www.militaar.net

Nii noori RK liikmeid pole piisavalt palju, et sel erilist mõtet oleks. Aga tulevikku suunatud küsimusena igati õige lähenemine. See, et keegi ajateenistust pole läbinud, ei tähenda muidugi, et ta oleks tingimata nahavedaja nihilist või muud sellist... Aga valitavasse ametisse kandideerivale inimesele sellise küsimuse esitamine on igal juhul õige.

Kriku kirjutas:Nii noori RK liikmeid pole piisavalt palju, et sel erilist mõtet oleks..

Ei ole nõus.
Nn "eesti kutsealusteks" kvalifitseeruvad kõik juba alates 1970te keskpaigast sündinud isikud - kes NArvmee kutsealustena jäid veel liiga nooreks aga uue Eesti armee jaoks olid juba täitsa ponksid poisid

Mina küll tahan seda suhtarvu meie tänases riigikogus teada - et "plusspoolel" on praeguseks välla toodud 3 x nime - pallu jääb aga "miinuspoolele"

Aga alusta siis nende 1970-ndatel või hiljem sündinute kokku lugemisest: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... u-liikmed/

Nii noori RK liikmeid pole piisavalt palju, et sel erilist mõtet oleks.

Loomulikult mängib ka see veidi rolli, et nii noori riigikogulasi on veel suhteliselt vähe. Siiski, mulle jäi seda otsingut tehes mulje, et selles eas teenistusest kõrvale jäänuid oli oluliselt rohkem.

Vaat kui tore.
Mul jälle võimalus oma lemmikteemal kolm lauset kirja panna
...et siis huvitav, palju nendest noorematest rahvateenritest on vähemalt RIIGIKAITSE ÕPETUST õppinud... aga sellele küsimusele ilma küsitlusankeete laialisaatmata niisama lihtsalt vastust kahjuks ei leia

↓

Kriku kirjutas:Aga alusta siis nende 1970-ndatel või hiljem sündinute kokku lugemisest: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... u-liikmed/

Tehtud
Ja sain vähemalt 25 x nime, kes sünniaasta poolest enam NArmeesse (eriti) ei kvalifitseerunud - aga noores EKVs teenimiseks igati ponksid poisid olivad:
Dmitrijev, Höövelson, Jürgenson, Korb, Kravtšenko, Michal, Mölder, Palling, Pevkur, Pohlak, Rõivas, E.Savisaar, Sibul, Juske, Kaalep, Kaljulaid, Karilaid, Keldo, Korobeinik, Kõva, Läänemets, Metsoja, Ossinovski, Repinski, Saar

Hetkel teadaolevalt on siis 3 sest nimekirjast oma kohuse "issamaa ees" täitnud ja ülejäänud 22 on siis, nohh, "niisama mehed".....

Mida oligi arvata

Hetkel teadaolevalt on siis 3 sest nimekirjast oma kohuse "issamaa ees" täitnud ja ülejäänud 22 on siis, nohh, "niisama mehed".....

Võid panna neljandaks Erkki Keldo. Aga üldpilti see tõesti väga ei muuda.

Ütleme nii, et just nooremapoolsed liikmed on tõenäolisemalt teenistuse läbinud. See on siis alates 2000-ndatest teeninud. 90-ndad tundub olevat must maa.

Borja kirjutas:

Kriku kirjutas:Aga alusta siis nende 1970-ndatel või hiljem sündinute kokku lugemisest: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koos ... u-liikmed/

Tehtud
Ja sain vähemalt 25 x nime, kes sünniaasta poolest enam NArmeesse (eriti) ei kvalifitseerunud - aga noores EKVs teenimiseks igati ponksid poisid olid. Tähestiku järjekorras:
Dmitrijev, Höövelson, Jürgenson, Korb, Kravtšenko, Michal, Mölder, Palling, Pevkur, Pohlak, Rõivas, E.Savisaar, Sibul, Juske, Kaalep, Kaljulaid, Karilaid, Keldo, Korobeinik, Kõva, Läänemets, Metsoja, Ossinovski, Repinski, Saar

