealistlikku 90% samavõrra.