Lisaks veel juurde
Eurosaadikutest: Madisson ja Mikser ja Paet, kuigi viimsed sünniaastatega 73 - 74 on IMO piiripealsemad juhtumid (arvestades ajateenistuse seisu 1992-1993)
Valitsusest: Helme, Kiik, Kokk, Reinsalu (kellest vähemalt Kiik ja Kokk oleks täisealiseks saamisel küll juba üsna mõistlikul ajal ajateenistusse sattunud)

Vaadates levinud meelsust 90ndate alguses ja segadust kaitseväes, suudan isiklikult paremini mõista ajateenistusest kõrvalehiilimist kuni nii 90ndate keskpaigani, äärmisel juhul nii 97-98 aastani, sealt edasi läheb küll juba kahtlaseks. Kõrvalehiilimine pärast Gruusia sündmusi 2008+ kirjeldab minumeelest inimese hinnanguid oma kohustustele riigi ees juba päris hästi.

1990. aastate puhul pole küsimus mitte isegi niivõrd Kaitseväe ja ajateenistuse kesises maines ja kõrvalehiilimises, vaid selles, et kuni 2000. aastani kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse järgi olid kõik kõrgkooli sisse astunud meeskodanikud automaatselt ajateenistuse läbimisest vabastatud ilma, et nad isegi oleksid ise pidanud selleks mingeid erilisi jõupingutusi tegema. Kindlasti oli see 1990. aastate algul esimesi teenistust puudutavaid seadusi koostades tehtud tõsine viga (mis seetõttu 2000. aastal kehtima hakanud uue KVTS-iga ka parandati), aga nii see oli ja seda enam tagantjärele muuta ei saa. Võttes nüüd arvesse seda, et praktiliselt kõik Riigikogu liikmed on (vähemalt lõpetamata) kõrgharidusega, siis minu arust võib sellest „mustast“ nimekirjast kohe rahulikult maha tõmmata kõik need meessoost Riigikogu liikmed, kes 1990. aastatel kuskile ülikooli sisse astusid. Sest seadus ja süsteem ise ütles neile automaatselt, et sind me ajateenistusse ei taha ega kutsu.

Seetõttu tuleks see mõtteline joon tõmmata nende meessoost kodanike järele, kes astusid kõrgkooli sisse alates 2001. aastast ja edasi (või siis mehed sünniaastaga u 1982 ja sealt edasi). Siis enam kõrgkooli sisseastumine või seal õppimine enam mingit vabastust ei andnud, võis anda vaid ajapikenduse kuni kolmeks aastaks. Sealt siis omakorda võib maha lahutada need u 60% kutsealustest, keda terviseseisundi (vahet pole kas tegelik, või väljamõeldud) tõttu vm seadusest tulenevalt põhjustel ajateenistusse ei kutsutud. Pole põhjust uskuda, et keskmine tulevane Riigikogu liige oleks kuidagi märkimisväärselt tervem või seadusekuulekam, kui rahvas, keda ta esindama tulevikus hakkab.

Aastatel 2001-2018 võttis riik ajateenistusse (olenevalt aastast) 2400 kuni 3400 kutsealust, kokku sel perioodil minu arvutuste kohaselt u 50 000 isikut. Eesti 1,23 miljonilisest kodanike hulgast moodustab see 4%. Kui võtame nüüd need tänaseks tuvastatud neli ajateenistuse läbinud (kõik pärast 2001. aastat) Riigikogu liiget 101-st, saame protsendiks selle sama 4%. Ma ei tea, kas selle üle nüüd rõõmustada või kurvastada, aga seega peegeldab tänane Riigikogu liikmete koosseis ajateenistuse läbimise küsimuses vägagi täpselt sedasama rahvast, mida nad esindavad.

Ei saa muidugi jätta torkamata, et ajateenistuse läbinud tuvastati nii Keskerakonna, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide fraktsioonide koosseisus. Isamaa fraktsioonis lihtsalt pole meeskodanikke, kes oleksid 2000. aastatel või hiljem täiskasvanuikka jõudnud. Kus aga ajateenistuse läbinuid üldse ei tundu olevat, on see kõige rahvuslikuma partei fraktsioon – kuigi sünniaasta järgi võiks neid seal olla 2 + Europarlamenti läinud Madison.

A4 kirjutas:Aastatel 2001-2018 võttis riik ajateenistusse (olenevalt aastast) 2400 kuni 3400 kutsealust, kokku sel perioodil minu arvutuste kohaselt u 50 000 isikut. Eesti 1,23 miljonilisest kodanike hulgast moodustab see 4%. Kui võtame nüüd need tänaseks tuvastatud neli ajateenistuse läbinud (kõik pärast 2001. aastat) Riigikogu liiget 101-st, saame protsendiks selle sama 4%. Ma ei tea, kas selle üle nüüd rõõmustada või kurvastada, aga seega peegeldab tänane Riigikogu liikmete koosseis ajateenistuse läbimise küsimuses vägagi täpselt sedasama rahvast, mida nad esindavad.

Ei saa muidugi jätta torkamata..

..ei saa jätta "torkamata", et ülaloleva tsitaadiga on hea A4 maha saanud järjekordse (ja isegi tema jaoks märgilise) demagoogialase suursaavutusega
Hea A4 ehk selgitab, mis seksuaalses suhtes meid siinhuvitav kindla sotsiaalse grupi sisene suhtarv(-teeninud // mitteteeninud EV kutsealustest riigikogujad) riigi üldise kodanike arvuga - et kuda see sakslastesse puutub

Kõrvalehüpe naaberriiki.

Soome parlamendi kodulehel on parlamendiliikmete personaallehtedel (alagrupp CV) välja toodud riigikaitseteenistuses olnute auaste (ning mõnikord ka teenistuskoht ja eriala).

Näited:
https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedust ... /1095.aspx - ylivääpeli 2014
https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedust ... t/357.aspx - vanemseersant

Lisaks ka artikkel 2019 veebruarist, "Rahvaesindajate sõjaväelised auastmed": https://seura.fi/asiat/ajankohtaista/li ... eskiarvon/

NB. Artikli valimis on ka naissugu. Ja naiste hulgas on nii sõjaväliste auastmete esindajaid kui ka maakaitsekoolitusprogrammi läbinuid ja liikmeid.

Borja kirjutas:

A4 kirjutas:Aastatel 2001-2018 võttis riik ajateenistusse (olenevalt aastast) 2400 kuni 3400 kutsealust, kokku sel perioodil minu arvutuste kohaselt u 50 000 isikut. Eesti 1,23 miljonilisest kodanike hulgast moodustab see 4%. Kui võtame nüüd need tänaseks tuvastatud neli ajateenistuse läbinud (kõik pärast 2001. aastat) Riigikogu liiget 101-st, saame protsendiks selle sama 4%. Ma ei tea, kas selle üle nüüd rõõmustada või kurvastada, aga seega peegeldab tänane Riigikogu liikmete koosseis ajateenistuse läbimise küsimuses vägagi täpselt sedasama rahvast, mida nad esindavad.

Ei saa muidugi jätta torkamata..

..ei saa jätta "torkamata", et ülaloleva tsitaadiga on hea A4 maha saanud järjekordse (ja isegi tema jaoks märgilise) demagoogialase suursaavutusega
Hea A4 ehk selgitab, mis seksuaalses suhtes meid siinhuvitav kindla sotsiaalse grupi sisene suhtarv(-teeninud // mitteteeninud EV kutsealustest riigikogujad) riigi üldise kodanike arvuga - et kuda see sakslastesse puutub

See minu „demagoogiaalane suursaavutus“ puutub sakslastesse rohkem (ja on ka tunduvalt vähem-demagoogilisem), kui sinu kirvemeetodil lajatamine, et miks küll pole kõik alates 1970 sündinud meesoost Riigikogu liikmed ajateenistuses käinud? Sest ega need Riigikogu liikmed ei kujuta endast mingit eraldiseisvat ühiskonnaklassi, vaid on üldjuhul peegeldus sellest samast ühiskonnast, mida nad parlamendis esindavad. Seetõttu ma ütlengi, et 1970. aastatel sündinud ja seetõttu 1990. aastatel täisikka jõudnud ja ülikooli astunud Riigikogu liikmed polegi mõtet „valimisse“ võtta, sest neile andis riik automaatselt toona ajateenistuse läbimisest vabastuse. Võta seda siis vastust küsimusele, et „miks suurem osa pole käinud“.

Küsida on seda mõtet alates 2001 täisikka jõudnutelt, kellesuguseid on praeguses Riigikogus suurusjärgus kümmekond tükki. Nendest omakorda ajateenistuses on käinud teadaolevalt 4 tükki (ehk 40%), mis omakorda vastab üsna täpselt selle põlvkonna üldisele ajateenistuses osalemisele. Ei võtnud ei eelmises postituses ega ka praeguses seisukohta, kas see on hea, halb või rahuldav protsent. Konstateerin lihtsalt fakti, et see kokkuvõttes peegeldab üldist trendi. Riigikogu pole siin kuidagi eeskujulikum ega samas ka „kõrvaleviilivam“, kui ülejäänud kodanikud.

Võrrelda on mõtet EV ajateenistuse läbimiseks sobivas eas RK liikmete arvu vastava vanusegrupi meessoost EV kodanike arvuga. Neid ei ole 1,23 M.

Võibolla räägime üksteisest mööda ja natukene erinevatest asjadest, aga selliseid inimesi, kes oleks täna juba Riigikogu liige, kuid endiselt vanuses KUNI 27 eluaastat (st ülemine piir, kuni milleni seadus lubab neid veel ajateenistusse kutsuda), on hetkel meil parlamendis üksainus. Ja teda enam ilmselt ajateenistusse vähemalt järgmise 4 aasta jooksul ei kutsuta, sest Riigikogusse valitud kodanikul on selleks ajaks vabastus. Ühiskonnas laiemalt on väeteenistuse eas kutsealuste hulk (st vanus 18-27 eluaastat) hetkel suurusjärgus u 40 000 ehk 3% kogu elanikkonnast.

Mina üritasin ennist välja arvutada nende meeskodanike hulka, kes aastatel 2001-2018 on väeteenistuse läbinud vs sama vanusegrupp Riigikogus. Kui vaadata aastatel 2001-2018 väeteenistuse ikka jõudnuid (st kõik, kes said 18), siis ma ei jaksa praegu KRA aruannetest välja uurida nende täpset arvu. Kuid 50 000 neil aastatel ajateenistusse astunud kodaniku arvu pealt saab selle perioodi kutsealuste umbkaudse koguarvu tuletada järgmiselt: laias laastus moodustavad need 50 000 meest minimaalselt 30% väeteenistuse ikka jõudnutest. 50 000x3=150 000. 1,23 miljonist kodanikust moodustab see umbes 12%. Tänasest Riigikogust leidsin sünniaastaga 1982 või hilisem meeskodanikke täpselt 10 tükki ehk 10%. Ajateenistuse on neist teadaolevalt läbinud 4 tükki ehk 40%. Seega peaks mu kirvearvutus endiselt enamvähem klappima – kogu vanusegrupp on Riigikogus pisut alaesindatud (12 vs 10%). Ajateenistuse läbimise protsendi mõttes on seega tegemist täiesti keskmise või isegi suti üle keskmise tubli seltskonnaga.

A4 kirjutas:Seetõttu ma ütlengi, et 1970. aastatel sündinud ja seetõttu 1990. aastatel täisikka jõudnud ja ülikooli astunud Riigikogu liikmed polegi mõtet „valimisse“ võtta, sest neile andis riik automaatselt toona ajateenistuse läbimisest vabastuse.

Juba see, et A4 oma ülikoolijuraga siin tuimalt välistab ajateenistusest kogu 1970tel sündinute grupi, on täielik demagoogia - näit Veiko PALMi ei seganud tema sünniaasta 1971 kuidagi olemast aastal 1992 esimesi ajateenijaid vastmoodustet Kalevi pataljonis

A4 jaoks näibki olevat omane ajada ilmselget jama, produtseerida pallu texti ja ise ta (ilmselt) usub ka kõike, mida kokku kirjutab